Arvustus: “Waking”
Arendaja: Jason Oda, Tinybuild Games
Platvorm: Xbox One, PC
Ilmumisaeg: 10. juuni 2020
Me elame aastal 2020, kus elutempo on tohutult muutunud võrreldes ajaga, mil sündisime. Ajaga muutuvad kohad ning inimesed. On meie hulgast lahkunuid, kuid ka neid, keda juurde tekkinud. Vahepeal tuleks aeg maha võtta ning mõelda sellele, mis oli.
Võitlus maise elu nimel
Uuel aastakümnendil ilmunud “Waking” on kolmandas vaates üksikmäng, kus tegelane on sügavas koomas ning ärkab teispoolsuses. Kui tegelasele antakse võimalus astuda ellu teispoolsuses siis ta keeldub sellest millegi enama nimel.
Mängukäigus juhtuvad sündmused on jaotatud kaheks: ellujäämine ning mineviku tuletamine. Mängija kehastub tegelaseks ning valikud sõltuvad inimese elus toimunud sündmustest. Kõik tegelase võimed ja tekkinud sõbrad põhinevad sinu enda elul. Olgu selleks võimeks rõõm, üksindus või midagi muud. Kõiki omandatuid oskusi on võimalik kasutada.
Me teame, et enamus mängijatele meeldib näha mängudes koduloomi, olgu selleks kass või koer. Selles teoses oli võimalik luua täpselt samasugune koer, kes sul on või on läinud oma teed. Kes ei tahaks koos oma parima sõbraga uuesti seigelda.
Seikle alateadvuses
Keegi meist täpselt ei tea, milline võib olla elu teispoolsuses. Mäng kujutab seda justkui tegemist oleks unelaadse olekuga. Taust on hämar ning objektid on udused. Iga koht on erinev ning avastamist väärt. Kuna inimesi on väga palju erinevaid, on peaaegu et võimatu katta ühe videomänguga terve inimloomus.
Mäng tekitas minus kui kiirete ning tegevusrohkete mängijana natuke pettumust. Juba esimesel tunnil tekkis tunne, et tahaks magama jääda. Mäng ei liikunud justkui edasi ning meditatsioonipause oli natuke palju. Pauside all oli mõeldud seda, kus mängija sai mõelda minevikule. Võimalus panna silmad kinni ning kuulata naisekõnet meditatsioonina.
Mängu tegelane ei kasuta võitlemiseks relvi, tal on selleks erinevad emotsioonid ning tõekspidamised. Mängija avastab läbi emotsioonide ja tunnete enda jaoks uusi võimeid, mida saab hiljem kasutada vastastega võitlemiseks.
Visuaalselt võimas, kuid midagi on puudu
Kuna tegemist on sellise omalaadse žanriga mänguga, kus on võimalik kasutada peaaegu kõike, siis seda võimalust kasutati hästi ära. Iga kaader oli visuaalselt võimas vaatamata sellele et tegemist on ikkagi indie-mänguga. Tegelased olid kujutatud suurelt ning võimsalt, kuid peategelane jäeti unarusse. Tegelast ise kahjuks tuunida ei saanud.
Teadmata mängu sisu, ütleks et tegemist on hea idee ning avastamisväärt mänguga. Kahjuks mängides seda kogemust ma ei saanud. Oli tegemist justkui pooleli jäänud mänguga, kus sündmused olid segamini ning ei saanud aru, mis toimub. Mängu tempo oli aeglane ning nagu ennist mainitud, tekkis juba esimesel tunnil tunne, et ei jaksa rohkem. Sündmuste arenguga tekkis rohkem seoseid minevikuga, kus sain ka ennast sinna olustikku paigutada. Üheks seoseks oli lapsepõlves olnud koer, keda mängus sai ellu äratada. Päris huvitav idee neile, kes on taolise sündmuse läbi elanud.
Jõudes teoses edasi, tuleb hakata rohkem mõtlema kus oled käinud. On võimalus teadmatusse ära kaduda ning kaotada valvsus. Ei leia enam teed kuhu minna ning õige tee otsimine võtab aega. Mängu olustik on loodud tegevusele vastavaks udususe ja tuhmide värvidega, kuid see väga kaasa ei aita. See loob pigem mängijal tunde, et tahaks juba ärgata ning mäng lihtsalt kinni panna.
Waking on minu üks erilisemaid mänge, mida ma mänginud olen. Teos ei anna vaid mängukogemust, vaid ka emotsioone ning mediteerimisaega. Sai mõelda järgi minevikule ning minna suure sammuga edasi tuleviku poole!
Hinne: 5/10
+ Visuaalselt võimas
+ Saab võtta aega mõtlemiseks
+ Huvitav idee
+ Võimalik seostada end mänguga
– Tempo aeglane
– Tegevuse puudus ning selle kordumine
– Vaatajale ei paku põnevust
