Tootja: Polyphony Digital, Sony Interactive Entertainment
Lavastaja: Kazunori Yamauchi
Platvormid: Playstation 4
Ilmumisaeg: 18. oktoober 2017
Toetaja: Sony, Playstation Eesti
“Gran Turismo Sport” on hiiglane, mida on pikalt oodatud ja mis on konkurentide poolt kardetud. Omajagu aega on möödas kui ilmus “Gran Turismo 6“, müües üle viie miljoni koopia tõstest GT seeria 80 miljoni müüdud koopini, olles selgelt kõige edukam võidusõidu frantsiis. Alates esimesest mängust juba Playstation 1 ajast on seeria lööklauseks olnud “tõeline võidusõidu simulatsioon”, mis on enamasti ka tõsi olnud. Project Cars on selles vallas võtnud ohjad oma kätte ning tihe Forza ilmumisgraafik kõigutab Gran Turismo positsiooni enda raudsel troonil, seega oleksin eeldanud, et Sony ja Polyphony Digital annavad endast parima võimaliku ühele potentsiaalese konsoole müüvale mängule. Paraku on mindud täiesti teises suunas, eemale klassikalisest ja armastatud Gran Turismo mängust. “Gran Turismo Sport” on totaalselt erinev kõikidest eelmistest seerias olevat teostest, mis pani mind igatsema “Gran Tursimo 6” Playstation 4 versiooni järele. Suur küsimus enne ilmumist oli, et kas Forza lõpuks suudab Gran Turismo kandadele astuda, siis saan praegu öelda, et mitte ainult ei astu kandadele, vaid näitab tagatulesid. Kuningas on langenud.
Ausalt, olen pettunud ja seda mitmel põhjusel. Esiteks erinevate autode ja radade arv on seeria kõige madalam (vaevalt kuuendik ainult) ning enam ei saa isegi tundide viisi autodel juppe vahetada, et masina näitajaid parandada. Autopesu enam ei ole, õlivahetusi enam ei ole ning isegi simulatsioonina ei hindaks seda väga kõrgelt peale “Project Cars 2” mängimist. Üksikmängijale pole siin mitte midagi mõeldud ning kõik, kes ei soovi internetis teistega tõsimeeli võidu sõita, saavad ainult autost pilte teha ning erinevaid sõidueksameid nautida. Noh, vähemalt ei ole siin “loot box” süsteemi nagu “Forza Motorsport 7“, kuid samas siin pole tegelikult suurt midagi.
Sellel on põhjus, miks mängu nimi on “Gran Turismo Sport” mitte “Gran Turismo 7”, sest siin on selge eristatavus põhiseeria vahel ning nimetaksin seda rohkem spin-off või alaseeria esimeseks katsetuseks. Sport mängu nimes on selge viide arendaja fookusest ning koostöö FIA organisatsiooniga ainult kinnitab seda. Esport ja võidusõidu oskuslik pool on uued märksõnad, mis tähendab, et suvalised katsesõitjad nagu mina, ei saa siin suurt midagi teha, isegi nendes vähestes variantides mis olemas on. Päris kiiresti saab selgeks, et kui parimaid ringiaegu sõita ei oska, siis tuleb mäng kinni panna.
Üksikmängijale on olemas kampaania, mis on ülepaisutatud autokool. Seal on kolm varianti, kus esimene on ülesanded, siis on missioonid ning viimaks erinevad versioonid situatsioonidest, mis tuleb lahendada. Tulemuseks – hunnik autosid endale garaaži ja kõik. Karjääri siin mängus olemas ei ole – see üks ja ainukene oluline asi, miks inimesed olid lummatud Gran Turismost. Just – OLID lummatud. Piinlikult väikene arv ringradasid annab võimaluse sõita aja peale, koos sõbraga samal ekraanil, teha drfitimist punktide peale ning VR mode. Ülejäänud režiimid seletavad ennast ise, siis VR variandis on kaks võimalust – sõit ja show tuba. Sõidus on mängija juht autos ning kõik toimib ja see on reaalselt päris lõbus ja efektiivne. Kõik näidikud toimivad, peeglid on paigas ja visuaalselt esmaklassiline VR kogemus. Kahjuks ei saa sedasi sõita mujal kui ainult ühe vastase vastu valitud radadel. Show tuba on koht, saab vaadata autosid. Ongi kõik. Käid ümber masinate ja vaatad neid. Kolmnurka mängupuldil vajutades saab masinal tulesid põlema ja kustu panna.
“Gran Turismo Sport” on ainult online mäng. See on oluline informatsioon, mida ei öeldud piisavalt enne ilmumist. Kõik tegevus on võrgus ning isegi salvestamine toimub ainult läbi interneti. Reaalselt – ilma internetita ei saa salvestada isegi seda, et oled mängu kunagi tööle pannud. Praegu see sümboliseerib videomängude üldiselt eemaldumist üksimängijale suunatud teostest ning see on tugev ohumärk. Arvestades tagasisidet, mida GT Sport hetkel saab, siis usun, et rohkem seda jama enam ei tehta.
Esport ja Gran Turismo käivad koos juba pikemat aega ning kogu teema on tegelikult loodud Nissani ja Sony poolt, kui alustati Gran Turismo Academy aastal 2008 koos “Gran Turismo 5: Prologue” ilmumisega. Nad ei olnud küll esimesed online esport võidusõidumäng, kuid esimesed, kes sidusid oskused pärismaailmaga, kasutades akadeemiat talentide leidmiseks reaalse auto rooli. Selline tegevus aitas virtuaalset võidusõitu edasi niivõrd suurel määral, et espordi superstaarid on nüüd tihti ka tundud võidusõitjad ning tänasel päeval ei saa ükski võidusõidumäng tulla ilma sportliku lisata, on selleks siis Project Cars, WRC, Need for Speed või Forza. Siin muidugi ei räägi mängudest, mis ongi sport nagu Formula 1 seeria ja MotoGp.
FIA (Fédération Internationale de l’Automobile) ja Polyphony Digital koostöös valminud “Gran Turismo Sport” paneb mängija vaatama õpetusvideosid, ilma milleta teisega sõita ei saa. Nende eesmärk on teha selgeks, kuidas võidusõitja peab käituma, mis on halb ja hea ning kuidas karistused toimivad. Seejärel avaneb “võimas” online keskkond kus on ainult kolm valikut – päevased sõidud, mis on iga kahekümne minuti tagant ning FIA ja Polyphony Digital turniirid. Need kaks viimast on igale tasemele (taset saab teenida läbi hea käitumise ja päevaste sõitude võitmisega) erinevatel aegadel ning tingimused on erinevad. Suured auhinnad, kvalifitseerimine on äärmiselt keeruline tavalisel mängijal nagu minul. Hetkel on vara öelda, et kuhu need välja lähevad ja mis see lõpptulemus peaks olema, kuid osavatele sõidumeestele, kes huvituvad espordi poolest, on see kindlasti tugev samm edasi. FIA on hetkel öelnud, et üks osa auhindadest saab olema digitaalne luba, millega saaks sõita ka reaalsetel sõitudel, mis on senimaani üks suurimaid takistusi kiiruse huvilistele, sest on kallis ja päris keeruline saada.
FIA sekkumine on suur privileegi hakkajatele kihutajatele, kuid probleemiks minusugustele vendadele, kes tahavad lõbutseda ning lihtsalt sõita. Tohutult reegleid ning karmid süsteemid karistamaks liigutusi, kus iga järgmine tase annab rohkem kohustusi kui boonuseid. Siinkohal on Forza tavamängijale sõbralikum valik, sest kaos ja oskamatud näpud on igal pool. GT Sport sunnib inimesi ümber harjuma vanadest Gran Turismo mängudest külge jäänud “trikkidest”, kus kurve võeti teiste pealt põrgates ja tagant sisse sõitmine oli legaalne viis, kuidas hoogu maha saada. Nüüd on kõik need karistatavad käitumised, mis võivad viia online’ist bännimiseni. Enam ei tohi lainetada ega takistada möödasõitu, sest iga asi, mis on keelatud päriselt on nüüd keelatud ka siin ja rikkujad saavad ajalisi karistusi, millele lisanduvad rahalised kuniks siis sõidukeeluni välja.
Pikemajalised tagajärjed on seotud mängija tasemega, mis on esitatud kolmel viisil. Põhimenüüs ja kõige üldisem on klassikaline tase ja number, mida saab läbi kogemuspunktide. Mitmikmängus on kaks eraldi indikaatorit, kus mõlemal on tähtedega tähised. Esimene on Driver Rating ja teine on Sportmanship Rating. Need kaks määravad, milliseid sõite ja turniire saab teha. Selline süsteem on hea lisa ning aitab inimestel hoida sõidud puhtana ning keskkonda kontroll all. Üldises plaanis suhteliselt üks-ühele iRacing reeglitega.
Õnneks on olemas ka tavalised sõidud koos teistega, mille jaoks on Lobby. Seal on jubedalt palju valikuid, isegi liiga palju, kus iga aspekt on mängija kontrollida. Ma ei tee nalja kui ütlen, et IGA aspekt on mängija kontrollida. Alguses on see veidikene ehmatav, kuid õnneks saab enda loodud variandid salvestada ja hiljem otse valida. Piinlik on see, et sõbrad ei saa otse liituda kuna neid ei saa neid kutsuda. Kas pean andma neile ruumi ID, mis on üüratu pikk numbrite ja tähtede rida või nemad peavad otsima ruume, kus on sõbrad ja selle läbi liituma. See muidugi eeldab, et olen võimaldanud selle võimaluse ja et mind ka näha nende jaoks on, sest nagu selgus päris kiiresti, ruumide loomine ja nendega liitumine ei toimi igas suunas. Kõik see tegevus nõuab muidugi PS+ omamist, mis on naeruväärne täishinnaga mängu juures, kuid sellest probleemist oleme varem juba pikalt rääkinud.
Enne iga sõitu, kuniks kõik inimesed liituvad ja aeg vaikselt maha tiksub, saab teha soojendus ja kiireid ringiaegu. See määrab pärast, millisest kohast stardijoonel alustab ning tihti on see määravaks aspektiks. Õnneks kaotamine ei mängi nii suurt rolli, sest iga osaleja saab kogemuspunkte, miilipunkte ja raha, kuigi esimesed kolm poodiumikohta saavad märgatavalt suuremaid summasid. Raha ja miilipunktid on kaks eraldi valuutat, millega põhimõtteliselt saab osta samu asju, lihtsalt erinevatel tingimustel. Eraldi suur menüü on enda autode pildistamine erinevates maailma kuulsates asukohtades. Mängija ise paigutab auto, kõik valgused, kaugused, nurgad ja mida iganes veel, et teha siis ilus pilt enda masinast. Olemas muidugi ka galerii, kus neid seejärel vaadata ja sotsiaalmeedias jagada.
Visuaalelt on GT Sport seeria tugevaim näitaja ning üle ka “Project Cars 2” ja “Forza Motorsport 7” imeilusatest mängudest. Olles PS4 Pro jaoks loodud, saab nautida 4K HDR-10 graafikat, mis on muljetavaldav igas standardis. Osad korduskaadrid sõidust on sedavõrd reaalsed, et peab endale meelde tuletama – see on tegelikult mäng. Iga auto käitub ka erinevalt, omades iseloomu ning interjööri omane ainult sellele masinale. See võib-olla ka põhjuseks, miks on ainult 170 masinat terve mängu peale. Ilmastikumootorit siin mängus vist üldse ei ole, sest peale raja ilmastiku ja aja valimist see ei muutu kunagi – päike ei looju, vihma sadama ei hakka jms.
Heli ja muusika on viidud uuele tasemele, kus iga mootor on identne reaalse versiooniga ning iga heli on õige suuna ja tasemega. Pole kunagi näinud audivisuaalselt realistlikumat mängu kui seda on “Gran Turismo Sport“. Muusikavalik on suur, kus on igale maitsele midagi läbi erinevate žanride. Juhtimine on samuti parendatud, kus eriti rooliga on kogemus sujuv ja tagasiside teelt on jällegi realistlilk. Dirt Rally, “F1 2017” ja “Project Cars 2” on igas omas maitses simulatsiooni liidrid, siis ringradade spordis on Gran Turismo tõusund tõsiseks tegeijaks. Kindlasti ei jäta mainimata naeruväärselt modifitseeritavat roolimenüüd, kus tõesti saab muuta absoluutselt kõike (umbes sama, mis “Project Cars 2”). Samuti mäng toetas mõlemat minu käes olevat roolikomplekti, kaasaarvatud Fanateci CSL Elite.
Kokkuvõttes pean ütlema, et “Gran Turismo Sport” ei tundu nagu Gran Turismo, vaid hoopis midagi muud, kellelegi teisele kui tavapärane asjaarmastaja. Tõsisem, reeglitega piiratud sportlastele mõeldud online kogemus ei ole just see, mida oleks oodanud, kuid on see, mida saime. Hetkel tundub, et “Gran Turismo 7” ehk on kunagi veel tulemas, näitades seda millega seeria nii edukaks sai. Praegu ei saa enam öelda, et Gran Turismo on valitsev kuningas, kuid endiselt jääb kõige edukamaks seeriaks. Hoiame silma peal ja vaatame, mis saab edasi nendest suurematest turniiridest ja kuidas hakkab välja mängima see salapärane FIA virtuaalne rallipass.
Hinne: 7,5/10
+ Seeria kõige ilusam mäng.
+ Hüperrealistlik igas aspektis.
+ Suurepärase juhitavusega ning tunnetusega.
+ Reaalse spordi reeglid aitab kaasa espordi arengule.
+ Helitöö on hämmastav.
+ AI on targem ja osavam kui kunagi varem.
+ Asjahuvilise on tõelisi väljakutseid reaalse motivatsiooniga.
+ VR näeb suurepärane välja.– Ei tundu nagu Gran Turismo mäng.
– Liiga vähe autosid ja radasid.
– Ainult online sisu. Üksikmängija ei ole oluline.
– Pole karjääri
– Pole võimalik enam autojuppe osta ja vahetada. Ainult ette määratud vahetused vähesel määral.
– VR sisu on vähe.
– Valikute tegemist peab paremini struktureerima.
– Liiga palju on pandud rõhku autode pildistamisele.
– Tavamängijal pole suurt midagi teha.
