Tootja: Reef Entertainment
Arendaja: Teyon
Platvormid: PlayStation 4, Xbox One, PC
Ilmumisaeg: 10. detsember 2019
Kui kuulsin, et on võimalik proovida uut Terminaatori osa arvutiversioonil, siis ei teadnud täpselt, mida mängult oodata. Muidugi seostasin Terminaatorit Arnold Schwarzeneggeriga, kuna ta on olnud just see isik, kes on olnud peategelane filmi algusseeriatel. Nüüd kui tuli välja ka uus teos nimega Terminator: Dark Fate, ei saanud ka mängumaastik alla jääda ning tõid ilmale “Terminator: Resistance“.
Terminator: Resistance on üksikmäng, kus eesmärgiks on sarnaselt seeriale päästa maailm Skynet võrgustiku käest. Üks suuremaid muutusi võrreldes eelmiste osadega on see, et üllitis on viidud esimese isiku vaate peale. Muidugi on muutunud ka visuaalstiil, vastased on targemad, uudne relvastus ning muidugi tegelased. Kõik tegevus leiab aset Los Angeleses, kus mängija kehastub Jacob Riversiks, kes on vastupanuliikumise osakonnast. Kui ta avastab end suurel lahingväljal ning näeb suurt sõda, siis on ainsaks võimaluseks põgeneda. Nii tutvub ta inimestega ning on võimalus luua sõprussuhteid, et otsustada tulevikuvalikute üle. Teos sisaldab mitut erinevat lõppu, mida mõjutavad dialoogivalikud ning inimeste antud ülesannete täitmine.
Alustaks teose põhitegelastest ehk terminaatoridest, kes on selle seeria üks põhinumbreid. Tegemist on väga hästi kujundatud ning programmeeritud robotitega, kelle ainsaks ülesandeks on hävitada, olgu kannatajateks mehed, naised või hoopis lapsed. Mängija oli kogu aeg teadlik, mis näitas kas nad on märganud mängijat või mitte. See andis võimaluse hiilida nende tagant ning vältida olukordi, kus oleks pidanud kasutama relvi. Mäng on loodud palju põhjalikumaks ning on loobutud püss ees jooksmisest. Isegi kergema raskusastme valimisel peab loobuma just sellisest teguviisist, kuna tagajärjeks on surm. Terminaatorid on inimestest tugevamad, nii vastupidavuse ning relvastuse poolest- nad on pea jagu mängijast üle ning niisama nende vastu ei saa. Ainsaks võimalus ongi lihtsalt mööda hiilimine, mis on närvesööv ning ka põnev. Samas juba kogenenumatele mängijatele võib olla antud vastased isegi suurima raskusastme peal liiga lihtsad, kuna neil on pikk reageerimisaeg, mida on kerge ära kasutada.
Lugu
Mängu suureks õnnestumiseks võib nimetada lugu, mida autorid üritasid edasi anda. Nad olid põimunud tegevuse ning karakterite dialoogid osavalt kokku, nii et tegevus tundus vägagi reaalne. Dialoogid, mis toimusid on sisutihedad ning need mõjutavad tegelaste omavahelist läbisaamist ning nende tulevikku. Hea meelelahutus neile, kes otsivad peale tavalise tulistamise ka narratiivi ning sisu, mispärast mingi sündmus toimub. Igal põhiülesandel oli ka kõrvalmissioone, mida täita. Olgu selleks siis kellegi palutud vanaema pildi või hoopis koera leidmine. Tegu pole just avatud maailma stiilis mänguga, kuid on võimalus läbida kõrvalülesandeid, korjata esemeid ning avastada salajasi kohti. Loole aitas kaasa võimalus leida erinevaid kirju, kuhu olid inimesed kirjutanud endast ning tegevustest mis olid toimunud. Muidu toimus liikumine ühest kohast teise, kus oli marsruut välja valitud ning muud võimalust tagasi minekuks enam ei olnud.
Mängu pikkus
Mängu oli võimalik läbi mängida alla seitsme tunni, olenevalt sellest kui palju keskenduda dialoogidele ning kõrvaliste ülesannete tuti on olemas ka manuaalne salvestus, leides mängides koha, kus see on võimalik. Alustades mängimist, olid esimesed tunnid suhteliselt sisutühjad. Enamus aeg kulus ringijooksmisele ning varustuse korjamiseks. Kui oleks mängu alguse paremini ülesehitanud, poleks selle kohapealt midagi öelda. Kahjuks alles peale tundideviisi korilust sai mängu paremini nautida ja ei pidanud suurt vaeva nägema padrunite säästmisel ning liikumisel. Mängus toimus automaatne salvestamine, mis annab tagantjärgi mõnda situatsiooni uuesti läbi mängida, ning muuta otsuseid.
Relvade valikuga pole arendajad tagasi hoidnud- neid jagub igale maitsele. Kuid suurele assortiile on antud relvadel suured erinevused. Peale paari ülesannet tuleb vahendeid vahetada, kuna vastased muutuvad tugevamaks ning enam pole püssist kasu. Mängus on vaid paar tulirelva, millel on otstarve, mitte vaid ilutsemiseks. Kuna terminaatorid liiguvad otse mängija suunas siis neid on väga lihtne hävitada, kuna puudub löökjõud ehk lastes on võimalik tulistada ühte kohta muutmata sihiku asukohta. Olemas oli ka lukumuukimissüsteem, kus oli vaja kasutada muukimisvahendit, et avada lukustatud uksi või häkkida vastase süsteemi ja rüüstada neid seestpoolt. Süsteem sarnanes “The Elder Scrolls V: Skyrim“i omaga ning ei pakkunud erilist väljakutset.
Mängu oskus-, varustamise kogumis- ning meisterdamissüsteem oli antud teose nõrgaks kohaks. Oli tunne, et see on jäetud viimasele minutile ning sellele pole rõhku pandud. Crafting, mille kaudu oli võimalik meisterdada endale padruneid ning muud varustust. See oli väljatöödatud nii, et ei pidanud seda kasutamagi, kuna põhilise varustuse sai maast leides kätte. Oli võimalik teha seda, mis ei puutunud mängimisega kokku ning ei aidanud vastase ületrumpamisele kuidagi kaasa. Samuti oskussüsteem (skill), kus oli vaja koguda järgmise taseme jaoks kogemuspunkte, et omandada uus võime. Enamus neist oli seotud lihtsalt mingisuguse asja lahti lukustamisega. Näiteks võimalus kasutada paremaid relvi, meisterdada rohkem erinevaid asju, muukida keerulisemaid lukke jne. Kuid oskus, mis oleks reaalselt aidanud kaasa, jäi tagaplaanile ning keskenduti rohkem millelegi muule.
Audivisuaalne pool oli nüri nii taustahelina, kui ka tegelaste dialoogides. Tegelastele oli hääl kõlas vahel ebaselgelt ning ei saanud sõnadest aru. Kõige rohkem häiris mind nii-öelda muusika, mis pidi tegema vastastega võitlemise põnevamaks, kui lähenesin neile. Tegemist oli väga häiriva ning ebameeldiva kogemusega, et lootsin millal küll kord see heli muutub. Mäng oli visuaalselt antud olustikule kohane, kuid lootsin tänapäevale kohaselt säravamat tausta ning huvitavamaid ehitisi. Tegevus oli hämardatud nagu eelmistele osadele kohane ning erilist muutust toimunud ei ole. Pilt on tuhm ning keskendutud rohkem terminaatoritele. Mängides ei tekkinud ühtegi tehnilist probleemi.
Võttes mängu lühidalt kokku, jäin ise mänguga rahule. Hea meelelahutus nii terminaatori fännile, kuid ka tavalisele mängijale, kes otsib uut elamust üksikmängu näol. Mängu lugu oli kaasahaarav ning põnev, alati ootasin, et mis juhtub edasi. Üldpildis on mäng nauditav ning tegevust on küllaga, olgu see siis kas minevikus surkimine või tuleviku tegelastega madistamine.
Hinne 8/10
+ Konkreetne ning huvitav story
+ Mitu lõppu, millel lahendused erinevad
+ Graafiline elamus sarnaneb mängu ajastule
+ Huvitavad tegelased
+ Ilma tehniliste tõrgeteta nauditav
-Üksluine helisüsteem
-Graafiliselt pole suurt arenguhüpet toimunud
-Narratiiv muutub üksluiseks
-Muukimissüsteem lihtne koopia Skyrimist
