Arvustus: Sakura Wars
Tootja: Sega CS2 R&D, Sega
Lavastaja: Tetsuya Ootsubo, Tetsu Katano
Platvorm:  PlayStation 4
Ilmumisaeg: 28. aprill 2020
Toetaja: SEGA, Gamestar.ee

SEGA on eelkõike tuntud Siil Sonicu ning nüüdseks ka Yakuza seeria poolest. Jaapanis aga tunti neid väga pikalt ühe seeria pärast, mis kahjuks esialgsel kujul pole siiani meieni jõudnud. Selleks on teatrist ning suurtest robotitest inspireeritud “Sakura Wars“, millel oli viis põhimängu ning hulganisti kõrvalteoseid. Nüüdseks aga on SEGA peale kümmet aastat lasknud välja seeria uussündi tähistava teose, mille nimi ongi lihtsalt “Sakura Wars”. Kas SEGA on suutnud frantsiisi edukalt peale nii pikka puhkust tagasi tuua, uurib “Sakura Wars” arvustus.

“Sakura Warsi” tegevus toimub Taisho ajastul(1920-40ndate ajal aset leidnud perioodis), kus on palju steampunk-ilikke elemente. Tokyo taustal leidub palju tossu ja vabrikuid, ringi sõidavad autod ning rongid. Kõik see silmailu on mängijani toodud Hedgehog mängumootoris, mis teadjatele on tuntud kui just see sama mootor, milles jooksis “Sonic Unleashed”. Kiirete siilide asemel jookseb seal aga mitte-küll-nii-kiirelt ringi teose peategelane Kamiyama Seijuro, kes on just mereväest toodud Imperial Combat Revue(Revüü: tantsu- ja teatrietendus- toim.) kapteniks. Seal ootavad teda ees viis näitsikut ning igasugused muud asjatajad. Kõik nad tegelevad teatri- ning kabareeshow’dega, olles samal ajal… Tokyo kaitsjad deemonite eest juhtides suuri roboteid?

Jah, “Sakura Wars” ei ole kõigest kohtingusimulaator ühes võluvas linnas tema võluvaimal ajastul. Peategelaste kamp peab hävitama deemoneid, kasutades selles Kobu-nimelisi roboteid. Igal tegelasel on üks ning need masinad väljendavad nende juhtide võitlusstiile- näiteks on Clarise robotil käes raamat, millega ta loitse välja laseb, samas kui Kamiyamal on lihtsalt kaks mõõka. Võitlussüsteem meenutab palju erinevaid musou-tüüpi mänge: ühe nupu klõpsimisel tekib kombo ning teise nupu vajutamisel tekib erinev lõpetaja. Lisaks sellele on kindla meetri täitumisel mängijal võimalus teha ka super-rünnak, ehk siis taaskord: Musou. Võitlussüsteem on kindlasti mängu nõrgim punkt, kuid sellegipoolest on tegemist lõbusa ajaviitega keset rohket teksti ning lugemist, mida mäng pakub.

Tegelastega on oluline hoida häid suhteid ning selleks peab tegema dialoogisiseseid valikuid. Selleks on “Sakura Warsis” juba esimesest mängust peale olnud LIPS: “Live & Interactive Picture System”, mis sunnib mängijaid valima mingisuguse dialoogivõimaluse kindla aja jooksul. Õnneks antakse mängijale enamjaolt piisavalt aega, et oma vastus läbi mõelda ning alati on võimalus ka lihtsalt vaikida. Erinevad valikud kas rikuvad või utsitavad suhteid ning mängija üheks põhieesmärgiks on teha Kamiyamast üks õige donžuan.

Kuna “Sakura Wars” on suuresti inspireeritud teatrist, on näha seda teose audiopooles. Igal tegelasel on oma tunnusmeloodia. Igal alal on oma taustamuusika. Neist kõigist on omakorda intrumentaal- ning vokaalversioon, mis erinevad teineteisest totaalselt. Audiovisuaalne pool on teose üks tugevamaid külgi ning kõigile, kes naudivad oma videomänge koos hea muusikaga, on “Sakura Wars” rangelt kohustuslik.

“Sakura Wars” on tõestanud, et isegi peale pikki vaikusaastaid on frantsiisis veel mingi vaim sees. Arvestades SEGA hiljutisi registreeritud kaubamärke, siis tundub et ma pole ainuke, kes nii arvab. Tegemist on kindlasti ühe selle aasta kohutuslikuima teosega ükskõik millisele JRPG žanri austajale ning ärge muretsega: Selle mängu nautimiseks ei pea olema seeriat kogenud mitte mingil määral.

Hinne: 9,5/10

+Võrratu audiovisuaalne disain
+Fantastiline narratiiv
+Suurepärased tegelased
+Mõnusad väiksed viited vanadele teostele, kuid ei riku kogemust uute mängijate jaoks
+Kenad tüdrukud
+Suured robotid

– Võitlussüsteem vajaks veidi putitamist