Arvustus: “Ratchet & Clank: Rift Apart”
Tootja: Insomniac Games, Sony Interactive Entertainment
Lavastaja:Marcus Smith, Mike Daly
Platvormid: Playstation 5
Ilmumisaeg: 11. juuni 2021
Toetaja: Playstation Europe
Frantsiis on juba 19 aastat vana
Insomniac Games on tänaseks tuntud eelkõige “Marvel’s Spider-Man” loojatena ning nimetatud teose silmailu ei ole kadunud ka nende värskeimas peresõbralikus videomängus “Ratchet & Clank: Rift Apart”. Mängu visuaalne võimekus on uskumatu. Minu kodune 175-tolline suur projektoriekraan säras 4K60 HDR pildiga nagu ei kunagi varem. Olin lummatud, lapsed olid lummatud, seega hetkel täiesti kindlasti antud generatsiooni ilusaim konsoolimäng. Tehnilise võimekuse ainukene imestama panev saavutus ei ole visuaalne, kuid siin on ka palju enamat, kuid korraks võtan hoogu maha. Tuletame meelde, et “Ratchet & Clank” esimene osa ilmus viis aastat tagasi, mis oli kunagise Playstationi maskoti elluäratamine. Frantsiis algas ju juba 2002 ning tänaseks on põhiseerias tervelt 14 mängu – 12 vana ja nüüd siis 2 uut. Isegi kogupere animatsioon on olemas. 5 aastat tagasi vana asja uuesti kujutamine sobis minule ja publikule suurepäraselt. Lapsed mängivad seda tänaseni, kuid kuidas homme ilmuv teine episood võrdleb esimesega ning kas siin on tegemist väärilise uue põlvkonna mänguga.
Korra või kaks juba mainisin visuaalset spektaalit, mida see mäng pakub. 10 erinevat planeeti, 9 neist on vabalt külastavad. Iga asukoht unikaalne nii värvide kui geograagia poolest. Fantaasiarikkad vastased ja pöörased 20 tulirelva, mis tulistavad Playstationi karakterid, väikeseid roboteid või elusaid päästikurõõmsaid seeneinimesi. Fookus on lihtsal ja lõbusal ajaveetmisel pere ringis, kus kõik saavad mängida või vaadata. Mäng demonstreerib imeliselt peaaegu kõiki Dualsense mängupuldi funktsioone ja näitab, et Playstation 5 suudab mänge jooksutada 4K60 HDR pildiga, isegi 4K ja kiirejällitusega. Tõsi, mängu narratiiv ja üldine mehhanism pole midagi revolutsioonilist, kuid üheks nädalavahetuseks on siia lihtne ennast ära kaotada, võib-olla ka endas peituvad last uuesti meelde tuletada.
Ratchet ei ole enam üksinda
Vast kõige olulisem üldse on see naiivne kergus ja oskus vältida keerulist. Menüüd on lihtsad, valikud on lihtsad, mäng on lihtne, narratiiv on lihtne – terve pere mõistab, terve pere saab sellega hakkama. Abistamiseks on kümneid valikuid, igale maitsele kostüüme, relvi ja isegi mängukiirust ja -pilti. Narratiiv viib meid mõned aastat peale eelmise mängu sündmuseid. Ratchet ja Clank on kangelased, tähelepanu keskpunktid, kuid neile tundub, et nad ei ole seda väärt. Clank tahab teha midagi head Ratcheti jaoks ja ehitab dimensioonide vahel reisimiseks masina, et leida teisi tema liigist. Kahjuks selle masina varastab kuri robotgeenius Dr. Nefarious, kes lõhub dimensioonide vahelised seinad. Siit edasi algab kaos, kuhu sekkub uus kangelane Rivet, üksik Lombax (tulnuka liik siit loost) nagu Ratchet.
Ratchet ja Rivet on sama karakter. Nad küll näevad erinevad välja ja mõlemal on oma unikaalne lugu, siis mänguliselt on nad täpselt samad. Mõlemad vehivad suure mutrivõtmega, iga korjad relv ja resurss on alati neile mõlemale. Clank ja Kit on ka samad, kuid taaskord on lugu erinev. Sarnaselt “Returnali” kogemusele on ka siin Dualsense tunnetuse keskel. Iga lask, relv ja keskkond annab eraldi ja unikaalse signaali läbi mängupuldi. See muidugi kurnab akusid äärmiselt kiiresti, seega hoidke teine pult alati laadimas või juhe küljes. Märul ja lugu on tempokas, seega alati midagi toimub – me liigume ühest lahingust teise, korraks saame osta ehk mõne uue relva, kuid kohe tuleb järgmine boss, pusle või ettekirjutatud imeline stseen. Midagi alati toimub. Ainukene puhkeruumi taoline koht on baar, kus saab muusikat kuultata, tantsida ja areenil enda oskuseid proovile panna. Muidugi on juba läbitud planeete võimalik uuesti külastada, et leida sinna peidetud esemeid, et erinevaid uuendusi lahti lukustada.
Esimene osa siiski on parem
Detailid on imestusväärsed, kuid see on jälle see visuaalne võimekus, mida juba mitu korda maininud. Kahjuks võrreldes eelmise osaga on midagi puudu – huumor ja toores lõbu. Samuti väljakutse. Praegune mäng ei proovi eriliselt olla naljakas, kuid need humoorikad momendid on rohkem kuivad kui andekalt kirjutatud naljatükid. Samuti peidetud asjad ja raskusastmete osa jätab soovida võrreldes esimese mänguga, sest siin on võimalik kõik kohe ära teha. Pole vaja uusi trikke ja oskuseid, et minna tagasi juba käidud kohtadesse, mis oli üks aspekt, mida ootasin. Graafiliselt on võimalik valida kolme erineva valiku vahel, lisaks on imeline Photo Mode. Tehniline ime võiks isegi öelda. Oma miinustega mingeid suuri auhindu siin ei jagaks, kuid aeg siin veedetud oli aeg hästi investeeritud. Igal juhul julge soovitus igasse perre, seega tasub see seiklus ette võtta.
Hinne: 8/10
+ Audiovisuaalne meistritoes.
+ Tehniline ime.
+ Igale mängijale mõeldud. IGALE.
+ Sobib tervele perele korraga.
+ Lõbusalt naiivne ja kerge.+ Puudub väljakutse.
+ Narratiiv jääb nõrgaks.
+ Huumor ei kliki ära.
Mängu saab osta SIIT.
