“Crash Bandicoot 4: It’s About Time” on teenitud ja õiglane järg.

Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It's About Time”
Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It’s About Time”

Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It’s About Time”
Tootja: 
Toys for Bob, Activision
Lavastaja: Dan Neil
Platvorm:  PlayStation 4 , Xbox One
Ilmumisaeg: 
02. oktoober 2020
Toetaja: Activision

Minu esimene päris enda Playstationi konsool sai ema poolt kataloogist tellitud ning see tuli koos mänguga “Crash Bandicoot”. Olin koheselt suur fänn. Uus ja visuaalselt lummav 3D platvormer tuli konkureerima aasta varem laineid löönud “Gex” nimelise edulooga, kuid kriitikud oli kahlteval positsioonil. Aeg ei tundunud õige, kuid Playstation vajas maskotti ning nende õnneks lõbus ja muretu Crash sobis selleks ideaalselt.

Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It's About Time”
Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It’s About Time”

Mängu loonud stuudio Naughty Dog oli tollel ajal veel tundmatu nimi, millest on tänaseks kasvanud kvaliteetsete videomängude sünonüüm. Olles nüüdseks teinud Jak and Daxter, Uncharted ja The Last of Us seeriad on veidi imelik vaadata tagasi, et kust see kõik alguse sai. Originaalse triloogia viimane mäng ilmus 1998, mis uuendati 2017 kui eraldi Playstation 4 mäng. Seega põhiseerias tegelikult pole olnud ühtegi Crashi videomängu tervelt 22 aastat. Muidugi jätame kõrvale need 15 erinevat edukat ja mitte nii edukat väljalaset.

Kõige uuem ja värskem lugu viib Crashi, Coco ja mõned üllatussõbad kokku vanade tuttavatega, kes taaskord proovivad maailma üle võtta. Sellel korral tuleb Crashi liikuda läbi aja ja dimensioonide, et probleem lahendada, proovides leida neli müütilist ja võimast maski.

Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It's About Time”
Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It’s About Time”

Neljas teeb kõike hästi ja natukene paremini

“Crash Bandicoot 4: It’s About Time” läheb tagasi juurte juurde, kopeerides seda mida fännid armastasid ning see tuleb siin ideaalselt välja. Tagasi on ka tolle ajastu halastamatu raskus, kus mängijale esitatakse tohutuid nõudmiseid nii kiiruse kui täpsuse juures – kohati lausa naeruväärselt kõrgeid. Kuid see ongi see lõbus osa. Naiivne ja meelas muusika, nauditav levelite disain, visuaalselt kütkestav pilt, sujuv liikumine ja tõeliselt kaasakiskuv meelelahutus. Klassikalised bossid, värvikad erinevad karakterid nii iseloomult, oskuselt kui ka välimuselt. Multifilmilik animatsioon ja häälnäitlemine, sobilik muusika igale teemale ning arusaadav üleshitus igale vanusele.

Mäng ülehitus on järgmine – koheselt saame valida ühe lõbusa karakteri Crashi või Coco. Neil on samad oskused, kuid erinevad kostüümid ja hääled. Maailmad on jaotatud saarteks, kus igal saarel on teatud arv leveleid – alates 3 kuni 9. Põhitüüpidest on siin kaks varianti, kus nimega Flashback Tapes on tagasivaade aastasse 1996, kus Cortex meie kangelast alles treenis. Need on põhimõtteliselt nagu suuremad boonused, mida kohtame igas tavalises levelis. Ülejäänud tüübid on seotud erinevate karakteritega, kellel kõikidel on oskused ja võimed erinevad Crashist ja Cocost. Kokku on kaheksa erinevat saart ja kusagil 45 levelit – seega on mida mängida.

Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It’s About Time”

Natukene vigu siiski leidub

Kindlasti ei ole tegemist ideaalse mänguga ning siin on asju, mida saaks parendada. Näiteks on kristallide arv liiga kõrge. See vähendab nende väärtust ning päris kiiresti ei tekitanud nende teenimine minus mingit emotsiooni. Üle 500 erineva on ikka selgelt liiga palju – päris iga asi ei pea olema kristallidega loetud. Kõikide kastide leidmine ja lõhkumine annab taaskord kristalli, kuid nüüd on lisatud tervelt kolm kristalli õunade (wumpa puuvili) korjamise eest, üks kristall vähese suremise eest ning üks peidetud kristall. Seega kuus kristalli iga leveli kohta pluss sama asi uuesti, lihtsalt inverted filtriga, kus level on peegelpildis. 12 kristalli igas osas on selgelt vale otsus, sest neile veel lisaks on peidetud värvilised kristallid, ideaalse läbimise medal ning ajaliselt kiiresti tegemise rist. Seega päris kirju on see lahtilukustamise menüü.

Teine mure on tempo. See siiski ei ole laiahaardeline, vaid rohkem levelite põhine. Paaril viimasel saarel enne mängu lõppu oli pidevalt tunne, et mõni level peaks otsa saama, kuid seda ei teinud. Muudki aga läks edasi ja edasi ning see ei läinud kokku varasemalt paika pandud atmosfääriga. Viimane häiriv punkt on üks karakter, kes on seekord mängitav – Dingodile. Varasemalt boss olnud ja nüüd neutraalne abijõud on esmapilgul tore ja mõnus lisa enda vakuumtoruga, siis peale pikemat mängimist enam see nii ei tundunud. Põhiline mure oli selles, et tema levelid olid samasugused, aeglased ning frustreerivalt ebakonstantsed, mis avaldas negatiivset mõju ka ülejäänud kogemusele.

Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It’s About Time”

Erinevalt kolmandast osast siin uusi oskuseid Crashile juurde ei saa, kuid see ei tähenda, et asi ei ole muutuks. Nimelt põhiloos otsitavad maskid on kõik tegelikult erinevate võimetega, kus esimene vahetab dimensiooni, teine peatab aega, kolmas muudab gravitatsiooni ja neljas annab superkeerutuse. Vastavalt neile maksidele on palju erinevaid leveleid ning muidugi lõpuks ka eriti peadpööritavad momendid, kus tuleb kasutada kõiki nelja korraga. Tagasi on siia toodud ka väikene jääkaru, veepealne skuuter ja veel mõni asi, mille jätan üllatuseks. Keerulised levelid ei ole kunagi ainult ühes suunas, vaid alati muutuvad – tagant, küljelt või eest.

Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It’s About Time”

Sõbraga ikka saab mängida?

Neljandale osale täiesti uue funktsioonina on lisatud sõbraga mängimine, kuid siin on väikene konks. Nimelt ei saa seda teha mitme erineva puldiga, vaid samal ekraanil sama puldiga. Kummalgi on oma karakter ning mängitakse suremise peale. Seda saab teha nii põhimängu käigus olles üksteisele abiks või lihtsalt üksteise vastu võisteldes kuni neljakesi. Niisama lõbust omavahel mõõtu võtta aitab kaks varianti – aja peale või kastide lõhkumise peale. Mängu raskusastet muuta ei saa, kuid siin on olemas kaks võimalust – moodne ja retro. Moodne on mänguviis, kus elusid ei ole ning suremine viib alati tagasi eelmisesse vahepunkti. Lihtsalt paremal üleval on väikene number, mis loeb leveli jooksul hukkumisi. Retro on halastamatu ning päris palju raskem. Mängijal on teatud arv elusid ning alati tuleb teha algusest peale.

Mängu narratiiv on esimest triloogiat siduv ning nad ignoreerivad sündmuseid, mis toimusid väljaspool eelmainitud mänge. Cortex on taaskord see põhiline paha ning vägagi mõnusalt tõmmatakse kõik sündmused ja mängud omavahel üheks tervikuks. Olen kogu mänguga täielikult rahul – see on see, mida ootasin. Südames on rahu, et Crash on tagasi ning loodan, et mängu saadab edu. Tulevik on helge – võimalusi on palju. Tahan mängida Crashi seikluseid veel ja veel ning seda kuniks elan. Hetkel siiski on veel Crashi neljas seiklus pooleli, sest kõikide asjade ärategemine on tohutu ajaline investeering. Kuid see on hea investeering.

Arvustus: “Crash Bandicoot 4: It’s About Time”

Hinne: 9/10

+ Truu originaalsele ideele ja aspektidele, mis tegi mängust hea.
+ Audiovisuaalselt multikalik.
+ Mänguliselt nauditav ja avatud.
+ Raskuselt halastamatu.
+ Palju sisu ja leveleid.

– Liiga palju kristalle
– Konarlik tempo levelidisaini juures.
– Mitte kõik mängitavad karakterid ei ole head.

Mängu saab osta SIIT!

Jäta kommentaar:
Raiko Puust

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja endine ehituse peatöövõtja ja/ning projektijuht on täiskohaga rahuvusvaheline meelelahutuse ajakirjanik. Abikaasa ja nelja lapse kõrvale aega leida pole kerge, kuid suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar