Arvustus: “The Coma: Recut” – mõjuka sümbolismiga klaustrofoobiline õuduslugu.

Tootja: Devespresso Games, Digerati Distribution
Lavastaja: –
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, PC,
Ilmumisaeg: 19. september 2017

Esmakordselt aastal 2015 koduarvutitele ilmunud “The Coma” on traditsiooniline Korea õudusžanri minev lihtsamakoelisem videomäng Devespresso Games stuudiolt. “The Coma: Recut” on parendatud ja uuendatud versioon, mis jääb eelmise teose raamidesse ning enda nägu oluliselt ei muuda. Seekord suunatuna kõikidele platvormidele jätab endast rohkem traditsioonilise ellujäämis-hiilimis õudustemaatililse videomängu mulje, mis selgelt on võtnud eesmärgiks võita paljude uute mängurite südameid.

Koolielu on paeluv temaatika ükskõik millises meediumis, kuid on erilisel kohal eriti just Jaapani ja Aasia kultuuriruumis, kus on eraldi olemas lausa kooliõudus alažanr, kuhu alla kuulub ka “The Coma: Recut“. Õuduselemendid ei ole universaalsed, kus atmosfääri luuakse läbi fantastilise elemendi, mis on segatud müsteeriumiga ning klassikalise verejanulise mõrvariga. Mängija võtab endale noore Youngho rolli, kes suureks testiks valmistudes ei maganud eelmisel öösel. Kooli jõudes poiss saab teada, üks õpilastest on sooritanud enesetapu, mis viib loo kangelase eksistensiaalsele eneseavastusretkele. Suure testi ajal ei suuda Youngo kohe kuidagi silmi lahti hoida ning vajub magama. Ärgates enda üllatuseks avastab, et on juba öö, klass on tühi ning veider õõvastav atmosfäär paljastab luupainaja, kus verejanuline mõrvar teda mööda koolikompleksi taga ajab.

Selgelt unikaalsele õudusmüsteeriumile rajatud mäng ei esita tugevaid karakterid peale protagonisti. Teised tema ümber on täiesti standard koolilaste tüüpnäidised, kus iga nimi esindab kližeed kultuuripiire ületavatest kiusajate, ilusaste tüdrukute ja nohikute peegeldamisest. Olenemata nende karakterite kirjanduslikust väärtusest omavad nad tugevat rolli loo kujundamisel, kus dialoogid ja momendid Younghoga on vajalikud, et siduda müstiline sündmustik kokku keskkonnaga, andes lõpuks tugeva lihasmassiga narratiivi, mis kannataks ka eraldi visuaalsemat meediumit kui videomäng.

The Coma: Recut” on 2D kõrvaltvaates meeldiva visuaalse stiiliga karakterjutustus, mis loob nukra ja halastamatu keskkonna, täis õudu, klaustrofoobiat ja kompaktset paigutust. Helidisain on esmaklassiline, mis kompenseerib madala sujuvusega animatsiooni, andes vihjeid mängijale ohtude ja vajalike asjade asukoha kohta, võttes tihti üllatuse (ja ehmatus) momendid, sest muusika ja tooni muutus reedab natukene liiga palju. Tegevustik on öösel ja pimedas koolimajas, kus taskulamp on tihti ainukene valgus. Pimedus on esitletud veenvalt, kus mängija näeb ainult natukene ümber enda, muutes liikumise ettevaatlikuks. Selline esitlus on efektiivne ning pean tunnistama, et pole varem 2D mängu puhul reaalselt hakanud endal toas üle õla piiluma.

Simplistik animatsioon ei ole halb idee ning antud mängu raames sobib päris hästi, kuid veidikene hakkas häirima Youngho jooksmine, mis on alati ülimalt rahmeldav ning tema üldine olek on koguaeg närviline. Iseenesest antud situatsioonis ei oleks see nii veider kui dialoogid ja käitumine ei oleks tal vastupidised. Mängimine ise on lihtne, sest koosneb kõndimisest mööda suurt koolikompleksi, kust tuleb leida ellujäämiseks vajalikke esemeid ning avada erinevaid uksi, samal ajal mõrvari eest peitudes. Kergelt mõistetav kaart ei jäta midagi seletamata ning mahajäetud koolimaja avastamine on omamoodi lõbus. Väga palju on esemeid ja informatsiooni, mis tegelikult ei ole põhiloo lõpetamiseks vajalikud, vaid lisavad sügavust loodavale universumile või näitavad teed kõrvalmissioonide juurde. Selline asjade otsimine on korduv tegevus ning kui seda palju järjest teha, siis väsitab ära küll, kuid kuna see ei ole otseselt vajalik, ei hakka siinkohal mängu selle pärast maha tegema.

Lõputu klassiruumide ja maja korruste avastamine seab ülesse mängu lõppfaasi, mis põhimõtteliselt on nagu test, kus kontrollitakse mängija mälu ja koolimaja tundmist. Kõik on endiselt pimedas ning mitu korda leidsin ennast koridoris, mis ei viinud mitte kuhugile. Youngo kannab seljas koolikotti, kus sees hoiab kõiki neid leitud esemeid nign minu jaoks on tegemist ühe frustreerivama aspektiga siin mängus. Tihti just momentidel kui on vaja ülesse korjata loo jätkamiseks vajalik ese, on kott täis ning selle tühjendamine on aeganõudev matk läbi pimeda koolimaja.

Mängu progressi saab salvestada klassiruumides enda nime tahvlile kirjutamisega ning seda peaks tegema tihti. Oht siin mängus on salapärane mõrvar, kes tundub olevat müstilist päritolu ja mingit moodi võtnud endale peategelase Korea poppstaari kehaga lemmikõpetaja vormi. Hinnete jagamise asemel inimlahkamist pakkuv tegelane liigub kiiresti ja kaootiliselt, tehes käiku de ennustamise raskeks. Olgugi, et tema samme on kuulda, on tagaajamised põnevad, keerulised ning tihti surmaga lõppevad. Õpetaja eest peitu pugemine on alati valik, kuid kuna Youngho saab hinge kinni hoida ainult natukene aega, siis sellised asjad lõppesid tihti surmaga. Kuna salvestada saab igal pool, siis suremine ei oma tegelikult mingit tähendust peale sümboolse meeldetuletuse, et oht on reaalne.

Hinge kinnihoidmine ja jooksmine on kaks tegevust, mis kulutavad mängija võhma, seega kõige targem valik on kappidesse peitmine, mis nö “ei maksa” midagi. Mängijial on kokku kolm elumärki, mis tähendab, et õpetaja võib kuni kolm korda noaga rünnata, enne kui Youngho ära sureb. Elusid ja võhma saab jookide, söögi ja plaastritega taastada, kuid kuna need on kuluvad ressurssid, siis eelkõige tuleb mängida targalt ja rahulikult. Lisavõimalusena saab teha kukerpalli, mis peaks vältima õpetajat ja teisi ohte, kuid päris tihti ei toiminud nagu ette nähtud ja kuna kunagi ei tea, millal ja kuidas õpetaja välja hüppab, on igausgune liikumine mööda kooliamaja ärevust ja ootust täis.

The Coma: Recut” on väga lähedal visuaalsele novellile, kus selge rõhk on müsteeriumil – kas see on päris, kes on see mõrvar, mis seal toimub? Teatavd frustreerivad momendid ei vähenda avastamise lõbu, loo sõnumit ning loodud atmosfääri efektiivsust. Lühikene mäng on suurepärane vaheldus kõigele muule ning mitu erinevat lõppu on kindlasti põhjus seda isegi mitu korda proovida. Korea kooliõudus on kohaliku mänguri jaoks võib-olla uus teema, kuid väljaspool seda on kõik vana hea tuttav kiire meelelahutus, mis on nauditav kuniks mängid, kuid meelest läinud kui lõpetatud.

Hinne: 7,5/10

+ Sobilik visuaalne stiil. Tabatud klaustrofoobiline tunne.
+ Heli disain on kümnesse.
+ Avastamise janu ja lõbu on täpselt paigas.
+ Lugu on veenev ja mõjuka sümbolismiga. Värske idee.
+ Minimalistlikud lahendused ei vea kordagi alt.

– Liigne asjade kordamine on tüütu.
– Õpetajaga liiga tihe kohtumine devalveerib selle mõju ning tapab ohutunde.
– Muusika reedab liiga palju.
– Piiratud koolikoti kasutamise võimalused pidurdavad momentumit.

 

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär, kelle kogu on üks suurimaid maailmas. Matemaatik ja ehituses peatöövõtja ja/ning projektijuht pluss vabakutseline ajakirjanik, leiab oma abikaasa ja kahe lapse kõrval aega, et ka natukene mängida. Suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar