Arvustus: “NBA 2K22”
Tootja: Visual Concepts, 2K Sports,
Lavastaja: –
Platvormid: PlayStation 4, PlayStation 5, Xbox One, Xbox Series X , Nintendo Switch, PC
Ilmumisaeg: 10. september 2021
Toetaja: 2K Sports, Gamestar.ee

NBA 2K seeria on tagasi ning esimest korda tõeliselt uuel põlvkonnal. Ei pea ennast frantsiisi või seeria fänniks, kuid olles mänginud põhimõtteliselt iga väljaannet, siis on tekkinud teatud ootused ja kartused. Eelmisel aastal väljendasin enda pahameelt “NBA 2K21” suunas, mis oli frustreerivalt segane. Peale tehniliste viperuste oli mängust puudu võitluslik element ning kõik hea mattus mikrotehingute laviini alla. Päris kiiresti andsin alla, uninstallisin mängu ja liikusin edasi. Üldine kapitalistlik areng teeb niigi erinevatele meediumitele rohkem liiga kui kasu, seega olin veidi hirmul, et mida “NBA 2K22” toob ja mida uut lisab – kui üldse. Mõistan, et sama mängu arendamine iga aasta on suures osas eelmisele lisamine, polügonide lihvimine, seega Visual Concepts on tegelikult aastast-aastesse saanud suurepäraselt hakkama.

Igaks juhuks mainin ära, et mängitud versioon on Xbox Series X peal, seega ei oska öelda kuidas mäng toimib ja ei toimi eelmisel põlvkonnal. Alustame positiivse osaga ja ehk ka kõige olulisema poolega. “NBA 2K22” on lõbus ja mänguliselt peaaegu veatu. Frantsiisi on kummitanud vigased viskemehhanismid, katkised pealtpanemise triggerid ning ajulage AI, siis siin on toimunud selge areng. Jah, endiselt on need probleemid veel alles, kuid järjest vähem ja vähem, tihti enam isegi ei märka neid. Viskemehhanismid on uuesti üle käidud ning tehtud kergemaks. Kergem on tabada seda õiget kohta, kuid samal ajal mittevajalikud visked on peaaegu igal pool mujal kui korvis.

Iga mehhanism on üle vaadatud

Pealtpanemine ning korvi alla jooksmine, triblamine ja söötmine ka üle käidud. Tundub, et mänguliselt on nüüd olulisem korvpalli IQ kui  individuaalne oskus, mis tegelikult peegeldab ka tänast NBA reaalset seisu. Õnneks on kaitsemängu ka paremaks tehtud, mis teeb korvide alla jooksmise keerulisemaks, andes mängule parema tunde. Selle õige tunde. See muidugi tähendab, et blokeerimine, palli varastamine ja söötude vaheltlõikamine on ka rohkem teemas. Eelmises osas oli tavaline, et õigel ajal tehtud blokeering lihtsalt animatsiooni viperuste tõttu läks pallist läbi, siis enam seda naljalt ei juhtu. Ja muidugi muudatus AI suhtes – nüüd on üksikmängijana tunne, et oled võidu teeninud, mitte niisama saanud, sest AI on kusagil nurgas ja lihtsalt laseb teha, mida soovid.

MyNBA on samuti tagasi ning ka siin on toimunud mõned muutused. Mainin üle, et siin saab iga mängija luua enda liiga enda reeglitega. Põhimõtteliselt nagu mini-RPG kohtub Manager mängulaadiga. Siia on lisatud uus Staff ja Prep Hub süsteemid, mille kaudu enda meeskonda inimesi valida. Siin saab tõelise pilguheite meeskonnaloomise maailma ja kui palju inimesi tegelikult neid staare toetab. Suurtele fännidele tõeline maiuspala, kuid seal on tõeliselt palju informatsiooni. Isegi kui tutorial ära teha, leidsin ennast pidevalt situatsioonist, kus ei saanud täpselt aru, et kus on mis ja kes.

MyCareer on veelgi suurem

Eelimisel aastal toimus MyCareer mängulaadis üleminek Neighborhood suuruselt The City peale, mis põhimõtteliselt oli lihtsalt suurem versioon. Sellel aastal on Visual Concepts läinud sammukese kaugemale ja The City elu täis puhunud. See hakkab muutuma kolmandas isiksuses rollimänguks, sest NPC-ide arv on juba päris suur, kõrvalisi missioone enda mängija brändi kasvatamiseks on äärmiselt palju ning muidugi on olemas ka erinevad pargi mängud, Pro-Am ja Rec Center. Kuna siit on puudu on fast travel variant, siis suht kiiresti väsib ära ning muidugi see armutu reklaamidega pommitamine, mis läheb juba veidi üle piiri.

Narratiivi keskmes on korvpallur ja suunamudija MP. Kuna enam ei ole rõhk niivõrd vaheklippide rohkel lool, vaid rohkem isiklikes valikutes, siis teekond NBAsse ja sealt edasi on mängija enda teha. Peale mängimise on muidugi suurim valik, et millist brändi hakata kasvatama ja milliste teiste äridega ennast siduda. Kuna siin on tõepoolest palju valikuid, siis fännid saavad seda mängida kümneid kordi, ilma et hakkaks midagi kordama. Üks oluline muudatus siin on veel Badge punktidega. Neid on nüüd rohkem kui varem ning kasutamisvõimalusi samuti tunduvalt rohkem. Lisaks saab teenitud märke vahetada millal iganes mängija soovib, andes taaskord rohkem vabadust, mis on alati tore eesmärk.

Ja ikka need kuradi mikrotehingud

Tahaksin öelda, et tarbijana hakkame sellega juba harjuma, et täishinnaga ostetud toote sees on veel lõputult asju peidetud rahamüüri taha. Ja kosmeetiliste muudatuste asemel on ka endiselt olemas pay-to-win mentaliteet, mis vähendab mängu väärtust massiivselt. Virtual Currency (VC) on tagasi ja see on tõepoolest igal pool, igas võimalikus mängulaadis. Totaalselt dominentne ja peale surutud osa, mis lausa vägisi surub mängust eemale. Vastik.

Lõpetuseks mainin, et visuaalselt on tegemist seni parima NBA mänguga. Realistlikud mudelid ja liikumine, emotsionaalsed näoilmed ja isikupärased käitumismaneerid. Igasugune presentatsioon on esmaklassiline. Mängude sissejuhatused, intervjuud, kommentaatorid, menüüd, UI, muusika – kõik on totaalsel tasemel. Kodus mängisin seda 4K HDR 175-tollisel ekraanil ja silmailu ning kõrvadele pai tegi mäng ikka korralikult. Kõikidele, keda mikrotehingud ei häiri, on siin tõepoolest üks aasta paremaid spordimänge.

Hinne: 7/10

+ Mängumehhanismide muudatused on vajalikud ja toimivad.
+ AI on parem kui kunagi varem.
+ Suured mängulaadid said vajalikud uuendused.
+ The City on juba nagu eraldi suur mäng.
+ Audiovisuaalne presentatsioon on parimaid, mida on seni videomängudes tehtud.

– MIKROTEHINGUD surutakse näkku igal võimalusel.
– Ajuvabad reklaamid jooksevad mängu ajal.