“Blood Waves” – üks ruum, üks naine ja miljon zombit.

Tootja: Light Road Games, Sometimes You
Lavastaja: –
Platvormid: PC, Playstation 4, Xbox One, Nintendo Switch
Ilmumisaeg: 11. mai 2018 (PC), 15. märts 2019 (konsoolid)
Hind: 9,99€

Blood Waves” ilmus tegelikult juba eelmise aasta veebruaris Steamis Early Access kujul, kust siis nüüd 15. märtsil tuleb konsoolide mängijaskonda vallutama. Enne mängu tööle panemist ei teadnud sellest muud kui, et siin on palju zombisid ning neid tuleb tappa. Nagu kiirelt selgus, siis kogu tegevus on ainult ühes väikeses ruumis, kus iga level tuleb rohkem ja tugevamaid zombisid ja sedasi kuni mängija lõpuks ära sureb. Siis algab kõik algusest peale. Selline ongi “Blood Waves” videomäng.

Lihtne idee ja lihtne teostus ei tähenda koheselt halba mängu või raisatud aega. Antud juhul on asi õnnestunud (mingil määral) ning hasarti tekitav element on täiesti olemas, kus tõepoolest tekib kiiresti tahtmine endine skoor üle teha või jõuda veelgi kõrgema levelilini, kus juba zombide arv on naeruväärne. Alustame siiski algusest ning võtame erinevad aspektid järjest läbi. Graafiliselt on tegemist sellise tugeva Playstation 3 aegse asjaga, mis on talutav, kuid mitte midagi erilist ning antud juhul suur ekraan on pigem takistuseks. Samuti üksluine värvilahendus ning ainult ühes asukohas olemine ei tee ka teenet pikaaegseks vahelduse leidmiseks. Kaameranurk on kolmandas isikus, mis teatud mõttes antud formaadi juures on takistuseks ning sellega on ka raisatud ideaalne võimalus teha võimas VR kogemus.

Iga leveli ajal kogub mängija raha ning peale iga õnnestunud levelit (jäid ellu), saab mängija uuendus- ja oskuspunkte, mida saab poes kasutada erinevate asjade jaoks. Raha on vaja laskemoona, uute relvade ja lõksude soetamiseks. Uuenduspunktid on relvade ja lõksude efektiivsuse parandamiseks ning oskuspunktid on karakteri enda võimete, vastupidavuse ja oskuste suurendamiseks. Erinevaid relvi on kokku üheksa, lõkse on kuus ning neid saab kõiki kombineerida nii palju kui raha kogutud on. Iga resurss kulub ning iga laine üleelamine minimaalsete kuludega on edukuse võtmeküsimus. Lõksud on head asjad, kuid maksavad palju ning lähevad katki, seega neid peab targalt kasutama ning vajadusel kaitsma, sest zombisid on erinevaid tüüpe, kus kõige hullem on pommitaja.

Mängu ajal on ekraan suhteliselt puhas. Põhiline info on leveli number, järele jäänud vastaste arv ning punktid. Ostmine/uuendamine toimub ainult levelite vahel, kus siis saab ka ehitada ja parandada lõkse. Liikumiseks palju variante ei ole – aeglane ja kiire jooks ning vajadusel saab eest ära hüpata. Viimased kaks kasutavad võhma, seega peab olema ettevaatlik. Rünnakuteks on laskmine ja käsitsi, seega selline klassikaline tulistamismängule omane lahendus. Selliselt tuleb mängida nii hästi kui keegi oskab ja elada nii kaua kui võimalik. Konsoolidel on tegemist ka kerge plaatinum trofeega, seega kellel on huvi, siis kindlasti proovige.

Paraku on siin ka omajagu puuduseid, mille leidmine ei võta kaua aega. Enda žanri kohta on tegemist ikka äärmiselt aeglase tempoga, mis vahepeal lausa lasi mõtteid mujale minna. Heli ja muusika on asi, mida kas ei osatud teha või väga tähelepanu ei saanud, seega päris kiiresti keerasin televiisori vaiksemaks. Kuigi visuaalne üldmulje on talutav, siis asjadele liiga lähedale ei tasu minna. Tekstuurid on koledad ning raske uskuda, et tänasel päeval veel midagi sellist üldse näeb. Kokku on ainult üks mängurežiim, kuhu pole isegi põhilist õpetust kaasatud peale kolme infokasti, mis alguses korraks läbi käivad, seega mul läks pool tundi aega, et üldse pood leida (kuju tagant läheb trepp). Ja kuna on ainult üks mängurežiim, siis võiks oodata raskusastme muutmisvõimalust, siis seda ka paraku ei ole.

Arvan, et ei pea mainima kui korduv kogu see asi on, sest iga level on samas väikeses ruumis ja kuna kokku on ainult neli erinevat zombitüüpi, siis ei võta kaua, et ära väsiks. Tulistamine on konarlik koos sihtimisega, kus vahel mööda lastes saad vastasele pihta ning teine kord vastupidi. Animatsioonid on samuti kandilised ning pigem isegi midagi sinna Playstation 2 lõpu poole jäävate mängude kanti. Uundamine ja oskuspunktid tulevad liiga aeglaselt, mis tähendab, et peagi ei ole motivatsiooni tappa 150 zombit, sest juba tead ette, et ka järgmisel ringil ei saa enam ühtegi uut asja juurde. Ning viimane suurem miinus on natukene arusaamatu. Mängu pakkumisel oli suurelt reklaamitud enda punktide võrdlemine teiste mängijatega üle maailma, kuid mitte ühtegi tabelit ei ole kusagil. Äkki on seotud sellega, et mängin seda enne ilmumist, kuid tundub veider. 

Blood Waves” kahjuks ei ole midagi erilist. Mõistan, mida siin prooviti teha, kuid siin on kogumik valesid otsuseid ja kesist teostust, mis tapab lisaks zombidele ka minu soovi seda uusti mängida. Pakkudes ainult ühe asukohta, peaks see selgelt olema elavam ja paremini tehtud, mitte ühevärviline halbade tekstuuridega ring. Samuti peaks tootja välja mõtlema, et miks zombid ei liiga ega ründa kui kaamera nende poole ei vaata – reaalselt. See pidi olema kiire ja lõbus ajaviide, kuid muutus kiirelt ajaraiskamiseks, kus ainukene lõbu on trofeesid jahtida, kuid siis on oht ka ise zombiks muutuda. Lõksude kasutamine peaks olema lõbus, kuid kuna need teevad haiget ka mängijale ning ei lase isegi tulistada neid zombisid, kes seal kinni (ainult selja tagant, mitte üle lõksu), siis milleks üldse neid kasutada, sest pigem teevad elu keerulisemaks. “Blood Waves” tekitab palju küsimusi ja annab vähe vastuseid. Kahjuks ei ole siin midagi, mida peaksin vääriliseks, et soovitada. 

Hinne: 5/10

+ Lühiajaliselt tekitab hasarti.
+ Lihtsuses peitub võlu.
+ Väikene download, kiire ja kerge trofee.

– Aeglane tempo.
– Audio pool on alla arvestuse.
– Visuaalselt nõrgemapoolne.
– Ainult üks mängurežiim.
– Puudub igasugune tutorial.
– Raskusastet ei saa muuta, areng on liiga aeglane.
– Kõik on liiga korduv.
– Pole mingit suuremat auhinda kogu selle vaeva eest.

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja endine ehituse peatöövõtja ja/ning projektijuht on täiskohaga rahuvusvaheline meelelahutuse ajakirjanik. Abikaasa ja nelja lapse kõrvale aega leida pole kerge, kuid suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar