Maailm on iga aastaga muutumas järjest digitaalsemaks ja seetõttu suureneb hoogsalt ka inimeste igapäevane internetikasutus. Milose 2020. aasta suure uuringu tulemusena selgus, et Eestis kasutab internetti koguni 1.28 miljonit elanikku, mis teeb tervelt 98% kogu meie elanikkonnast. 88% neist külastab internetti iga päev. Mida siis eestlased täpsemalt internetis teevad ja mis lehti nad kõige rohkem külastavad?
Alexaveebilehe analüüsi põhjal on eestlaste kõige külastatavamateks saitideks mõistagi Google otsingumootor ja Youtube. Esikümnesse mahuvad veel näiteks uudisteportaalid Delfi ja Postimees ja venekeelsed kommuunid vk.com ja mail.ru. Kuna Eestis kasutab sotsiaalmeediat 750 000 inimest, ehk pea 57% kogu rahvusest, siis mahuvad top 20 hulka ka just noorte seas ülimalt populaarsed Facebook ja Instagram. Liigne sotsiaalmeedia kasutus on tänapäeva noorte seas suur probleem, kuid kui vaadata olukorda klaas pooltäis pilguga, siis on sellel ka mõned hüved. Keegi ei taha Instagrami postitada koledat õllekõhuga pilti, mistõttu on inimesed hakanud suuremat tähelepanu pöörama enda füüsilisele ja vaimsele tervisele. Samuti ei soovi keegi endast piinlikke pilte internetti, mistõttu käituvad inimesed teatud olukordades viisakamalt, kui enne sotsiaalmeedia ajastut.
Kui sotsiaalmeediast eemale hiilida, siis on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud täiskasvanud eestlaste seas ka hasartmängude mängimine. Netikasiinode populaarsuse kasvu kinnitab ka fakt, et Eestis on viimastel aastatel järjest rohkem tekkima hakanud veebikasiinosid ja ka reklaamide arv on kasvanud. 2021. aasta seisuga tegutseb väikeses Eestis 19 erinevat internetikasiino operaatorit. Kuna valikuvõimalusi on palju, siis võib olla keeruline otsustada, millised online kasiinod on paremad ja millised halvemad. Õnneks on loodud veebilehti, mis võrdlevad ja analüüsivad kõiki Eestis tegutsevaid kasiinosid ja aitavad välja valida parimad.
Samuti on maailma digitaliseerumisega eestlaste seas populaarsemaks muutunud veebiostude sooritamine. Tänapäeval saab otse koju tellida pea kõike, mida hing ihaldab. Mis veel parem, riideid ja elektroonikat saab ka tagasi saata, kui toode ei meeldi. Lisaks riietele ja elektroonikale on muutunud järjest populaarsemaks toiduainete koju tellimine. Seda teenust pakuvad juba kõik suuremad kauplusketid ja toidukulleri rakendused. Kindlasti on selle valdkonna hüppelisele kasvule kaasa aidanud ka hetkeolukord maailmas, kuid sellegipoolest on maailm mugavuse poole liikumas.
Muutuva maailmaga tuleb kaasas käia kindlasti ka kõikidel ettevõtetel ja ettevõtjatel. Eesti Panga andmetel sooritasid eestlased 2019. aastal internetis oste koguni 1.4 miljardi euro eest. Viimase viie aastaga on see number kasvanud keskmiselt 23% aastas ja see number ei näita raugemise märke. Ettevõtjate jaoks tähendab see suuremat vajadust tasulisteleonline reklaamidele. Juba on näha, kuidas ettevõtted üritavad enda tooteid ja teenuseid reklaamida kõiksugu veebikanalites ja need, kes seda ei tee, jäävad maha ja kaotavad järk järgult enda turuosa. Kui veidi detailsemalt mõelda, siis kogu internetikasutus on omavahel seotud. Inimesed kasutavad ostlemiseks otsingumootoreid ja sotsiaalmeediavõrgustikke, et leida tooteid. Ettevõtted kasutavad suunamudijaid ja sotsiaalmeediavõrgustikke, et enda tooted inimestele silme ette saada.
Kokkuvõte
Nii nagu üle kogu maailma, on ka eestlaste seas interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine muutumas järjest populaarsemaks. Kuna enamus asjad on tänapäeval saadavad kõigest paari klikiga, siis ei olegi inimestel enam otsest vajadust kodust välja minna. See on kindlasti ka märk ettevõtetele keskenduda rohkem digireklaamile. Kas tulevikus üldse on enam suuri kaubanduskeskusi vaja või saab kõik ostud sooritada läbi interneti? Seda näitab ainult aeg.
