“WWE 2K19” – see frantsiis peaks otsad kokku tõmbama.

Tootja: 2K Sports, Visual Concepts, Yuke’s
Lavastaja
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, PC
Ilmumisaeg: 09. oktoober 2018
Toetaja: Gamestar.ee

WWE ei ole asi, mida ise kunagi vaataksin ning ega tegelikult suurt sellet midagi ka ei tea. Spordiks ei ole seda kunagi nimetanud, vaid pigem meelelahutuslik etendus, kus suured musklis mehed teevad läbi varem harjutatud trikke. WWE videomänge olen läbi aastate mänginud palju erinevaid, alates Playstation 1 ajastust ning olen näinud häid ja päris halbu variante. Viimaste hulgas oli eelmise aasta “WWE 2K18“, mida oli kurb mängida. Tekstipõhised dialoogid ja ainult hasartkastid, mille ümber oli sätitud natukene videomängu lootusega petta selle žanri suuri austajaid. Üldiselt seerial silma peal ei hoia, kuid mingisuguseid uudiseid ikkagi näen ning silma jäi kaks konkreetset. Esimene uudis oli eelmise aasta Nintendo Switchi verisoon, mis oli sedavõrd jube, et “WWE 2K19” enam mobiilimängude käsikonsoolile ei ilmu. Teine uudis oli see, et sellest pidi saama seeria suur tagasitulemine tõsiseltvõetavate videomängude hulka, mis muidugi pani kulmu kergitama. Spordimängude žanrk on veniv ning iga-aastane, kus on alati võimalik areneda, seega alati tuleb olla valmis, et mõni asi liigub ühes või teises suunas päris drastiliselt. Mängu tootmise taga olevad stuudiod Yuke’s ja Visual Concepts on teinud samme, et liikuda õiges suunas, kuid tõsiseltvõetavaks videomänguks seda siiski veel ei nimetaks.

Minu mängitud versioon on Xbox One X peal ning visuaalselt polegi tegemist kõige hullema mänguga, kuid kiita midagi ka ei saa. Esimene asi, mis koheselt silma jääb, on palju erinevat sisu ning see on alati hea, kuid lähemal uurimisel selgus, et see uhke menüüde ja valikute arv on siiski sama asi erinevalt pakendatud. Mängimine ise on tegelikult kõige hullem ning päris kiiresti hakkas ka kannatus katkema. Kui kaua võib üks inimene ühest “löögist” toibuda? Kandiline liikumine Playstation 2 ajastust koos elutute karakteritega loob ühe ebameeldiva ja kohati uskumatult halva elamuse. Ei oska öelda, et isegi millega siin peaks tegemist olema – kaklusmäng, spordimäng või mis? Mul on nii palju küsimusi, millest esimene oleks see – miks seda mängu vaja on?

Selge signaal, et mis mängu eesmärk on, tuleb peamenüüst, kus on eraldi nupp olemas hasartpakkide avamise jaoks. Neid on igasuguseid erinevaid, kus on võimalik saada riideesemeid enda karakterile, uusi liigutusi ja palju muud kasulikku ja vähem kasulikku. Siia on seotud ka ülejäänud mäng, mille eesmärgiks tegelikult ongi teenida ressursse just nende pakkide ostmiseks. Mängimise jaoks on olemas MyCareer, WWE Universe, online mitmikmäng ja veel palju muud, kust selgelt parim on MyCareer. Uue lisana on AJ Stiles Million Dollar Tower, mis on põhimõtteliselt sama asi, millega sai tuntuks Mortal Kombat seeria – vastased on rivis ja järgemööda tuleb need kõik maha võtta.

Eelmise mänguga on lisandunud ka Showcase mängurežiim, mis käitus minu jaoks kui suurepärane viis WWE maailmaga tuttavaks saada. Siin ilmub ekraanile võõras nägu, kes tutvustab ennast kui Daniel Bryan, legendaarne WWE võitleja ning hakkab rääkima enda lugu. Iga episood tuleb mängijal ise läbi mängida, mis lukustab järgmise loo nind sedasi kuni ilusa lõpuni välja. See meeldis mulle väga, sest sain sellest maailmast rohkem teada ning videod on hästi lavastatud. Daniel Bryan ise räägib ning teeb seda selgelt, hästi kirjutatud stseenariumi järgi. Teine samm edasi on MyPlayer, kus mängija loob enda võitleja. Karakteri loomisel olevad variandid on suhteliselt standardsed, kus alguses tuleb valida võitleja kehaline tüüp, siis nägu, soeng ja kõik muu. Lugu on parem ning vähem piinlik kui varasemalt, kuid siiski päris halb kui vaadata mis tahes teise turul oleva videomängu poole.

Enda karakterit tuleb edasi arendada, mille jaoks on üüratu oskustepuu. Siin muidugi aitavad edasi need mugavad hasartpakid, mida igalt poolt saab kergelt osta, kuid võib alati ise asju lahti mängida, mis muidugi võitab ebanormaalselt kaua aega. Praegu tundub, et tegemist on fännitootega, mis kvaliteedile olulist rõhku ei ole pannud. Visuaalselt suhteliselt nõrk kui võrrelda tänase AAA standardiga, kuid muidu rahuldav tulemus kannatab ka mujal kui graafiliselt. Animatsioonid on kandilised, liikumine jätab soovida ning isegi hääled ei tundu olevat õiged. Olen omajagu John Cena asju kuulnud ning pidevalt jäi mulje, et mehe asemel anna hääle keegi teine, kes proovib teda järele teha. 

Võitlejate valik on selle eest päris massiivne – üle 200 valiku nii meeste kui naiste hulgast. Samuti olemas legendid läbi ajastute, et kõik fännid saaksid luua enda jaoks ideaalseid võitluseid. Igal võitlejal on endale iseloomulik lavale sisenemine, mille animatsioonidele on pandud rohkem tööd ja rõhku kui mängule endale, mis ehk ka kirjeldab WWE maailma rohkem kui ülekantud tähenduses. Mingil põhjusel on siin olemas ka kommentaatorid, kes väga tõsiselt annavad sündmuseid edasi nagu päris sporti, mis on ehk siis ka osa etteastest. Tundub, et trend selles seerias jätkub, kus iga aasta on järjest väiksem eelarve ja üha suuremad eesmärgid, kus ainukene probleem, mida proovitakse lahendada on hasartpakkide maksimaalne võimalik müüginumber.

WWE 2K19” ei ole just suurepärase e-spordi potentsiaaliga teos, sest siit on puudu palju turniiride jaoks vajalikke asju, kuid tugev hasartpakkide olemasolu annab muid võimalusi neile, kellele taoline asi meeldib. WWE frantsiis ise kogub populaarsust kiiresti, olles näiteks teine enim vaadatud kanal Youtube’is, siis ka panustamine on selle ümber suur äri. Kahjuks bet365 küll WWE tegevust ei vahenda, kuid seal on palju muid taolisi üritusi, mida võib uurida. Täna kahjuks ei ole mängul piisavalt mängijaid, et siin suuremat e-spordi tulevikku oleks, kuid WWE sellepärast midagi ei kaota, pigem isegi saab mõne fänni endale juurde.

Praegusel kujul on “WWE 2K19” puhas fännitoode, mis vajab just neile vastavaid pimendavaid prille, et siit midagi mängitavat leida. Menüüdes on valikuid palju ning näiliselt nagu oleks palju mängurežiime, kuid reaalsuses need kõik viivad samasse kohta, umbes nagu TellTale mängudes olevad valikud. Esimesed 30-40 minutit suutsid seda mängida ja hoida positiivset suhtumist, kuid kui minu karakter on 1 minut uimane, sest keegi astust temast 3 meetrit paremal pool vastu matti, siis tekkis küsimus, et kas mina ka mängida saan või see ongi kogu elamus. Tõenäoliselt minu negatiivne kriitika on seotud ka sellega, et ei arva WWE maailmast suurt midagi, mistõttu saan siin vaadata ainult videomängu ning seda on siin vähe.

Hinne: 4/10

+ Palju karaktereid, kelle vahel valida.
+ Palju erinevaid mängurežiime.
+ Showcase ja MyCareer on parimad võimalused mängimiseks.

– Visuaalselt nõrgemapoolne.
– Animatsioonid, liikumine on nõrgemapoolne.
– Üldine kvaliteet jätab soovida.
– Põhiline fookus on hasartpakkidel.
– Liiga aeglane mängutempo.

 

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja ehituses peatöövõtja ja/ning projektijuht pluss vabakutseline ajakirjanik, leiab oma abikaasa ja kahe lapse kõrval aega, et ka natukene mängida. Suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar