Arvustus: “Fictorum” – kui idee ja lugu on suurem kui keskkond ja disain.

Tootja: Scraping Bottom Games
Lavastaja: Chip Flory, Greg Curran
Platvormid: PC
Ilmumisaeg: 09. august 2017
Toetaja: Scraping Bottom Games

Kickstarterist alguse saanud ning läbi 9gagi populaarsust kogunud mäng on lõpuks ilmunud ning mängitud. Läbi erinevate GIF piltide sotsiaalmeedias, kus maju ja muid hooneid õhku lasti, saavutas “Fictorum” juba enne ilmumist päris lojaalse fännibaasi, kes antud fantaasiarikkale seiklusele ka tuule tiibadesse andsid. Plahvatusohtlikke loitse täis mäng tekitab võimsa enesetunde hallates erinevaid looduslikke elemente nagu mõni tundmatu mütoloogiline jumal, kus muljetavaldav füüsika ainult lisab sellele kogemusele. Probleemid kerkivad esile narratiivis, keskkonnas ja mehaanikates, mida “Ficotrum” proovib omavahel siduda üheks komplektseks tõsiseltvõetavaks videomänguks, kus Scraping Bottom Gamesi kogenematu meeskond ei suuda ainult jõulise motivatsiooniga varjata selgeid disaini puudujääke.

Fictorum” tegevustik leiab aset fiktiivses universumis, kus sajandeid tagasi erinevad maagia koolkonnad võitlesid üksteisega kontrolli ja võimu nimel. Üldine reegel oli, et maag pidi kulutama terve elu, et saada selgeks ühe koolkonna maagia, siis peale aastakümneid katsetusi, sõdu ja kokkusattumisi, hakkas esile kerkima uus ja seni võimsaim koolkond Ficotrum. Sealsed maagid on sündinud võimega omastada iga koolkonna õpetused väga lühikese ajaga, mille peale teised olemasolevad koolkonnad liitusid, et ennenägematu oht kõrvaldada. Suuremad numbrid ja sõjaline kogemus oli Fictorumi maagidele liiga keeruline ülesanne, mis tõttu nad peaagu hävisid. Viimases hädas üks Fictorumi eliitmaagidest lõi müstilise udu nimega miasma, mis liikudes üle maailma hävitab kõik, millega kokku puutub. Miljonid küll surid, kuid inimkond jäi ellu ja asus ümber kõrgete mägede otsa, kuhu miasma ei ulatunud.

Järele jäänud maagid lõid uue liikumise nimega Inkvisitsioon, mille eesmärgiks oli leida ülesse ja hävitada kõik Fictorumi maagid. Kasutades erinevaid maagilisi portaale, ehitas inimkond võimsad asulad kõrgete mägede otsa, kus ümber kasvasid ülesse ka Ficotrumi viimased liikmed. Elades rahulikult väljaspool Inkvisitsiooni ulatust uurisid ja õppisid nad terve elu tundma seda müstilist miasmat, mis kunagi kaua aega tagasi sai loodud. Äkilised miasma tormid lõid veidrad koletised, kelle jõud on võrdväärne Ficotorumi võimetega. Olles sellest šokeeritud, proovisid viimased Fictorumi esindajad inimesi ja Inkvisitsiooni ohu eest hoiatada, kuid nad kõik hukati – väljaarvatud üks noormees, kelle rolli mängija endale ka võtab. Karituseks miasma loomise eest saadetakse noor maag miasma sisse surema, kuid imelisel kombel jääb seal ellu ning seguneb musta udu kurja jõuga. Mängija ülesandeks on toime tulla luupainatajega ning maksta kätte kõikide hukatud sõprade ja pereliikmete eest.

Mängu fookuspunktiks on füüsika, mis avaldab muljet just suurte hoonete hävitamisel ja kokkuvarisemisel ning kuna mängu alustab koheselt võimsa võlurina mitte talupojana on kõike suhteliselt lihtne ära õppida. Tegelast saab hästi kujundada ning muuta enda soovide järgi, atmosfäär on suurepärane, kuid tühi keskkond ei tõmba losse kaasa. Kaardid ja erinevad kohad korduvad liiga palju. mängusüsteem meenutab FTL (FTL: Faster Than Light) mängu oma, kus sa pead n.ö põgenema vastase käest ning liikuma võimalikult kiiresti edasi enda lõppeesmärgi poole. Mängu lugu eksisteerib tekstipõhisena, mis tähendab, et igakord kui mängija liigub uuele kaardile, siis koos sellega tuleb kaasa valikud ning info sündmuste kohta, mis vahepeal on toimunud. Vastaste AI on kõigil ühesugune ja ettearvatav (lihtsalt otse protgaonisti poole kõndides), looting süsteem on liiga ebakorrapärane ning tihtipeale ei anna see kogemusele midagi juurde, vaid pigem muudab asja igavalt tüütuks (nt kas vahetada kindad, mis annavad +1% liikumist -2% elusid pükste vastu, mis annavad -2% liikumist aga +1% elusid). Frustreerivaks elemendiks on mängus suremine, sest siis kaotab kõik esemed, mis mängija oli kogunud ning tuleb alustada jälle nullist. Kuigi mäng peaks olema täiesti valmis, tekib ikkagi tunne nagu mängiks veel beeta versiooni, siiski peab ütlema, et “Ficotrumi” võlu peitub võitlusmehaanikas, kaoses ja selle vaatemängulises enesetundes, mida üliinimlikud võimed loovad.

Hinne: 6/10

+ Sujuv võitlusmehaanika
+ Suurepäraselt toimiv mängufüüsika
+ Hea eellugu ja unikaalne universum
+ Dünaamiline loitsimismehhanism

– Tekstipõhine narratiiv on kuiv ja hoiab mängijaga distantsi
– Keskkond on näotu ja iseloomuta
– Kordused ja mõttetu frustratsioon tapab esialgse lõbu päris kiiresti
– Konarlik disain lämmatab suurepärased mänguelemendid

 

Jäta kommentaar:

Lisa kommentaar