Aega läks, kuid asja sai. Kui “Star Wars: Outlaws” esmakordselt välja kuulutati, siis ootused kerkisid kiiresti üles – isegi liiga kiiresti. Avatud maailmaga Star Warsi mäng, kus saad elada kriminaali elu galaktika varjulistes nurkades, kõlas kui unistus paljudele fännidele, kes olid juba aastaid oodanud võimalust näha Tähesõdade universumit teisest, selles tõelises hallist vaatepunktist. Kuid kui mäng lõpuks Gamescomi järel välja tuli, kohtas see segast kriitikat – mõnede häälekate “fännide” arvates kusagil Twitteris jäi see alla suurtele ootustele. Siinkohal tahan selle kriitika vastu sõna võtta ja öelda, et “Star Wars: Outlaws” on tegelikult imeline ja lõbus kogemus, mitte oluliselt erinev kui “Mass Effect”. Ja mind ei koti, mida mõni vihane troll kusagil internetis kirjutab.
Sünge maailma võluv atmosfäär
“Star Wars: Outlaws” toimub mässu ja Impeeriumi vahelise ajastu lõppfaasis, kuid selle asemel, et meid saata tuttavate Jedi ja Sithide lugude maailma, keskendub mäng Kay Vessile, galaktilisele kurikaelale, kes on sattunud eepiliselt keeruliste sündmuste keskmesse. Tema ja tema ustav kaaslane Nix (koeralaadne olend) peavad navigeerima Impeeriumi kontrolli all olevas maailmas, kus varjatud jõudude vahel toimub pidev võimuvõitlus ja reetmine on ootamas igal sammul.
Mängu lugu ei ole grandioosne kosmoseooper, mis püüaks lahendada universumi suuri küsimusi – ja see ongi tegelikult selle tugevus, sest terve Tähesõdade filmimaailm on täis absurdselt nõdrameelseid narratiive, mõne erandiga muidugi. Alustame sellest, et Kay on tavaline inimene, kes püüab ellu jääda. Tema motivatsioonid on praktilised ja inimlikud: raha, ellujäämine ja vabadus. See on värskendav ja annab mängule intiimse ja vahetu tunde, sest ei pea kukalt kratsima, et karakteri tegevusele põhjuseid leida. Kui võrrelda seda teiste suurte Star Warsi mängudega, kus sageli keskendutakse Jedi ja Sithide vaenule, siis “Outlaws” viib meid kohtadesse, kus seadused on paindlikud ja moraal on hägus. Ja seda ju tegelikult lubati ja tahtsimegi. Milleks siis vinguda?
Samuti pole see mäng mingi surematu ulme-eepos, vaid pigem hästi jutustatud, tihe kriminaallugu galaktika äärealadel, mis tegelikult ei jää alla parimatele “Mass Effect” lugudele. Ja siin peitub mängu võlu – mitte kõik ei pea olema seotud valgusmõõkade ja galaktilise poliitikaga, kuid eks seda osa jagub ka. Tõeline Star Warsi universum elab ja hingab ka väljaspool suuri sõdu, ning Outlaws suudab selle maailma orgaaniliselt ellu äratada. Pean muidugi lisama, et minu üks lemmikuid “Star Wars” seriaale on “Andor” ja “Mandalorian” esimene hooaeg ning mäng tabab ideaalselt nendes esitatud lihvimata ühiskonna elu.
Avatud maailma võlud ja ootamatud variatsioonid
Üks peamisi kriitikapunkte, mida mängule suunati, oli avatud maailma ülesehitus ja sellega kaasnevad tegevused. Mõned “kriitikud” nimetasid mängu rutiinseks ja ütlesid, et kõrvalised ülesanded pole piisavalt mitmekesised. Aga tõde on see, et see avatud maailm on täis huvitavaid kohtumisi, varjatud saladusi ja väikeseid hetki, mis muudavad iga mängusessiooni ainulaadseks. Ehkki on tõsi, et avatud maailmaga mängudes võib kohati tulla ette korduvaid missioone, toob “Star Wars: Outlaws” siiski lauale piisavalt loovust ja mitmekesisust, et hoida mängija tähelepanu püsivalt köidetuna. See ei tähenda, et kõrvalised missioonid on kõik nüüd “Cyberpunk 2077” või “Final Fantasy 7: Rebirth” tasemel, kuid kindlasti mitte “halvad” või “igavad”.
Avatud maailma avastades satub vaheldumisi lahingutesse kas Impeeriumi sõduritega või kohalike allilma liidritega, siis on see lõbus ja rahuldust pakkuv, kuigi taaskord väikeste probleemidega. Kay suudab kasutada erinevaid relvi ja võimeid, ning mängu dünaamiline võitlus ja loov stealth-mehaanika annavad meile piisavalt vabadust lähenemisviiside osas. Lahingud ei ole alati täiuslikult sujuvad, kuid need on kiired ja nauditavad, eriti kui kombineerid erinevaid strateegiaid ja relvastust. Probleemiks on Kay võimete vähene praktilisus ning fakt, et me ei saa vaenlaste relvi endaga kaasa võtta. See Ubisofti otsus pani küll pead kratsima.
Siin on oluline eraldi rõhutada ka lahingute õhulisust ja laevadega reisimist – kuigi “Star Wars: Outlaws” ei pruugi pakkuda kõige keerukamaid kosmoselahinguid, on need piisavalt haaravad ja kiired, et lisada mängule adrenaliini ning liikumisvabadust. Muidugi pean veidi vabandama ka, sest mul läks peaaegu 6 nädalat, et mäng lõpuks läbi saada, kuid põhiline probleem oli uute mängude rohkus, mitte “Star Wars: Outlaws” puudujäägid.
Sotsiaalsed ja moraalsed valikud on rohkem kui lihtsalt õige ja vale
Mängu sotsiaalsed ja moraalsed valikud on üks selle alahinnatud tugevusi ja eriti just Tähesõdade kontekstis. Kay ei ole kangelane ega ka täielik kurikael – teda juhib pragmatism ja kohati isiklikud huvid, vahel õelus, vahel lahkus. Mängija peab pidevalt tegema otsuseid, mis mõjutavad meie suhet teiste tegelaste ja fraktsioonidega. See pole tavaline must-valge moraalisüsteem, mida oleme näinud paljudes mängudes kümneid kordi. Pigem on valikute tegemine siin tasakaalustatud ja realistlik – ükski otsus pole täiesti hea ega halb, vaid sõltub sellest, mida sa olukorrast loodad võita. See annab mängule sügavuse ja paneb end rohkem investeerima. Muidugi vahel on frustreeriv, et me ei saa kõikidele fraktsioonidele meeldida, kuid see selliselt ju tegelikult peabki olema.
Visuaalselt on “Star Wars: Outlaws” silmapaistev ja oma produktsiooni vääriline. Kuigi mäng pole kõige fotorealistlikum Star Warsi mäng, õnnestub tal siiski luua maailm, mis on tõeliselt usutav ja elav. Galaktika äärealad on kirjud ja ohtlikud, täis räpaseid kõrtside nurki, varjatud smugeldamisradasid ja kosmosejaamu, mis tunduvad täis elu ja tegevust. Iga planeet ja linn tundub omapärane ja unikaalne, pakkudes avastamiseks uusi kohti ja saladusi. Atmosfäär on täpselt nagu ootasin ning minu 175-tollisel 4K HDR ekraanil see mäng näeb ikka kuradima hea välja. Tekkis tahtmine uuesti “Andorit” vaadata.
Keskkonnad ja tegelased on hästi disainitud, ning see loobki mängule selle meeldiva atmosfääri, mis on ühtaegu mõnusalt tuttav ja samas piisavalt erinev, et pakkuda midagi uut. Kay ja Nixi dünaamika lisab mängu kergust ja elurõõmu, mis muudab iga vestluse ja väikesed dialoogikatked nauditavaks. See sõprus, mis nende kahe vahel areneb, lisab mängule südamlikkust. Kõik planeedid ja linnad on erinevad ja meeldejäävad. Ainukene kriitika siin oleks avatud maailma mängude üks põhilisi muresid – tühjus. Alguses see oli eriti silmapaistev, kuid mängu hilisemas osas on paremad liikumise võimalused, siis kogu asi sulandub hästi kokku. Ja mõni väikene tehniline “bug” nagu ühes vahestseenis värisevad silmalaud või kui kusagil keset kõrbe kiviga kokkupõrkes ei toimu midagi, mind üldse ei häiri. Kui need on inimeste ainukesed mured, siis Ubisoft on teinud imet.
Negatiivne kriitika: kas see on õigustatud?
Üks suuremaid etteheiteid on olnud mängu mõningane korduvus ja teatud sügavuse puudumine osades mängumehaanika osades. Mõned on öelnud, et lahingusüsteem jääb tagasihoidlikuks ning avatud maailmas on liiga palju “täida tühjad hetked” tüüpi missioone. Kuid kas see on tõepoolest suur probleem, kui arvestada, et mängu fookus on lõbutsemisel ja avastamisel? Kõik mängud ei pea olema tohutult sügavad strateegiamängud ega keerulised RPG-d, kus iga valik muudab mängumaailma radikaalselt. “Star Wars: Outlaws” on lõbus mäng, mis keskendub seiklustele, vabale liikumisele ja maailma avastamisele. Selle tugevus seisneb Tähesõdade maalähedases atmosfääris, lihtsuses ja selles, et see laseb sul galaktikat avastada omas tempos, ilma liigse stressi või koormuseta.
Need, kes on liiga kriitilised selle mängu suhtes, ei näe laiemat pilti – mäng ei püüa olla järgmine “Mass Effect” või “Jedi: Fallen Order”, kuigi tegelikult palju maha ka ei jää. Selle eesmärk on lasta sul elada välja oma väikest kosmosekaabaka fantaasiat ja nautida vabalt liikumist suure galaktika piirideta maailmas. Kui astud mängu sellise suhtumisega, siis on Outlaws tõeliselt imeline. Vahel tundub, et on populaarne lihtsalt vihata, selle asemel, et lihtsalt mängida. “Ubisoft on paha” või “See mäng on woke” on kõik toredad asjad, mille üle vinguda, kuid kui praktiliselt käsi mängule külge ei panda, siis äkki jalutaks vahel õues koos mõne toataimega, et enda poolt raisatud hapnik meile tagasi anda.
Väärt kogemus galaktika äärealadel
“Star Wars: Outlaws” ei püüa olla kõige sügavam või keerulisem Star Warsi mäng – ja see ongi selle võlu. See on lõbus, atmosfääriline ja hästi tempereeritud seiklus, mis pakub mängijatele piisavalt avastamist, põnevust ja huvitavaid hetki, et hoida neid tegevuses. Ka kriitikud, kes ehk ei mõista mängu lihtsamat lähenemist, peaksid mõtlema selle peale, kui palju lõbusam on mõnikord lihtsalt kogeda seiklust, mitte iga otsuse üle mõelda ja tunda raskust. See on põnev ja nauditav seiklus, mis ei püüa olla rohkem, kui ta on. See on nende fännide jaoks, kes armastavad Star Warsi universumi varjatud nurki ja tunnevad rõõmu lihtsast, kuid nauditavast mängumehaanikast koos kütkestava narratiiviga, mille sarnast kvaliteeti Star Warsi filmid pole ammu teinud.
Hinne: 8/10
Tootja: Ubisoft, Massive Entertainment
Lavastajad: Julian Gerighty, Mathias Karlson
Platvorm: PlayStation 5, PC, Xbox Series X
Ilmumisaeg: 30. august 2024
Mäng mängitud: Playstation 5, koodi andis Ubisoft
