Arvustus: “Dark Souls: Remastered” – zombisõdalase piinad.

Tootja: Namco Bandai Entertainment Inc., Fromsoftware
Lavastaja: Hidetaka Miyazaki
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, PC
Ilmumisaeg: 25. mai 2018
Toetaja: Namco Bandai

Kuna vanade asjade uuestitootmine on videomängude maailmas nüüdseks juba korralikuma hoo sisse saanud, siis pole midagi imestada, et Bandai Namco on teinud järjekordse sammu. Kui Square Enix on lähiajal taaselustanud oma oluliselt vanemaid mänge, siis on otsustanud Bandai Namco käituda veidi vastupidiselt.  Olgugi et seeria teine mäng, “Dark Souls” pole veel isegi seitsme aasta vanune, on ta saanud uue hingamise nii uhkema välimuse kui ka kobedama kaadrisageduse näol.

Pärast uue ajastu saabumist kummitab maailmat needus, mis ei lase inimestel korralikult surra, jättes osa neist ebasurnutena mööda maad rändama. Loomulikult on ka peategelane üks nendest zombidest ning mäng saab alguse tema põgenemisest vastavast kinnipidamisasutusest. Olles just maitsnud vabadust, karistatakse naiivset zombit esimese kaljunuki otsa ronimise eest – hiiglaslik lind viib ta minema ning viskab tundmatus kohas maha. Olgugi et vaheklipp nimetab peategelast väljavalituks, ei viita miski sellele, et ta ise asjaga kursis oleks, kindlasti ei aita kaasa rääkimisoskuse puudumine. Tundmatus kohas orienteerumisega saab alguse suur seiklus, kus tuleb lähtuda suvaliste inimeste lühidatest nõuannetest või lihtsalt siirduda sinna, kuhu parajasti minna võimaldab.

“Dark Souls” on üsna vähese välja toodud narratiiviga kolmanda isiku vaates, keskmiselt verine rollimäng. Mida selle all mõtlen on pisiasi, et mängija peab kõike ise ridade vahelt lugema ja loo kokku panema – Final Fantasy sarjale sarnast loojutustamist ning enamustele mängija küsimustele vastuse saamist selles seerias pole. Selle-eest on jällegi mäng ise kohati üsna armutu, andes üsna vabad käed karakteri disainimiseks ning jättes ruumi erinevate strateegiate planeerimiseks, samas andes ka nõrkadele vaenlastele üsna reaalse võimaluse olla ohtlik. Kui mingi koht on raske ning atribuutide võimendamine üksi ei aita, peab mängija hakkama oma oskusi arendama. Ülesanne on väga lihtne, vähemalt paberil, tuleb avastada ümberkaudseid alasid, võidelda lõputute koletisehordide ja bossidega ning varustama end maas vedelevate nii tavaliste kui ka üleloomulike esemetega – seda kõike oma relvaga vehkides, loitse manades ja vaenlase löökide eest ära kukerpallitades. Reaalsuses võib asi veidi keerulisem olla. Kõikide tapmiste eest saab endale hingesid, mida saab kasutada nii atribuutide tuunimiseks, kui ka valuutana erinevate kaupmeeste juures. Kui mängija juhtub surema, jääb ta ilma kõigist hingedest, mis surmahetkel kaasas olid, hea õnne korral saab need tagasi, kui ilma vahepealse suremiseta oma laiba juurde naasda õnnestub. “Dark Souls: Remastered” on täpselt sama asi, lihtsalt paari kerge muudatusega.

Isiklikult olen mänguga rahul, sest see vastas mu ootustele. Karakteri loomine ei nõua pikalt mõtlemist ning etteantud lõustad, mille vahel valida, tundusid juba enam-vähem normaalsed. Kõigil karakteriklassidel on erinev varustus ning atribuudijaotus, seega iga mängija leiab sealt midagi enda jaoks. Peale lühidat õpetusosa algab päris mäng ning kohe saab tunda valikuvabadust, esimeseks teeviidaks ühe suvalise lõkke ääres istuva tüübi poolt oleks midagi sellist: “Mine trepist üles või trepist alla, ise tead, niikuinii on vaja mõlemas kohas käia”, järgmine valik oleks: “Kas tappa see tüüp kes mind just aitas või mitte?”. Peale kerget avastamist mööda poolsurnud maailma hakkavad ka ette jääma erinevad bossid, ning kohad kuhu tegelikult veel minema ei peaks – asi mida mulle meeldib teha. Selliste mängude puhul ronin ma alati aladesse, kuhu mul veel asja pole, üritades vaenlaste ninade alt pihta panna tugevamaid relvi ning selle käigus enamasti lihtsalt oma hingedest ilma jään. Aeg ajalt võib kohata erinevaid kõrvaltegelasi, kes töötavad poena või alustavad mõnda kõrvalist ülesannet. Kui Playstation juhtub olema võrku ühendatud on kõik kohad täidetud teiste mängijate poolsete teadetega, mis kohati elu lihtsamaks teevad, loomulikult pole siiski päris kõik uskumist väärt. Aeg-ajalt jääb ette ka teisi mängijaid, kes on valmis üle võrgu appi tulema või lihtsalt tahavad kakelda. Kaadrisageduse tõstmine on suur pluss, tehes kogu elamuse oluliselt paremaks ning sujuvamaks.

Tähtsamad uusversiooni muudatused:

  • Lisatud on 4K tugi, PlayStation 4 ja Xbox One – kaadrisagedus 60 fps. Nintendo Switchi kaadrisagedus saab olema 30 fps.
  • Mitmikmängus on nüüd kuni 6 mängijat.
  • Password Matchmaking lisatud, mängijate levelid ühtlustatakse .
  • Lisatud 3 vs 3 ja 6 vs 6 võitlused.
  • Password Matching toimib ka areenil.
  • “Dark Souls: Remastered” on saadaval sama paljudes keeltes kui “Dark Souls III”.

Välimuselt näeb “Dark souls: Remastered” välja suurepärane, lisatud on rohkem varje, kõik objektid näevad välja oluliselt sujuvamad ja keskkonnaga rohkem kokku sulavad, leegid on suuremad ning turvised pole enam nii uduste nikerdustega. Siiski karakteri nägu kipub kõige muuga võrreldes olema üsna udune, pigem on pandud rõhku asjadele mis rohkem silma hakkavad nagu keskkond ja seljas olevad riided koos relvadega, üllatav oli ka lumes mitte jalajälgi näha ning suude liigutamine dialoogide ajal käib endiselt kõigile karakteritele üle mõistuse. Muusika osas pole muudatusi tehtud ning endiselt meeldiv on kuulda dialooge vokaaliga.

“Dark Souls: Remastered” ei ole halb mäng, narratiiv on küll auklik, kuid interneti abiga on võimalik end asjadega täpsemalt kurssi viia. Pealegi pole kohanud kedagi kes seda sarja narratiivi pärast mängiks – seega ei paista just erilise probleemina. Ei pruugi olla just kõige huvitavam mäng, mida kõrvalt vaadata, kuid siiski on mängides omal moel lõbus. Võrreldes originaaliga on välimus oluliselt parem ning liikumine sujuvam. Mäng nõuab siiski omajagu mõtlemist ja otsuste tegemist, proovimist ja suuremas koguses suremist – miski ei tule niisama. Varasemalt hingede teise seiklusega kokku puutunud inimeste jaoks midagi uut siin peale värkema välimuse ja paari pisimuudatuse kahjuks ei ole, kui aga mingil põhjusel on kellegil lugejate seast just see osa mängimata jäänud, siis nüüd on hea võimalus seda teha, head puldiloopimist.

Dark Souls: Remastered - zombisõdalase piinad
Plussid
Uuendatud kaadrisagedus 60fps.
Visuaalselt võimsam.
4K tugi uutele konsoolidele.
Mitmikmäng kuni 6 mängijat.
Nüüd olemas ka Password Matchmaking.
Mäng endiselt on müstiliselt kütkestav.
Miinused
Mänguliselt ei muutunud midagi.
Vanad vead on tagasi ilusamas kuues.
Auklik narratiiv.
Kõrvaltvaatajale mitte nii huvitav.
Erinevate esemete ning nende kasutuse kohta on liiga vähe infot.
7.9
Videogamers.eu
Vajalikud lingid:

PS Täiesti tavaline on ühel hetkel nägupidi kuskil seinas lõpetada

Jäta kommentaar:

About Priit Kajandi

See "Oppai" särgiga tüüp, kes kaklusmängude turniiridel oma saamatusega silma paistab. Põhihuviks on küll taktikalised rollimängud, kuid alati valmis ka Tekkenis molli saama

Lisa kommentaar