Tootja: Nihon Falcom
Lavastaja: Toshihiro Kondo
Platvorm: PlayStation 4
Ilmumisaeg: 19. juuni 2020
Toetaja: Marvelous Europe
“Ys” on Jaapani rollimänguentusiastidele üks enim tuntuid nimesid. Pika ajalooga seeria on Falcomi üks rahalehmadest koos nende legendaarse “The Legend of Heroes” frantsiisiga. PlayStation Vita peale ilmus aga üks eriti hea sissekanne “Ys” seeriast, mis nüüdseks on oma tee leidnud ka päris konsoolini. “Ys: Memories of Celceta” arvustus uurib, kas pihukonsoolile disainitud teos on ka uhkemal masinal mängitav.
Mängu lugu räägib Adol Christinist, kes on väga sujuval moel oma mälu kaotanud. Selle põhjuseks on üks mets, mis on siiani kaardistamata. Sealt algabki teose lugu, mis koosneb, noh, metsa kaardistamisest. Sellel teekonnal juhtub aga palju kummalisi ning seletamatuid asju, kohtutakse uute tegelastega ning antakse suures koguses kolki. Kuigi mängu lugu on täidetud paljude klišeedega ning Jaapani mängudele omaste troopidega, on tegemist ikkagi nauditava kogemusega tänu väga hästi kirjutatud tegelaskujudele.
Erinevalt igast teisest Jaapani rollimängust läbi ajaloo, pole siin tegemist käigupõhise kaklussüsteemiga. Siin antakse koletistele kolki reaalajas. Põhirõhk on aga pandud rohkem enda kaitsmisele- mängija saab blokeerida, parryda ning asjade eest ära põigelda. Löömiseks on seevastu aga kaks nuppu, millest üks on ainult võimete jaoks. Täpselt enne kolli rünnaku pihta saamist ära põigeldes saab mängija boonuse nimega “Flash Parry”, mis annab tervele tema tiimile surematuse mingiks perioodiks ning teeb vastased aeglasemaks. Tegemist on päris tasakaalustatud ning oskusi hindava võitlussüsteemiga.
Visuaalselt on teose puhul kohe näha, et tegemist oli ja on ikkagi pihukonsoolile disainitud teosega. Mudelid on päris paari generatsiooni tagused, maailmad on kole tühjad ning animatsioonid on minimaalsed. Suure maailma kohta on ka fast travel süsteem päris halb- Ei saa vabalt igasse avastatud kohta tagasi minna, vaid peab seda tegema läbi mingite muude asjade(Enamasti koopa lõpust algusesse, siis regiooni algusesse ja siis linna). Seevastu on aga audiopool fantastiline. Igas alas on oma tunnusmeloodia, tegelastel on saateviisid ning relvadega löömisel või ise pihta saamisel on ikka tunda seda matsu läbi kõrvaklappide.
“Ys: Memories of Celceta” on igati väärt mäng Falcomi mängude fännidele. Kuigi teoses on vigu visuaalses pooles ning ka veidikene iganenud narratiivis, on teose mängitavus ning audiopool hoolega tehtud. Kuna tegemist pole täishinda maksva teosega, ei tee selle proovimine kellelegi midagi halba.
Hinne: 8/10
+ Hea võitlussüsteem
+ Fantastiline muusika
+ Võrratud tegelased– Klišeesid täis narratiiv
– Visuaalselt ikkagi PlayStation Vita teos
– Maailma eri nurkade vahel rändamine on kole tüütu
