Palju õnne sünnipäevaks, Sega Dreamcast! Täna 17 aasta vana! Vaatame tagasi, kuidas tuli, oli ja läks.

Sega Dreamcast on teatavasti viimane Sega konsool ning üks neljast kuuenda generatsiooni konsoolist, mille suurimateks konkurentideks olid Nintendo GameCube, Playstation 2 ja Xbox. 27. novembril 1998 ilmus Jaapanis vägagi legendaarne konsool – Sega Dreamcast, mis tuli, nägi ja kaotas.
Kahjuks peab tõdema, et Sega Dreamcast tõepoolest oli Sega üks suurimaid ebaõnnestumiseid ning neid oli konsooliajastul palju (jep, mõtlen Sega CD ja 32X “tooteid”). Kuigi suurt osa konsooli hävimises mängis piraatlus ning Playstation 2 üüratu edu, siis need paraku ei olnud kõik, mis seisis sellel imelisel masinal ellujäämisel ees.
Viies põlvkond oli raske nii Nintendo ja kui Sega jaoks, kui mõlemad said tugevalt peksa massiivse Playstation 1 konsooli ilmumisega. Äärmiselt kiire domineerimine ning kaval planeering jättis Nintendo 64 ja Sega Saturni kaugele tahaplaanile. Sega teadis, et enne kui ilmus “behemoth” Playstation 2, peavad nad tegema midagi uut ja enneolematut ning turustama ennast rohkem spetsiifilisemalt. Sega tegi otsuse lõpetada võidujooks Sony ja Nintendo masinatega, lõpetas kiirelt Saturni tootmise ja toetamise ning asus suure hooga arendama järgmist masinat – Sega Dreamcast.
Sega Dreamcasti algus oli võimas – “Sonic Adventures” ja “Soul Calibur” kohe avapäeval müügis ning esimesel päeval müüs masin üle 100 miljoni dollari kasumisse, mis on konsoolide üks rekordeid (kuniks Sony taaskord sekkub). Lisaks veel “House of the Dead 2” ja “PowerStone”, tehes sellest ühe parima stardiplatvormi, millega keegi kunagi on turule tulnud. Väga kiiresti panid fännid tähele, et mida väga olulist on puudu – EA Sports! Sega ei suutnud saata EA toetust ning mitte ükski EA mäng ei ilmunud nende konsooli peal ning see oli nende allakäigu algus.
Namco, Midway, Capcom ja Sega ise muidugi tegid head tööd, varustades konsooli mänguajaloo parimate nimedega -“Space Channel 5“, “Jet Set Radio“, “Talking Fish Seaman“, “Carzy Taxi“, “Shenmue” ja “Samba de Amigo“. Kõik rääkisid nendest mängudest igal pool ning need oli eksklusiivsed ainult nende konsoolile, seega Dreamcast müüs hästi – mõnda aega. Nende mängude suur populaarsus tõi kaasa peavoolust liiga kaugele minemise ning järjest enam läks väljaspool Jaapanit keerulisemaks ning müüginumbrid kuivasid kokku.
Playstation 2 tulemise haip oli ülisuur. Esimesed videod “Tekken Tag Tournament“, “Gran Turismo 3” ja “Ridge Racer“oli kõik ilusamad, kui Dreamcast pakkuda suutis. Lisaks oli PS2 veel ka DVD mängija, mis selle ajal oli suure tähtusega omadus. Muidugi ei saa unustada Sega vanimat vaenlast Nintendot ning nende GameCube’i väikest masinat, kuid vett tuli segama veelgi üks hiigelfirma, peaaegu sama suur koletis nagu Sony – Microsoft ja nende konsool Xbox. Seda oli väikese ettevõtte jaoks palju, seega 31. jaanuar 2001 tegi Sega ametliku pressiteate, kus andis teada, et Seda Dreamcast on ametlikult surnud. Märtsiks oli tootmine lõpetatud ning sellega oli Sega konsooliturult kadunud.
Sega Dreamcastil oli palju probleeme, mida lahendada. Esimene oli fännide. edasimüüjate ja arendajate usalduse taastamine. Saturn, 32x ja Sega CD oli suured eksimused, mis ei andnud lootust ka Dreamcasti suhtes. Selle jaoks ostis Sega üle Sony Playstation Ameerika tolleaegse juhataja – Bernie Stolari, kelle juhtimisel tegi Sega võimsa avalöögi, millest rääkisime.
Järgmine probleem oli disain. Sega on tegelikult väikene firma, kelle ainukene sissetulek ongi konsoolid ja videomängud, erinevalt Nintendost, Sonyst ja Microsoftist, seega uue masina arendus oli keeruline otsus. Otsustati minna CD formaadi peale, kus põhirõhk sai olema graafilisel võimsusel ja värvidel. Lisaks pandi masinasse sisse modem, mis tegi Dreamcastist esimese konsooli, mis oli võimeline internetti minema ning selle abil teistega koos mängima. Senimaani oli tegemist puhtalt PC mängijate pärusmaaga. Paraku see disain oli suurte vigadega. Esimene asi oi CD formaat, millele nii Sony kui Microsoft vastasid DVD plaatidega, andes suuremamahulised võimalused. Sisseehitatud modem oli hea idee esimesed pool aastat, kui äkitselt hakkas igal pool liikuma LAN ühendus, mis muidugi oli juba Sony ja Microsofti masinates olemas. Dreamcast oli veel vigase jahutusega, plaadilugeja vead, puldi disain oli poolik ning veel palju väiksemaid. Saaks võrrelda tänapäevase Xbox 360 masinaga, mis on katki rohkem kui töös. Disaini juures oli siiski üks määrav faktor, mis terve konsooli muutis kolmandate arendajate jaoks eemaletõukavaks ja see oli vigane regioonikiip.
Regioonikiip on tuntud Dreamcasti nõrkus. Peale selle, et see ei takistanud mängimast enamusi teise regiooni mänge, ei olnud see suuteline eristama ka originaal- ja piraatmängu, andes igale plaadikirjutaga inimesele vaba voli mängida mida iganes. See oli suur löök ning palju arendajad ei teinud Dreamcasti peale enam mänge. Tõsi, see andis paljudele fännidele võimaluse mängida pärleid teistest regioonidest, kuid võttis Sega käest vajaliku sissetuleku, et toime tulla. See sama funktsioon on põhjus, mis fännid loova ise Dreamcast mänge kuni tänase päevani.
Miks EA alt hüppas, kui koostööna saadi jagu Super Nintendo domineerimisest? Raha! Nimelt Sega ei teadnud tollel hetkel, et 3Dfx kiip, mida nad ei kasutanud, kuulus osaliselt EA-le. Samuti Sega valitud modemi chipset oli EA otsese konkurendi oma, pannes nende jaoks püsti palju punaseid lippe. Sealt tuli ka otsus Segaga enam mitte koostööd teha ning kogu energia suunati Sony poole. Ilma EA abita ei ole ükski konsool suutnud edu säilitada, välja arvatud Nintendo ja nende äärmiselt tugev eksklusiivsete mängude valik.
Spordimängude puudumine oli suur probleem – eriti Põhja-Ameerika regioonis. Sega siiski ei kavatsenud nii kergelt alla anda ning ostis ära USA mängutegemise stuudio nimega Visual Concepts. Sellega loodi Sega Sports tootmiskompanii, mis tegi paremaid mänge kui EA. Aastal 1999, neutraalsel pinnal, kohtusid uuesti Sega ja EA, et arutada võimalikku koostööd – seotud sellega, et Sega Dreamcast müüd spordimänge paremini kui EA Sports.
EA oli nõus tegema Sega Dreamcastiga lepingu, mis annaks neile ainulaadse õiguse olla ainukene spordimängude tootja konsooli pean ning Sega oleks EA ainukene partner. Nende tingimuseks oligi Visual Concepts ettevõttest loobumine. Pealgi oli Visual Concepts just alustanud 2K mängude seeriat, mida me tänapäeval juba kõik teame ja tunneme, seega Sega lükkas pakkumise tagasi. EA solvus ning võttis endaga kaasa veel mõned suuremad arendajad, jättes Sega üksinda kolme gigandi vastu.
Sega ilmus USA pinnal 9. septembril 1999 ning müüs esimese 24h jooksul 300 000 ühikut konsooli ja teenis 100 miljonit dollarit – mis olid mõlemad sellel ajal rekordid. Kahe nädalaga oli müüdid 550 000 ühikut konsoole. 26. oktoober 2000 ilmus Põhja-Ameerikas Sony Playstation 2 ning seda ainult vähese numbri mängudega. Jaapanis kogunist ainult kuue spordimänguga ning juba kuus kuud hiljem oli teinud üle kõik Dreamcast saavutused, saates Sega igavesse unne.
Palju õnne Sega Dreamcast. Olid oma põlvkonna võidujooksus eelviimane (Xbox oli uustulnukana viimane), kuid fännide jaoks kuni tänaseni oma põlvkonna pärl.
Jäta kommentaar:

Lisa kommentaar