Tootja: Lancarse, Ghostlight LTD, FURYU Corporation
Lavastaja: Hiroyuki Abe
Platvormid: Playstation 3, PS Vita, PC,
Ilmumisaeg: 30. oktoober 2017 (PC), 28. august 2015 (PS3, PSVita)
Hind: 22,99€
“Lost Dimension” tegevus toimub tulevikus, kus maailm on hukkumise äärel. Peategelaseks on 18-aastane Sho Kasugai. Tema ja veel 10 noort ülivõimetega inimest kuuluvad eriüksusesse S.E.A.L.E.D, millele antakse ülesanne uurida hiigelsuurt tornmaja, mis võib põhjustada kogu maailma hävingu. Torni omanik ja kõiki hukule määrata sooviv kurjam, kelle nimi on lihtsalt “The End”, tuleb leida ja peatada. Sho ja tema rühmakaaslased on kõik väga erinevad inimesed ning “The End” teab, kuidas muuta nende teekond väga raskeks. Nimelt ta kinnitab neile, et nende hulgas on reeturid.
Pealtnäha on tegemist väga klassikalise käigupõhise rollimänguga: võitled vaenlastega, kasutad tulirelvi, mõõkasid, võimeid, positsioneerimist ja grupirünnakuid. Peale võitlust lähed baasi, ostad paremat relvastust, õpid uusi oskusi ning uuesti lahingusse. See on kõik väga tore, aga see mäng on rohkemat. Nimelt selles on palju draamat. Kangelased peavad jõudma torni kõige kõrgemale korrusele, kus ootab neid “The End”.
Iga korruse lõpus on ruum, kust ei saa edasi enne, kui kõik tegelased hääletavad ühe liikme välja ning see tapetakse. Kui Sul on õnnestunud leida reetur, siis on võimalik teisi liikmeid mõjutada, et nad reeturit välja hääletaksid. Kui ei, siis saadad süütu grupiliikme surma. Mängus on ka suhte-simulaatori elemente, et mängija saaks paremini tundma õppida oma kaaslasi, et nad teda rohkem aitaksid ja usaldaksid. Ja lisaks on veel reeturi otsimise minigame.
Graafika pole paha. Lahingu elemendid ja võimalikud erinevad strateegiad võitmiseks on hästi läbi mõeldud. Palju erinevaid oskuseid kõigil karakteritel, kuigi oskuspuu kohta pean ütlema, et see on üsna kinnine. Mäng liiga palju dikteerib, mida pead valima. Tegelased on värvikad ja neisse on kerge kiinduda. Eriti nende lahinguomadustesse. Nende võimed on näiteks – telekinees, teleport, tule ja jää kontrollimine, bioloogilised võimed, superjõud, levitatsioon. Mõni tegelane võib hakata nii meeldima, et isegi kui oled kindel tema reeturlikkuses, ikkagi hääletad süütu inimese surma. Mängu muusika on täiesti uskumatu. Sõltub muidugi maitsest, aga sobib mängu nagu valatult. Tõmbad mängija hetkega sisse ja paneb kaasa elama.
Kahjuks on mängul ka omajagu vigu. Esiteks tehnilisi vigu. Võib vabalt juhtuda, et oled pool tundi lahingut pidanud ning viimastel käikudel mäng lihtsalt jookseb kokku. Teine probleem on muusikaga, mis on muidu väga hea, aga kipub seisma jääma vaenlase käigu ajal. Ja vahel võitledki pool lahingut vaikuses. Kolmas probleem on üksluisus. Kogu aeg kordub sama. Õnneks pole mäng väga pikk.
Kõik rollimängu elemendid on dikteeritud mängijale, mis tähendab, et asju ja võimalusi tundub palju, aga tegelikult saab mängja valida väga vähe, mida ta võtab. Lihtsalt ostad iga kord uuenduse samast relvast või vestist. Et häid oskusi õppida, pead enne kulutama kõik oma punktid nõrkade oskuste õppimisele ning lõppkokkuvõttes ei saanud jälle midagi valida. Mõned oskused on nii tugevad, et teevad mängu natuke katki. Samal ajal suurem osa on üsna kasutud.
Kokkuvõtteks ütleksin, et kõigi oma puuduste juures on mäng kindlasti mängimist väärt. Oma žanri uue lähenemise auhinna annaksin sellele mängule kindlasti. Väga paeluv ja originaalne. Ja uuesti teist korda mängimise väärtus on sellel nii kõrge, et üks läbimängimine naljalt ilma teiseta ei jää.
Hinne: 7/10
+ Originaalsus ja dramaatilisus.
+ Muusika ja visuaalid.
+ Kõrge teist korda mängimise väärtus.– Tehnilised vead.
– Kisub üksluiseks.
– Mängija valikuvabadus liiga väike.