Tootja: Square Enix, Sonic Powered Co. Ltd.
Platvormid: PlayStation 4, Android, PC, Nintendo Switch
Ilmumisaeg: 23. september 2021
Toetaja: Square Enix
90ndatel ilmunud originaalne “Actraiser” segas kokku Metroidvania ja linnajuhtimise žanrid, luues ühe üllatavalt mõnusa sümbioosi. Hiljuti aga kuulutati välja ning lasti samal päeval välja ka moodsatele masinatele ilmunud uusversioon. Kuidas “Actraiser: Renaissance” tänapäeval tundub?
Teose lugu on seekord täitsa olemas. Originaalses versioonis polnud lahedat teksti, mis on presenteeritud mängijale visuaalromaanile omases stiilis. Teose peategelane, nimega God of Light, käib regioonist regiooni ning aitab nendel tsivilisatsioonidel areneda. Igas alas on ka oma kangelane, keda siis Master, kes tegelikult on jumal, suunab võitudeni. Kõik see käib pealtvaates, pseudo RTS-tüüpi mänguna. Mängija kontrollib ise samal ajal inglit, kes saab hävitada kas kolle või lihtsalt ringi lennata.
Sinna on segatud ka ehitamise elemendid, ehitades maju, torne ning müüre, et kaitsta oma elanikke neid pidevalt häirivaid koletiste eest. Selleks peab neid ehitisi ka uuendama. Muidu on need sektsioonid igavad, kuna iga kord, kui koletised suure kogusega ründavad, peab mängija ainult nad kõik hävitama. Seal tulevad rolli jumalikud võimed ning eelnimetatud kangelaste juhatamine vastavatesse kohtadesse. Võimalusi, kuidas antud missioone kaotada, on aga palju, mistõttu ei tundu erilist variatsiooni mängijal, kui tema ainsaks ülesandeks on kolle peksta.
Nagu ennem mainitud, saab mängija kasutada oma jumalikke võimeid, saates välku, vihma või murendades pinda. Igal sellisel asjal on oma roll ning saab muuta maailma, kus inimesed elavad. Välguga saab lasta puid(või oma jüngreid) pilbasteks, et inimesed saaks uusi teid ehitada. Pinnase muutmine hävitab mägesid või koopaid. Vihm aitab põua vastu. Ja nii edasi.
Teine osa on aga koobastes koletistele tappa andmine. Sel ajal muutub mäng metroidvania žanri teoseks ning Masterit peab minema läbi taseme, mille lõpus ootab teda boss. Need sektsioonid on väga lihtsad, kuna noh, tegu on 90ndatel välja lastud mänguga ning erilist raskust see ei paku. Küll aga on erinevad asukohad päris lahedad ning vastaste disainid on tuusad. Siinkohal pean mainima, et mängisin teost Hard raskusastmel.
Suurim muudatus teoses peale narratiivi lisamise on muidugi visuaalid ja muusika. Visuaalide poolest pole just tegu mingisuguse supermänguga, kuid pikselgraafika ei aegu pea kunagi. Muusika on uuesti orkestreeritud ning on lisatud ka uusi helipalu. Võimalus on ka ainult vana, chiptune stiilis muusikaga teost kogeda, kuid uued kompositsioonid on liiga vapustavad, et mitte nendega mängida.
“Actraiser: Renaissance” on väga ootamatu, kuid teretulnud uusversioon ühest klassikalisest videomängust. Lõpuks eksisteeriv lugu, fantastiline muusika ning mõnus mängimisprotsess loovad hea sümbioosi, mis on kahjuks liiga lühike.
P.S- Nendele, kes mängu läbi teevad, on üllatus.
Hinne: 8/10
+ Unikaalne žanrite segu
+ Fantastiline muusika
+ Oma inimestele saab välguga äsada
– Paljud sektsioonid korduvad
– Linnaehitus on väga igav
– Väga lühike
