Tootja: Square Enix, Tokyo RPG Factory
Lavastaja: Atsushi Hashimoto
Platvormid: Nintendo Switch, PlayStation 4, PC
Ilmumisaeg: 22. august 2019
Toetaja: Square Enix
“Oninaki” on mängustuudio Tokyo RPG Factory, enim tuntud kui “Lost Sphear” ning “I am Setsuna” arendajad, uusim teos. Tegemist on rollimänguga, milles mängija kehastub Kagachiks- noormeheks, kes on ka Watcher ehk inimene, kes hooldab hingi teispoolsuses. Tegu on aga teosega, mis algab väga tugevalt, kuid ei suuda lõpuks aru saada, mis ta soovib olla. “Oninaki” arvustus selgitab, miks.
Mängu lugu algab väga tugevalt. Surnud poisi hingega konsulteerides jõutakse tema vanemate juurde, kes ei suuda oma poja kaotusega elada. Seetõttu on Kagachi sunnitud võtma nende elu, et perekond saaks uuesti koos olla. Need esimesed kolmkümmend minutit seadsid üles ülimalt tugeva tonaalsuse, mistõttu olin ma hämmeldunud, kui kõigest mõned tunnid hiljem kadus kogu see süngus ning teos võttis endale rohkem fantaasialiku tooni. “Oninakil” on suuri raskusi omaenda tempo ja identiteedi leidmisega, mistõttu on kogu lugu kui puder ja kapsad.
Mängitavuselt on “Oninaki” justkui “Diablo”, aga lihtsustatud. Suurel hulgal vastaseid on korraga ekraanil ning mängija annab neile kolki. Tema relval on aga ka hing: Daemonid on surnud inimesed, kes lihtsalt ei saa teispoolsusesse edasi minna ning seetõttu abistavad Watchereid. Kokku on neid üksteist ning igaüks neist omab unikaalseid oskusi, taustalugu ja liigutusi relvi kasutades. Üleüldiselt on tegemist vägagi lihtsa võitlussüsteemiga, kuna mängija peab põhimõtteliselt ainult üht nuppu vajutama ja veidikene suunama ja ongi kõik. Bossivõitlused seevastu vajavad natukene nuputamist, kuna nendel on erinevad ründemustrid ja nõrkused, mida mängija peab jälgima, kuna nad teevad väga, väga palju haiget.
“Oninaki” suurimaks tugevuseks on aga tema stiil. Ülimalt hästi disainitud tegelased, menüüd ning asukohad on ainult pinnapealsed näited. Minu eriliseks lemmiktegevuseks kujunes oskuste menüü avamine, sest selle animatsioon ning väljanägemine on lihtsalt fantastiline. Teose unikaalne väljanägemine kandus üle ka kõrvu paitavasse heliribasse kuna mängu muusika on tõeline näide sellest, et videomängud saavad olla kunst.
“Oninaki” on igati okei mäng. Kuigi teose narratiiv on üpriski nigel, on see presenteeritud läbi väga hea audiovisuaalse poole. Mängu läbimiseks kulub ligikaudu kolmkümmend tundi ning peale lugu on nii mõndagi nokitseda. Tegemist pole teosega, mida otseselt soovitada, ega ka sellisega, mille puhul ütleks et “parem ära osta”.
Hinne: 8/10
+Näeb fantastiline välja.
+Ilus muusika.
+Daemonite disain on kena.-Identiteedikriisis olev narratiiv.
-Võitlus muutub üksluiseks väljaspool bossivõitlusi.
