Arvustus: “Returnal”
Tootja: Housemarque, Sony Interactive Entertainment
Lavastaja: –
Platvormid: Playstation 5
Ilmumisaeg: 30. aprill 2021
Toetaja: Playstation Europe, Playstation Eesti,

Roguelike või roguelite?

Alustan kohe ausalt – ma ei ole eriline rouglelite žanri austaja, kuid olen sealt aeg-ajalt leinud midagi meeldejäävat ning kindlasti “Returnal” kuulub selle paremiku hulka. Mängu narratiiv on esmapilgul äärmiselt lihtne – astronaut Selene kukub alla võõrale ja veidrale planeedile, mis on täis märke iidsest ammu kadunud tsivilisatsioonist. Kusagil kaugel on veider on signaal, mis võimaldaks tal endale abi kutsuda, kuid sinna jõudmine on keeruline – varemed on labürint, mis täis erinevaid vaenlaseid, nii loomad, koletised, mutandid kui robotid. Ja keeruliseks teeb asjaolu üks väikene fakt – ükskõik kuhu Selene ka ei satuks, ta on seal juba olnud. Mida see tähendab? Noh, ta leiab eest iseenda surnukehi ning sõnumeid endalt, et see on igavene ajatsükkel, kust ei ole võimalik põgeneda. Ning selliselt see mäng on ka tehtud – iga kord kui mängija sureb, siis alustab täiesti algusest. Jah, täiesti algusest. Ning kõik, mis oli teenitud, on nüüd kadunud. Tean, see kõlab uskumatult tüütult, kuid kuna see pole rougelike, vaid rougelite, siis tunneli lõpus on valgus.

Mäng iseenesest on klassikaline kolmandas vaates tulistamine, kus mängija leiab relva ja kasutab seda. Tulistamine on R2 nagu tavaliselt, Selene saab joosta ja hüpata, isegi dashida vajutades ringi. Dash on oluline tööriist, sest on enamustele rünnakutele immuune. Lisaks on olemas ka teine suurem rünnak relvaga, mis käivitub L2 all hoides ning ka mõõgaga (Atropian Blade) ründamine, kui vastane on lähedal või mõni asi on vaja katki teha. Kokku on 12 erinevat relva, millel igal ühel on üheksa erinevat omadust, mida tuleb arendada. Selene saab kanda korraga kuni 3 eset, mis kõik annavad erinevaid lisasid nagu parandavad skafandrit või mõneks ajaks muudab refleksid kiiremaks. Selene skafander saab korraga kanda kuni 15 uuendust, mis võivad olla näiteks +15% kaitset või toimub plahvatus vigastuse korral.

Mitte kõik siiski ei kao ära

Mängus on käigus kolm põhilist valuutat ning üks eriline. Ostmine käib Obolites nimelise mineraaliga, mida leiab keskkonnast või vastaste kõrvaldamise eest. Siis on Atropian Keys võtmed, millega avada uksi ja kirste ning üks olulisemaid Ether. Viimane on ka jääv ressurss, millest räägin kohe täpsemalt. Lisaks neile kolmele on veel peidetud valuuta nime Datacube. Mida see teeb ja kuidas kasutada, jätan igale mängijale avastada.

Põhilised asjad said kiirelt räägitud, siis nüüd korraks keskendun sellele olulisele siin – mis jääb alles peale suremist? Esimene ja äärmiselt oluline resurss on Ether. See kandub alati edasi ning sellel on palju erinevaid kasutusvõimalusi. Sellega saab mürgiseid asju puhastada, muuta seda rahaks või uuteks esemeteks. Mis veel alles jääb? Kõik õpitud info jääb alles ja ka kaart jätab meelde ruumide kujundused kui oled seal korra käinud ja R3 abil skänninud. Kuna peale iga suremist kaart muutub, siis tuleb mängida palju palju kordi, et iga erinevat ruumi näha. Alles jääb veel õpitud relvade omadused ning kõik avastatud asjad. Nad ei jää küll mängijale, kuid juba leitud asjad on nüüd leitavad igal poolt. See kehtib ka relvade kohta. Ehk kui avastad uue relva kaugemal mängus ja peale surma alustad algusest, siis see relv võib nüüd olla leitav juba esimesest kastist. Ja nüüd kaks äärmiselt olulist asja – Permanent Equipment, mille all on Suit Augments ja Items.

Mängus on tervelt seitse uuendust skafandrile, mis kunagi enam ära ei kao. Seal hulgas teleportimine, võimalus saada kõrgematele aladele või minna vee alla. See tähendab, et kui kaugemal mängus saab midagi uut, siis kohe on sellega võimalik ka esimeses levelis midagi avastada. Ja lisaks on 10 erinevat eset, mis enam kunagi ära ei kao. Seal hulgas ka erinevat võtmed, mis avavad ruume, kus taga on bossid. Jah, see tähendab, et kui bossini oled korra saanud, võid järgmisel korral sinna lihtsalt otse joosta – kui julged. Mängus on kokku on kaks korda kolm erinevat levelit, minnes kivisest varemest kõrbesse, lumme või sügavale vee alla. Vastaseid on tervelt 50 erinevat ning keegi neist ei lange kergelt, seega väljakutset jagub. Erinevaid bosse on tervelt viis, seega ka seal on omajagu tegemist.

Mis mängus siis veel on?

Mäng tegelikult ei ole pikk. Näiteks eile õhtul kui ringi jooksin ja plaatinum trofee jaoks asju otsisin (mängus on olemas ka tulnukate keele sümbolid, mille abiga nende kultuuri õppida), siis tegin algusest kuni kuuenda maailma lõpuni kõik ühe eluga ära, avastasin iga ruumi ja tapsin iga bossi, siis see võttis kokku kusagil kolm tundi. Muidugi tänaseks olen kõiki bosse tapnud kümneid kordi, igas ruumis olnud äärmiselt palju kordi ning osasid vastaseid olen tapnud üle 5000 korra. Ja endiselt ma pole kõike veel avastanud. On palju saladusi peidus ning osad on äärmiselt kavalad. Peale esimest läbimist on veel üks oluline narratiivi lisa, mida ei tasu unustada – selleks on Selene lapsepõlve kodu, mis asub keset seda veidrat planeeti. Jah, lugesid õigesti. Seal majas käies näeme iga kord midagi veidrat, kuid olulist tükki tema minevikust ning neid tsükkleid on kokku kuus. Just see viimane on parim, kuid kuidas seda leida ja sinnani jõuda, jätan Teile ise avastada. Ja see protsess ongi see lõbus ja sõltuvust tekitav osa.

Visuaalselt on tegemist muidugi võimsa esitlusega. 4K60 HDR projektoriga minu 150 tolliselt ekraanil on pilt vapustav. Muusika on sünge ja müstiline, sobilik siia atmosfääri (pun intended) ning iga relv on unikaalne. Relvad on imeliselt disainitud. Erinev heli iga elemendi jaoks, kõik on erinevat värvi ja erinevate omadustega, erinevate vastaste ja situatsioonide jaoks. Kuna laskemoona ei ole, vaid oskuslik R2 vajutamine õigel ajal, siis see on puhas nauding – lihtsalt anna tuld. Ekraanil on tihti nii palju asju korraga, et sensoritel on ülekoormus. Igal pool on midagi ja kedagi ning seal keskel on Selene, kes ainult paugutab. Vastased on agressiivsed ja üllatavalt targad, suremine on kiire ja kerge, kuid keskkonnas leiab aeg-ajalt abivahendeid, kas siis skafandri paranduse või abistava parasiidi näol. Suur rõhk läks muidugi bossidele ning esimestel kordadel võivad tunda isegi võimatud, kuid peale paari katset nad langevad päris kiiresti.

Lõppsõna

“Returnal” pole Playstationile omaselt üksikmängija narratiivi lugu, vaid midagi muud, kuid see töötab. See on frustreeriv, see lõbus, see lärmakas ning meeldejääv. 2021 aasta raames juba näen sellele auhindu ka lõpu pooles kui üks parimaid märuleid, mis on tehtud. Mis kõige parem – mul ei ole olnud ühtegi olulist tehnilist viga, mis on haruldane nende varaste koopiate puhul. Jah, mäng on lühikene (kui oskad), kuid siin on sadu tunde meelelahutust, eriti neile, kes tahavad saada seda magusat plaatinum trofeed. Meie poolt on mängule kindel soovitus, kuid tuletame meelde, et julge hundi rind on haavleid täis, seega siin mängus võta rahulikult.

Hinne 9/10

+ Imeilus graafika, veatu esitlus.
+ Sõltuvusttekistav mehaanika.
+ Palju saladusi ja peidukaid, on mida avastada.
+ Hästi disainitud bossid.
+ Relvad on tõeline unikaalne kogemus.
+ Selene narratiiv läheb hinge ning tekitab vestluse.

– Alguses pole piisavalt seletust, et mis toimub.
– Kaks korda kolm levelite disain võtab võimaluse ühtseks läbimiseks.

Mängu saab osta SIIT.