“The Crew 2” – mis juhtub kui liigne ambitsioon kohtub reaalsusega?

Tootja: Ubisoft, Ivory Tower
Lavastaja: Stéphane Beley
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, PC,
Ilmumisaeg: 17. juuli 2018
Toetaja: Gamestar.ee

Olen vaikselt üle saamas elu vast pikimast haigusest, siis üks põhilise tegevusi voodirežiimil olles oligi just “The Crew 2” mängimine. Tunnistan kohe alguses ülesse, et ei nautinud seda kihutamist peale esimest viite-kuute tundi ning olen nüüd pikalt analüüsinud selle tagamaid. Tänaseks on mängus kusagil saja tunni kanti ning natukene mõru maitse kogu kogemusest. Viimastel aastatel kuidagi pool-vägisi automängude žanrifriigiks muutununa olen hakanud nägema sügavamaid nüansse nii juhtimises kui erinevates mehhanismides ning hakanud paremini mõistma tulihingelisi võidusõidu fänne. Tegevuse puudumise üle siin kohe kindlasti kurta ei saa, mis on tegelikult ka The Crew mänguseeria üks tugevusi. Isegi kõiki asju minimaalselt tehes koguneb mitmeid tosinaid tunde. Ubisofti Ivory Tower stuudio poolt loodud miniatuursem USA verisoon on hiiglasliku tunnetusega keskkond, mida mööda saab sõita, lennata ja isegi ujuda.

Esimene puudujääk on sügavama iseloomu puudumine, mis tähendab, et igasugune tegevustik on pealiskaudne ja kuiv. Terve aeg oli tunne, et midagi on puudu, kuid keeruline oli seda enda jaoks sõnastada – mis see täpselt on? Kõik algab peaaegu olematust narratiivist – mängija on mõjukas võidusõitja motospordi maailmas ning ainukene eesmärk on koguda uusi jälgijaid (fänne), mida iga tegevus mängu jooksul ka juurde annab. Põhimõtteliselt see ongi kogu lugu, mille antagonistiks on mõni üksik veteran rallisõitja, keda saadab mõttetu taustalugu. Tean, et olen ehk natukene karm ühe automängu vastu, mis proovib siduda võidusõidu prestiiži, narratiivi ja suure avatud maailma, kuid see ei õnnestunud esimeses osas ning võiks öelda, et õnnestus isegi vähem siin.

Ülesanne oli muidugi ka äärmiselt keeruline – tähenduslik ja kaasahaarav narratiiv võidusõidumaailmas, mis peaks olema avatud ja voolav. See teeb iga mänguri skeptiliseks, kuid arvestades kuidas Ubisoft on viimasel kahel aastal ennast hittmängude järjele saanud, siis minu ootused olid kõrged. Praegune tulemus on lohakalt näideldud vaheklipid, mis tõmbavad tähelepanu mängust eemale ning pigem käitusid kui momentumi lõhkujad. Enamasti õhtuti jäigi mäng pooleli just nendel momentidel ning naasemine oli alati raske tulema. Põrunud narratiiv on probleemide üks põhjuseid, mis on rohkem piinlik kui midagi muud. 

“The Crew 2” siiski sisaldab häid elemente, millest üks on kolme erineva sõidukategooria valik – autod, laevad ja lennukid. Iga kategooria jaguneb neljaks erinevaks mänguvõimaluseks, mis järgemööda lisavad üritusi ja masinaid üha juurde ja juurde. Siin on sügavust ja detaile mitme mängu jagu ning lisandunud mootorrattad annavad võimaluse teha hullumeelseid trikke. Mäng hingab vabalt ja särab just siis kui kõik muu on eemaldatud ning jäänud on ainult mängija, ees olev rada ning mängija individuaalsed oskused. Sellises ehituses nautisin kogu tegevust väga, kuid kui natukenegi ringi vaadata, hakkas huvi taaskord kaduma.

USA kaart on massiivne, kuid üpriski elutu. Kohti, mida külastada on palju ning visuaalselt on need kõik imeilusad, kuid tegevust enamustes ei ole. Tundub, et suurem osa kaardist ongi ainult mööda sõitmiseks mõeldud ning seda täpselt ka tegin – lihtsalt sõitsin igalt poolt mööda. Mingil põhjusel on soovitud koha märkimine kaardile tehtud ebamugavaks ning niigi juba suur maailm muutub veelgi raskemini hoomatavaks. Siiski peab ütlema, et sõitmine on sujuv ning üllatavalt kerge. Autod, lennukid ja laevad alluvad kontrollile ilma erilise vastupanuta ning mängus olev süsteem masinate uuendamiseks on uuelaadse maitsega, mis meenutab rohkem seiklusmängudele omaseid kogemuspunktide tarbimissüsteeme. See sobib siia mängu ning hoidis tegevust huvitavana. Vahel oli selline vanemate Need for Speed mängude tunne.

Visuaalselt ei saa mitte midagi halba öelda – detailid on viimase vindini lihvitud, varjud ja peegeldused reaalsed, ilmastik ja füüsika on täpselt paigas. Kõik on siin korras ning selle aspekti taha midagi seisma ei jää. Ainukene asi, mille oleks võinud mängust üldse eemaldada on inimesed. On teisigi teoseid, kus inimesi ei eksisteeri, siis siia oleks olnud see üks võimalus, sest hetkel mängus olevad inimesed tunduvad elutud ja ilma eesmärgita. Suure ambitsiooniga alanud projekt sai tugeva tagasilöögi reaalsuselt ning kaotas sellega igasuguse selge identiteedi, millega oleks seda võimalik teistest samas žanris olevatest mängudest eristada. Hetkel on turul palju teisi mänge, mis teevad peaaegu kõike paremini ja selgemalt, seega ei näe põhjust siia sadu tunda jätta.

The Crew 2 - mis juhtub kui liigne ambitsioon kohtub reaalsusega?
Plussid
Visuaalselt peaaegu veatu.
Loodud maailm on üüratu ning tegevust jagub pikaks ajaks.
Erinevate masiante valik on piisavalt suur.
Miinused
Suur maailm tundub elutu ning inimeste lisamine ei olnud üldse vajalik.
Narratiiv on naeruväärselt halb.
Vaheklipid ja häälnäitlemine ei sobi kokku mängu üldise produktsioonikvaliteediga.
Elementaarsed asjad on kasutajale tehtud arusaamatult keeruliseks.
Mäng ei erine kuidagi teistest selles žanris juba olevatest.
5.5
Videogamers.eu
Vajalikud lingid:

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja ehituses peatöövõtja ja/ning projektijuht pluss vabakutseline ajakirjanik, leiab oma abikaasa ja kahe lapse kõrval aega, et ka natukene mängida. Suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar