Arvustus: “Frostpunk” – väljasuremine ei ole valik.

Tootja: 11 bit studios
Lavastaja: Jakub Stokalski
Platvormid: PC
Ilmumisaeg: 24. aprill 2018
Hind: 29,99€
Toetaja: 11 bit studios

Frostpunk” on linnaehitamise mäng, mis on üks aeglasemaid ja vähem nõudlikke žanre terves videomängude maailmas. Põhimõtteliselt ainult PC peale olev žanr oli Windows 95 ajastul ja enne seda üks populaarseimaid, kuid tehnika arenguga on vaikselt tahaplaanile vajunud just selle väheste võimaluste pärast. Paberil tundub see alati võimas, sest mängija kontrollib terveid linnu ja inimeste saatuseid seal sees, kuid tegelikkuses on kuivad mehhanismid, mis korduvad juba alates paarist mänguminutist peale. 11 Bit Studios tegi endale nime “This War of Mine” nimelise draamaga, mis liigutas südameid üle terve maailma. Sellest ajast saadik on stuudio saanud endale huvitava maine, mis pani ka “Frostpunki” mängukriitikute ja videomängugurmaanide “peab mängima” nimekirjadesse. Tunnistan, et minu jaoks on kogu asi väljaspool mugavustsooni, kuid idee, et mängijana saan kontrollida inimkonna viimast asundust tervel planeedil on kütkestav. Teadsin, et tulemas on palju moraalselt küsitavaid otsuseid, mille juures kontekst on olulisem kui kunagi varem.

This War of Mine” näitas sõda teiselt poolt kui videomängud seda tavaliselt teevad, demonstreerides kõrvalseisjate kannatusi ja igapäevaseid muresid ajastul, kus tavaline joogivesi on haruldane. “Frostpunk” teeb põhimõtteliselt seda sama kui võtab maailmalõpu järgse ajastu ja teeb sellest lõbusalt meelelahutusliku mängu asemel frustreerivalt masendava ja õpetliku kogemuse ellujäämise ja selle hinna kohta. Ei ole siin Mad Maxi maailmast hullumeelseid karaktereid ja masinaid ega erinevaid mutante, keda ribadeks tulistada, vaid koloonia endiseid Londoni elanikke, kes kõik on kogunenud elama veel töötava aurugeneraatori ümber uue jääaja ajastul, kus iga uus päev on järjest külmem.

Olenemata teemast ja narratiivist, mängimine ise ei ole kuidagi erinev teistest selle žanri mängudest, kuid see ei olegi fookus. 11 Bit Studios võtab eesmärgiks inimlikkuse, eneseohverdused ja enda ego kõrvalejätmise inimkonna ellujäämise nimel. Seda ei saa siin piisvalt rõhuda, sest iga muusikaline aaria, tekst ekraanil ja sündmus keerleb kõik selle ümber. Tahaksin öelda, et see jättis mind emotsioonituks, kuid valetaksin. Lugu algab üksiku generaatoriga keset lumist kraatrit, mille ümber on palju erinevaid ressursse ja inimesi, kellel puudub ülesanne. Koheselt tuleb hakata ehitama ja ressursse koguma ning enne kui arugi saab on “Frostpunk” mängija endasse haaranud ning meie igapäevased mured tunduvad järjest vähem olulised.

Visuaalselt fantastiline ja detailine maailm on ainult üks aspekt, mida imetleda. 11 Bit Studios hakkab muutuma üheks minu lemmikuks, sest isegi sedavõrd platooniline žanr on nende jaoks emotsioonide ja narratiivi mängumaa, kus inimloomuse mitmepalgelisus on suuremaks probleemiks kui mistahes keskkondlik katastroof. Kogu linn kerkib ringikujuliselt ümber generaatori, mida saab kergitada üha kõrgemale, kuniks see on suuteline järjest suuremat ala soojendama. Linnaehituse žanr on veider koht kus hakata kokku panema sedavõrd tugevaid narratiivi elemente, sest üldiselt on tegemist otsatu sandbox stiilis mängumaailmaga, kus ainult enda fantaasia määrab piire. Ei ole struktuuri ega mingisugust tugevat konsentreeritud eesmärki, siis “Frostpunk” muudab seda, näidates enda arendusmeeskonna tugevust.

Frostpunk” sisaldab 10-12 tunnist põhilugu, mis on täis igapäevaseid probleeme. Need tunduvad olevat suvalised nagu haigusepuhangud, tulekahjud ja ehitusvead, mille tõttu inimesed surevad. Sellised “suvalised” sündmused on pandud ootamise peletamiseks ning käituvad mingil määral nagu klassikalised kõrvalmissioonid. Tänu nendele ei ole mäng hetkekski igav ning kogu põhilugu läheb äärmiselt kiiresti. Tegevust jagub igal momendil, sest lisaks niisama hooldusele, ehitusele ja majandamisele tuleb paika panna erinevad seadused. Seal hulgas laste sünnitamine ja meditsiin. Liiga palju lubades paned linna ohtu, kuid liiga vähe andes tõmbad inimeste moraalile kriipsu peale. Enamus ajast kulub moraali ja lootuse tasakaalustamisele, mis tundub kergem kui see tegelikult on.

Huvitav aspekt on mängja võimetus valida juhtimise stiili läbi suvalise menüü, vaid see tekib läbi tehtud valikute. Mingil hetkel oled võib-olla demokraatlik, kuid tõenäoliselt leiad ennast keset totalitaarset valitsust, sest rasketel otsustel on tagajärjed, isegi kui need ühel momendil olid õiged ja vajalikud. Inimesed ei andesta nii kergelt kui võiks arvata ning ega tegelikult tavainimene ei mõistagi, et miks näiteks oli tarvis poliitvangid hukata. Nende silmis on see mõrv, kuid mängija jaoks linna säilitamiseks ainukene võimalus. Maailm on hall, hea ja kuri ainult subjektiivne tõlgendus sündmustest, mille kohta meil kogu infot ei ole. See ongi “Frostpunk”.

Emotsioonid tulid minu jaoks momendil kui mäng hakkab pidevalt meelde tuletama, et need peaksid olema pärisinimesed, mitte ainult numbrid kusagil menüüs. Peale järjekordset tormi kui paarkümmend inimest hukkus ennast ohverdades, et kaevandused kokku ei kukuks, hakkasin mõtlema, et kuidas ise sellises situatsioonis käituksin. Siis tuleb abipalve ema käest, kelle laps tormis ära kadus koos väiksema vennaga. See ei ole ainult linn, vaid inimesed seal sees, kes surevad ja kannatavad ühise eesmärgi nimel, mida keegi kusagilt kõrgemalt liigutab. “Õige otsuse” tegemine ei ole kunagi olnud keerulisem (videomängude maailmas) kui siin mängus, mis omakorda on imeline pilk pärismaailma poliitotsuste tegemise juurde. “Frostpunkt” loomulik liialdab iga situatsiooni peaaegu võimatu ekstreemsuseni, kuid see ei muuda pointi, et inimkonna ellujäämine on tegelikult populismi, humanitaarsuse, pragmatismi ja kalkuleeritud ratsionalismi segu. See on huvitav, imetlusväärne ja hirmutav samal ajal.

Frostpunk” on linnaehitamise videomäng, kuid mitte ainult. See on ellujäämine ja poliitiline thriller, mis esitab raskeid küsimusi ning paneb mängija võimatute valikute ette. Emotsionaalselt laetud soundtrack viib reisile teise maailma, kus lootus on nagu hapnik, mida elamiseks on tarvis. 11 Bit Studios lõpuks esitab ühe konkreetse küsimuse: “Kas see linn oli seda väärt?” ning ainult mängija ise teab sellele vastust. Tõsi, see on ainult mäng, kuid eetilised dilemmad püsivad meis edasi. “This War of Mine” on sarnaselt käsitletud, kuid “Frostpunk” astub natukene julgemalt ja selgema sammuga. Kindel soovitus igale küpsele mängurile, kelle ainukene eelistus ei ole liikuvaid objekte tulistada.

Frostpunk - väljasuremine ei ole valik.
Plussid
Visuaalselt võimas ja tugevalt teemasse.
Võimas narratiiv.
Emotsionaalselt laetud soundtrack loob õiget tuju.
Otsustel on tagajärjed.
Päris korralik ja pikk üksikmängija kampaania.
Julge žanrivalik.
Miinused
Mänguline väljakutse on puudu.
Südametutel pole siin midagi teha.
9
Videogamers.eu
Vajalikud lingid:

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja ehituses peatöövõtja ja/ning projektijuht pluss vabakutseline ajakirjanik, leiab oma abikaasa ja kahe lapse kõrval aega, et ka natukene mängida. Suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar