“Luna The Shadow Dust” – käsitisi animeeritud videomäng, mis tundub nagu mitmemõtteline teater. | Gamescom 2019

Kõige esimene mäng tervel Gamescomil, mida enda käega proovisin oli “Luna the Shadow Dust“. Mind tõmbas selle mängu poole ainult tolle unikaalne visuaalne stiil. Olen taoliste käsitsi animeeritud videomängude austaja, sest siin on peidus teatav nostalgia lapsepõlvest, kus õhtuti televiisorist tulid sellised mitmemõttelised täiskasvanute animatsioonid, kus keegi ei rääkinud. Seal tehti kõik ära muusika, ilmete ja olukordadega ning ajas pidevalt kasvades nende tegevuste mõte ainult süveneb. Siin mängus on toimumas midagi taolist. Visuaalse poolega ligi meelitatud mäng sai järgmised suured plussid kui panin kõrvaklapid pähe. Tugev originaalne muusika, mis on tehtud nagu teatrites – eesmärgiga jutustada lugu ja anda edasi emotsiooni. Tahaksin öelda, et midagi on nagu puudu, kuid see toimib veatult. Karakterid ei räägi sõnagi, kuid kõik on selge. Mõistan olukordi ja juba olingi kaasa kistud.

“Luna The Shadow Dust” on kliki ja liigu tüüpi puslede lahendamise mäng. Iga stseen on üks ruum, mis tuleb ära lahendada, et liikuda edasi järgmisesse. Iga kord kui midagi ära lahendad on väikene klipikene, andes natukene tooni ja narratiivi seiklusele juurde. Meenutas natukene vanemaid videomänge ajastust kus Broken Swordi üllitised oli graafiliselt suunanäitajad. Igaks juhuks ütlen üle, et see on hea tunne ning veelgi parem võrdlus. Narratiiv kahjuks demost väga selgeks ei saanud, kuid Luna on noor poiss, kes askeldab maailmas, mis ammu kadunud, kuid mitte kaugel eemal. Seal äärel, kus kunagi midagi oli ja enam kunagi midagi ei tule, on üks üüratu loss, kuhu poiss siseneb. Üks ruum teise järel liikudes järjest kõrgemale ja kõrgemale.

Teekonnal leiab endale sõbra – vaikse ja väikese karvase looma ning nüüd pakuvad üksteisele seltsi ja abi, et jõuda ülesse. Mis seal üleval on, ei oska öelda, kuid ma sooviksin seda teada! Puslede raskusaste on tugevalt originaalne ning kõik lahendused, mis leida suutsin/jõudsin, olid alati väljaspool neid raame, mida olin harjunud mõtlema. See on hea treening ka meie kõige olulisemale lihasele. Tootja oli kõrval ja mainis, et kokku on kusagil 20 minuti jagu animeeritud vaheklippe ja mäng ise kestab paar tundi. Igal juhul soovitan.

“Luna The Shadow Dust” ilmub selle aasta talvel.

Jäta kommentaar:
Raiko Puust

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja ehituses peatöövõtja ja/ning projektijuht pluss vabakutseline ajakirjanik, leiab oma abikaasa ja kolme lapse kõrval aega, et ka natukene mängida. Suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar