Tootja: IMGN.PRO
Lavastaja: –
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, PC
Ilmumisaeg:  09. juuni 2015 (PC) / 08. märts 2016 (PS4) / 09. juuni 2017 (Xbox One)

“Kholat” on paar aastat vana õudus-ellujäämismäng, mille arendas Poola indiemeeskond IMGN.PRO. Lugu baseerub tuntud  tõsielusündmusel, millest on vandenõuteooriaid ja erinevaid paranoilisi videosid internet täis. Täpsemalt siis läks 1959 aasta veebruaris Uurali mäestikus kaduma üheksa Venemaa tudengit, kes leiti nelja kuu möödudes surnuna. Surmapõhjuseid on siiani segased ning neid varjutab müstilised ja segased ajasaolud. Kas antud mäng on sama müstiline ning kui hästi on põimitud sellesse õuduselemente?

Peategelane visatakse alguses kohe ilma igasuguste juhtnöörideta tundmatusse, abiks vaid kompass, taskulamp ning detailidevaene kaart. Kaardile märgitud koorinaatide avastamisega leiab päevikust rebitud leheküljed, mis püüavad lahti seletada sündmuseid, mis seal mäel toimusid. Antud punktid on teineteisest piisavalt hajutatud ning nendesse ei pääse väga lihtsalt. Keerulisemaks muudab asjaolu, et ümberringi on kõik lumega kaetud ning pidepunkte, mille järgi orienteeruda, on raske leida. Lisaks veel ei ole kaardil ka mängija asukohta. Eriti veel alguse poole on ikka tükk tegu arusaamaks, kus just parasjagu ollakse ning korraks leitud õige suund kipub kiiresti käest minema.

Mängu tempo on pigem aeglane. Selleks, et “Kholat” ei oleks puhas kõndimissimulaator, on toodud sisse õuduselement vaimude näol, kes siis hakkavad seiklejat taga ajama. Ainus pääsetee on lihtsalt eest ära jooksmine – vaimud ei ole väga agarad tagaajamises. Kätte saades aga on mäng läbi ning tuleb taas alustata automaatsest salvestuspunktist, mis aktiveerub üsna harva. Aja kokkuhoiu eesmärgiga on kaardile laotatud laiali ka mõned fast-travel asukohad, mis tuleb loomulikult enne avastada.

Lisaks pealoole on võimalik leida veel katkeid kõrvalsündmustest. Väidetavalt nende kõikide kokkukorjamine seletab paremini lahti mängu lõpu. Nimelt siis loo lõpp paneb eelkõige kukalt kratsima ja küsima „mis see siis nüüd oli?“. Küsimusi jääb lahtiseks rohkem kui paar. Ilmselt oleks abiks veelkordne läbimängimine, osates vallanduvates sündmustes märgata uusi detaile.

Mäng on ehitatud Unreal 4 mootorile, mistõttu näeb vägagi kaunis välja. Samuti on arendaja täkkesse pannud muusikaga. Kõik vajalik õige horror-atmosfääri loomiseks on olemas. Liikumine on üsnagi sujuv aga seda kahe „aga“-ga: tegelane ei oska hüpata. Kui ette peaks jääma väiksem takistus paari kivi näol, siis nendes üle minna ei saa. Tuleb minna ümber, mis mõnigi kord tähendab tüütult pikka ringi ja uue tee otsimist. Teise miinusena on jooksmine. Pärast paari sammu on juba võhm väljas ning tuleb puhata. Neid mõlemaid kitsendusi saab selgitada üksnes kunstliku mänguaja venitustaktikana, milleks tegelikult pole põhjust ning vähendavad kogemuse väärtust.

Mängu žanr on küll õudus, kuid ise liigitaks selle rohkem pingelise käimsimulaatori alla. Hirmutavaid momente on liialt vähe ning need tagaajavad vaimud muutuvad ajapikku pigem tüütuks. Seega võrdlus näiteks kuulsa Outlast seeriaga ei ole kohane. Püüdes kõrvutada Kholat-it tuntud kõnnisimulaatoreitega nagu “The Vanishing of Ethan Carter” ja “Firewatch“, siis jääb see ka neile alla. Just eelkõige sisu poolest, sest jääb mulje, et mängu story on justkui kildudest kokku pandud, tekitades rohkem küsimusi kui vastuseid ning tundub et kogu lootus on tõsielulise sündmuse müsteeriumil, rohkem kui reaalsel sisul.

Mängul olid kõik eeldused olemas saamaks unikaalse teose tiitel – reaalselt aset leidnud tänini lahendamata müsteerium, hea graafika ning atmosfäär. Paraku ei kasutatud neid eeliseid täiel määral ning kindlasti jätab soovida nii horror kui walking simulator austajatele.

Hinnang mängule: 7/10

+ Ilus graafika.
+ Hea atmosfäär.
+ Suurepärane alusmaterjal, millele mängu ehitada.

– Vähe õuduselemente.
– Orienteerumine mängus on keerukas.
– Sisu jätab rohkem küsimusi kui vastuseid.