Tootja: Airship Syndicate, THQ Nordic
Lavastaja: Shinji Takamatsu
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, Switch, PC,
Ilmumisaeg: 03. oktoober 2017
“Battle Chasers: Nightwar” põhineb Ameerika populaarsel koomiksil, mis nägi ilmavalgust juba 1998 aastal ja selle autoriks on Joe Madureira. Üheksandal septembril 2015 alustas Madureira 30-päevast Kickstarterit käigupõhisele rollimängule “Battle Chasers: Nightwar“, mis kogus lõpuks peaaegu miljon dollarit . Nüüd lõpuks on mäng valmis ja saadaval alates 3. oktoobrist 2017 kõikidele platvormidele. Küsimus iga rollimängu sõbra peas – kas tasus teha sellise žanri mängu sellise koomiksi põhjal? Lühike vastus – tasus küll!
“Battle Chasers: Nightwar’i” puhul on tegemist narratiivi põhise rollimänguga, kus lugu jätkub koomiksis pooleli jäänud seiklustest. Muretsemiseks siiski pole põhjust: loo kangelaste eelnevatete seikadega viiakse mängija jooksvalt veidike kurssi. Peategelasteks on noor tüdruk Gully ja tema neli kaitsjat ning head sõpra – massiivne robot Galibretto, võimuhimuline maag Knolan, viharavi vajav sõdalane Garrison ja seksikas püssikangelane Monika. Lugu algab sellega, et meie kangelasi rünnatakse ootamatult ning tegelased paisatakse tundmatule saarele laiali. Gully ülesanne on oma sõbrad ülesse leida ja avastada, et võimuhimuline pahalane on hakanud otsima haruldasi “artefakte“, et nende abil kirjeldamatuid koledusi korda saatma hakata.
Lugu on huvitav, aga kindlasti mitte peamine tugevuspunkt selle teose juures. Tegelased on vinged ja seikluse tõeline hing! Mäng on koomiksi-stiilis joonistatud ning see on kaunis! Graafikas ei pea pettuma. Mäng on ilus, detailine, iseloomukas ja värviline. Heliefektid ja muusika on super. Eriefektid on samuti esmaklassilised ja täpselt nagu fantaasiarikkalt rollimängult ootaks. Koopad ja katakombid on juhuslikult genereeritud ning alati erinevad, kuid vaatamata sellele jääb mulje nagu need oleks spetsiaalselt mängijale loodud. Lisaks peab mängija vältima ka lõkse ning lahendama aeg ajalt jõukohaseid mõistatusi, kuid põhiline on ikka erinevate kurjamite võitmine lahingus ja selle läbi kogemuse ammutamine.
Käigupõhise rollimängu austaja jaoks on Battle Chasers tõeline pärl. Igal tegelasel on hulgaliselt erinevaid oskuseid ja passiivseid hüvesid. Raskusaste on üsna tõsine, nii et mõtlemist ja kombineerimist on rohkesti vaja. Korraga saab olla lahingus 3 tegelast, aga neid kokku on rohkem, nii et üks raskemaid asju on valida neid õnnetuid kes peavad lahingust välja jääma. Mäng kasutab ka huvitavat overcharge süsteemi, mis teeb lahingud veelgi taktikalisemaks ja annab juurde võimalusi. Tegevusjärjekorra võitlustes paneb paika initsiatiivipõhine käigusüsteem, mis peaks olema rollimängu austajale tuttav mehhanism.
Karakterid on loodud suurepäraselt paindlikud. Peale selle, et igaüks neist on väga erinev, saab ka iga tegelast passiivsete hüvede ja relvastusega täiesti erineva stiiliga mängida. Relvastus on veel üks selle mängu suuri ja olulisi plusse. See on lihtne, arusaadav ja crafting system on samuti hästi tehtud – lihtne, aga huvitav. Mängus on ka kalastamise (tundub olevat uus rollimängude kohustuslik lisa – kalapüük) minigame, mis on hea vaheldus taplemisele. Kõrvalmissioonid on samuti huvitavad, kuigi kohati annab mäng nende kohta liiga vähe infot. Mängija peab tihti ise nuputama ja ringi jooksma, mis kokkuvõttes on aja ja närvide kulu, mida saaks kergelt vältida.
Mängus on suhteliselt vähe kõrvaliste tegelastega rääkimist, kuid rangelt soovitatav on meelde jätta need lühikesed vestlused. Sest mäng eeldab, et mängijal on meeles iga baaris joodikuga räägitud jutt ning kasutab seda hiljem erinevates kõrvalmissioonides ära. Kahjuks on ka sellel mängul puudusi ja üks neist on tehnilised vead seikluskaardil ning seiklusalal – vaenlased võivad kokkuda läbi põranda või lihtsalt kinni jääda, tegelased võivad kogemata liikuda läbi objektidest, millest muidu läbi liikuda ei saa ning sinna kinni jääda. Seevastu lahingus pole kogenud ühtegi probleemi.
Üheks häirivaks aspektiks sai nimelt see, et kuna mängu tempo on üsna suur, tegelased arenevad ja raskusaste läheb aina suuremaks. Väga raske on kõiki tegelasi korraga edasi arendada. Selleks peaks iga koobast ja katakombi korduvalt läbi mängima. Kõigepealt ühe tiimiga, siis teisega. Raskuse tõtte pole võimalik minna väiksema taseme tegelastega isegi natuke keerulisemasse vaenlaste keskkonda. Lõpptulemus on see, et mängija mängib ainult kolme tegelasega, sest teiste järgiaitamine on aeganõudev ja tüütu ning pole tegelikult ka otsest põhjust.
Omataoliste mängude seas on tegemist siiski suurepärase näitega puhtsast žanrimängust! Kõik olulised aspektid on kümnest kümme. Mäng on kindlasti oma hinda väärt ning eriti soovitatav kõigile käigupõhise rollimängu austajatele. Mängu üldkestvus on vastavalt žanrile ikkagi päris pikk, seega tuleb varuda ohtralt aega, kuid see on lõpuks seda väärt!
Hinne: 8,5/10
+ Koomiksipõhine visuaalne pool on kaunis.
+ Lahingud on taktilised ja põnevad.
+ Karakterid on mitmekülgsed ja värvikad.– Tehnilised vead seikluskaardil/seiklusalal (mitte ühtki bugi lahingus).
– Tegelaste järgiaitamine on aeganõudev ja tüütu.
– Kõrvalmissioonide info vähesus.
