Tootja:Arc System Works, A+ Games, APLUS Co., Ltd, PQube
Lavastaja:
Platvormid:Nintendo Switch, PlayStation 4, Microsoft Windows
Ilmumisaeg: 25. juuli 2019
Hind: 59,99€
Hiljuti panin kirja mõtted oma kogemusest Arc System Worksi uusima teose, Kill la Kill IFi beetaversioonist. Nüüdseks on see mäng juba väljas ning läbi mängitud. Kas beetas omistatud positiivsed kogemused kanduvad ka täismängu?
“Kill la Kill: IF” põhineb 2014. aastal valminud Studio Triggeri anime põhjal, mis räägib Ryouko Matoi heitlusest oma kooli presidendi Satsuki Kiryuini ning tema Eliitnelja vastu. Lugu koosneb kahest osast- üks Satsuki ja teine Ryuko silme läbi ning lool on tegelikult mängus üleüldiselt suur osa. Võrgus mängimine, erinevad muud mängulaadid ning isegi treening on kõik lahti lukustatavad ainult pealugu mängides. Tegemist on üpriski hästi kirjutatud looga, kuid sinna aitavad kindlasti kaasa juba eelnevalt kirjutatud tegelased ning alusmaterjal, sest teos põhineb sellel väga suures koguses.
Mängu enda puhul on tegemist kolmenupumänguga (toim. three-button-fighter), milles on nupp tavaliste löökide jaoks, nupp kaugete rünnakute jaoks ning nupp vastase kilpi penetreeriva matsu jaoks. Tegemist on kivi-paber-käärid süsteemiga, mis ei ole võõras näiteks “My Hero One’s Justice” mängijatele. Hoides L1 nuppu ning vajutades üht neist rünnakutest, teeb tegelane ka vastava superliigutuse. Vastase poole saab õhus lennata, tema löökide eest põigelda ning erinevaid suundi hoides on võimalik oma löökide proportsioone muuta (nagu näiteks tavalise rünnaku saab teha õhuvastaseks löögiks).
Kõige huvitavam ja erilisem asi teose juures on aga Ketsui Testament– animest võetud ikooniline rünnak, kus tegelased lihtsalt sõimavad üksteist. See on omakorda seotud aga kivi-paber-käärid süsteemiga, mille auhindadeks on erinevad lisaboonused, nagu rohkem rünnakuvõimet, elude taastamine või supermeetri saamine. Küll aga ei saa seda lõpmatuseni teha, sest see vajab ikkagi 50% meetrit. Kui mängija saab kolm korda õigesti arvatud, on tal ligipääs Sen’i Soshitsu Ougile, ehk maakeeli koheselt vastase tapmisele.
Teoseses on tegelasi kaheksa, kuid kahel tegelasel on variatsioonid, luues kokku siis kümme erinevat tegelast. Kõik nad on piisavalt huvitavad ja erinevad, kuid nagu alati, on mõned tegelased teistest üle ning siin on see ikka päris paigast ära. Tegelased nagu Ragyu ja Sanageyama saavad kogemata nuppe vajutades pooled kuni kõik elud maha võtva kombo, samas kui Gamagoori ning Jakuzure mängijad nutavad ja mõtlevad, mis karmavigu nad oma eelmises elus tegid, et nende tegelased nii halvad on.
“Kill la Kill: IF” on hea teos kõikidele animefännidele ja inimestele, kes naudivad areenikaklusmänge. Kuigi mängus on veidi tasakaaluvigu tegelaste vahel, on tegemist siiani parima antud žanri kuuluva üllitisega.
Hinne: 8/10
+ Fantastilised visuaalid
+ Mahukas lugu
+ Hea ports tegelasi
+ Muusika paitab kõrvu– Balanss tegelaste vahel on paigast totaalselt ära
– Veidrad kaadrisageduslangused
