Tootja: The Deep End Games, Feardemic
Lavastaja: –
Platvormid: PC, PS4, Xbox One, Switch
Ilmumisaeg: 30. mai 2017 (PC) / 6. juuni, 2017 (PS4 & Xbox One)
Öeldakse, et ühe meele kadumine võimendab kõiki teisi aistinguid, siis “Perception” keskendub ühele sellisele unikaalsele loole. “Perception” on loodud mängustuudio The Deep End Games. Mängu peategelaseks on pime tüdruk, kes läbi helide “näeb”, mis tema ümber paikneb. Võib võrrelda natukene Daredeviliga, aga nägemise piirkond on palju väiksem. Iga kord, kui kepiga vastu maad lööb, siis näeb paar sekundit enda ümber paiknevat ala. Samas kui liiga tihti heli tekitada, siis võivad pahad vaimud mängijale kallale tulla ja kuna vaime tappa ei saa, siis tuleb neid vältida ja nende eest peitu pugeda. Paberil kõlab sedalaadi mäng suurepärasena ja ideaalse võimalusena luua midagi erilist, kuid milline on lõpptulemus, räägin kohe lähemalt.
Millest mäng räägib?
Nagu eelnevalt mainitud, siis mängija on noore pimede naise Cassie Thorntoni rollis, kes uurib ühte vana mõisa, mis luupainajatest tuttav. Selle avastuskäigu jooksul saab ta teada, mis majas toimus ja miks kõik läks nii nagu läks ning millisel põhjusel see ehitis ennast unenägudes esile manab. “Perception” pole väga pikk mäng, sest selle läbimiseks kulub umbes kolm tundi. Selle ajaga ei jõua lugu väsitavaks muutuda ja võib julgelt öelda, et igav ei hakka. Teose loojad reklaamivad seda kui õudukat, kuid ei ütleks, et tegu väga hirmsa mänguga oleks. Pigem hoiab pinget üleval majas tegutsevad vaimud ja nende pidev vältimine, et Cassiet kätte ei saaks. Atmosfäär on õõvastav, kuid kuna ohutunnet ei ole, siis hirm on ajutine ning ehmatustele ehitatud momentum kestab äärmiselt lühikest aega.
Mäng narratiiv põhineb tõestisündinud sündmustel ja kasutajatele edasi antud sõnum on hea – “Raskustest on võimalik üle saada”. Samuti tutvustab mäng huvitavaid tehnikavidinaid, mida tänapäeval nägemispuudega inimesed maailmas paremini hakkama saamiseks kasutada saavad. Üleüldiselt on see silmi avav kogemus pimedate inimeste eluolust ning kuna kohe alguses saab valida vaikiva Cassie või jutuka Cassie vahel, siis just viimane variant annab pidevalt ja põhjalikult monoloogina edasi naise igapäevaseid katsumusi ning põhjuseid erinevate otsuste taga. Usun, et ilma jutuka variandita jääb palju kogemusest puudulikuks ning tegevustik muutub kiiremini korduvaks kui peaks.
Atmosfäär ja keskkond
Kogu tegevusik toimub totaalses pimeduses ja kunagi ei saa täpselt aru, millal vaimud rünnata võivad, siis õudustemaatilise mänguna saavutab “Perception” suurepärase atmosfääriga. Samas nagu eelpool mainitud, siis tegu on pigem kõndimissimulaatoriga, mis hoiab pinges, aga ei hirmuta. Mäng ei täpsusta kordagi kui palju müra võib tekitada enne, kui kadunud hinged ründama tulevad, mis on stuudio tahtlik disain soovitud emotsioonide saamiseks. Selle tõttu jääb väga mitmed elemendid uurimata, sest lihtsalt ei soovi kummitustega kohtuda ja seepärast veedab mängija suurema osa ajast pimeduses, mis tegelikult ongi selle kogemuse mõte.
Cassiega ringiliikumine polne väga keeruline ja ülesandeid otseselt ei pidanud lahendama, sest vihjetesüsteem on üsna lihtne ja suunab kiirelt õigele rajale, vihjates selgelt, et kogemus ei põhine füüsiliste takistuse ületamisele. Ainukene katsumus on õige ukse leidmine, et pääseda soovitud ruumi selles suures majas. Nii tuleb läbi proovida kümmekond ust, et siis õigesse kohta minna ja sedasi terve mäng. Mängust on ka midagi puudu, kuid täpselt ei oskagi öelda mis, aga kohati tundub kogu teema natukene liiga korduv ning selle kogemuse tüüp on väsitav, lämbudes kulund mehaanikate all. Tegemist on suure majaga, siis sarnaste asjade korduv tegemine väsitab ära, sest tulemus ei muutu kunagi ning otsene on puudu. Mõned kohad selles mängus on lihtsalt imelikud ja ilma jutuka Cassie seletusteta on keeruline täpselt aru saada, miks need vajalikud on.
Audiovisuaalne kogemus
Mängul on unikaalne visuaalne lahendus, kus müra tekitamise hetkedel on helilainete keskkonnaga kokkupuutel momendiks nähtav lähiümbrus väga äge kogemus. Suurema osa mängust veedab mängija siiski pimeduses, mis peale mingit perioodi lõpuks ära tüütab, sest sooviks rohkem ümbritsevat vana maja ja detaile näha. Antud lahendus on muidugi geniaalne väikesele stuudiole, sest see lubab peita visuaalseid vigu, vähendab tähelepanu detailidele ning värvilahendus on ainult ühekülgne, siis terve üks suur sektor mänguloomisest on lahendatud väikese unikaalse ideega. Peab kiitma tegijat ressursside kasutamises, kuid mängijana sooviks siiski natukene rohkem kui tundide viisi vaadata halli ja musta värvi, kergelt rohekate varjudega siin ja seal.
Kujutan ette, kui lahe oleks “Perception” virtuaalreaalsuses mängida, kuid hetkel kahjuks VR versiooni mängust veel ei ole. Loodetavasti luuakse tulevikus ka VR versioon, sest see annaks juurde selle puuduva elemendi, mis tõstaks mängu kogemust päris palju ning pööraks loodud atmosfääri reaalseks õuduskogemuseks.
Kokkuvõtteks
“Perception” teeb palju asju õigesti enda sõnumi edastamisel ja eesmärgi täitmisel, aga kogu mehaanika oleks pidanud natuke keerulisem olema, sest videomäng, mille oluline element on õudus, ei saa loota ainult ühele aspektile, kui kogumiks on palju keerulisem. Ühel hetkel muutub uste läbikatsumine lihtsalt ülemõistuse tüütuks ja see rikub oluliselt mängu pakutavast meelelahutused ära. Kui kunagi peaks sama mäng välja tulema VR seadmele, siis tahaksin seda kindlasti proovida, kuid seniks on “Perception” lihtsalt üks unikaalne idee, mis kasutab elemente tuntud teostest nagu “The Shinging“, “Memento“, “The Thing“, “The Ring“, “Eternal Sunshine of the Spotless Mind“, “Fatal Frame“, “Silent Hill 2“, “BioShock” ja “Gone Home” (üllatus, üllatus!). Mängu autorid Amanda ja Bill panid enda hinge siia teosesse ning seda on tunda, kuid puudused ei ole kergelt ignoreeritavad, seega kiidan nende kirge ja motivatsiooni, kuid laidan korduvat mängupilti, mis enne paneb magama kui une õuduse une võtab.
Hinne: 7/10
+ Unikaalne idee, mis laiendab silmaringi
+ Visuaalselt huvitav ja meeldejääv
+ Lugu jutustatakse läbi mitmekihilise karakteri Cassie Thornton– Kuiv mehaanika, mis tapab suure osa kogemusest
– Korduvad tegevused muudavad mängu tüütuks
– Liiga lühikene
