Tootja: nDreams, Paw Print Games Ltd.
Lavastaja: –
Platvormid: PS4, XB1, PC, PSVR, HTC Vive, Oculus Rift
Ilmumisaeg: 11. september 2017
Toetaja: nDreams

Praegusel hetkel kui VR on videomängude maailmas kuumim sõna ja suurim hitt, lisandub iga päev peatamatu hooga üha uusi ja erinevaid mänge, tekitades situatsiooni, kus enam ei ole võimalik sammu pidada. See tähendab muidugi, et peab hoolikamalt valima hakkama ning 2D side-scrolling veidra visuaaliga zombide peksmine ei ole kindlasti selle nimekirja tipus, siis enda üllatuseks pean ütlema, et UK stuudio NDreams on suutnud kombineerida ootamatust kohast veidrad elemendid ning luua midagi imelist. Tegemist on alles stuudio teise mänguga, kuid juba esitab argumente klassikaliste 2D visuaalidega mängude tagasitoomise kohta erinevatele VR platvormidele.

“Bloody Zombies“, nagu nimi ka vihjab, on suhteliselt standardne side-scrolling mäng, kuhu on lisatud omajagu moodsat stiili ja kaasaaegseid mehhanisme. Vähemalt esimesel pilgul jääb selline mulje, kuid pinna all on peidus midagi rohkemat. Sarnasaselt klassikalistele arkaadimängudele on siin olemas kerged ja rasked rünnakud, mida kombineerides saab teha erinevaid seeriaid. On olemas visked, korjatavad relvad, erinevad õhurünnakud ning minimaalsed taktikalised variandid. Seega põhimõtteliselt nagu “Street of Rage“, “Double Dragon” ja muud tolle ajastu mängud. Erinevus tuleb välja võitluses endas, kus näiteks keset lahingut saab korjata esemeid, mille abil saab uusi oskuseid juurde õppida. Erilised oskused on täpselt nagu Street Fighter ja teistes 2D kaklusmängude seeriates – veerand- ja poolkaartes liigutustega.

Rääkides kaklusmängude mehhanismidest, siis “Bloody Zombies” on raksem kui oskaks arvata. Kiirenev tempo ja suurenev vastaste arv nõuab mängijalt teatud oskuseid ning kui kaklusmängude maailm on võõras, siis võib kiiresti hätta jääda. Proovides imiteerida klassikalisi arkaadimasinaid on disainerid unustanud, et mängupuldid ja klaviatuurid ei oma sellist voolukat liikumisvõimet nagu arkaadialused, seega poolkaares ja veerandkaares liikumised tulevad hoopis teise žanri – kaklusmängude arvelt.

Mängija alustab zombide peksmist paari erineva trikiga, mis on iga kord erinevad, andes koheselt võimalusi unikaalseks mängukogemuseks ning põhjust mitmeks mängukorraks. Ja just viimast päris kindlasti iga mängija ka teeb, sest “Bloody Zombies” pakub lihtsalt liiga palju variante ainult ühekordseks läbimiseks. Mäng on disainitud mitmikmänguna, mis tähendab, et korraga saab ekraanil olla kuni neli mängijat. Muidugi võib alati kaasata ka osa sõpru läbi interneti ning keegi võib (või isegi kõik), võivad kasutada VR prille. VR mängija tunneb ära HMD märgist nende avatari juures, kuid mingit muud eelist või puudujääki ei ole – kui kõrvale jätta vaatenurk. Siin tuleb nüüd ülimalt suur vahe tavamängijaga, kus VR prillide suurem ulatus ja võime näha ka nö “ekraani taha” lisab võimalusi ja annab rohkem aega otsuste tegemiseks. Samuti on see tihti ainukene võimalus leida peidetud esemeid, mida ilma VR prillidega ei saagi tegelikult näha.

Visuaalne disain on meeldejääv ning üks selgelt läbimõeldud element terve mängu juures. Kogemus on selgelt rohkem suunatud VR jaoks, sest kõik tegelased ekraanil on tegelikult nagu papist välja lõigatud ning VR kasutaja vaatab nagu teatrietendust, rohkem kui verist zombide tapatalgu. Värvikirev ja üllatavalt detailine keskkond kindlasti ei defineeri ümber mitte midagi side-scrolling žanris, kuid esitab mitu tugevat argumenti 2D ja VR mängude üheks sulandamiseks (nagu “The Lost Bear”), näidates selgelt, et sügav virtuaalreaalsus kogemus ei pea olema piiratud esialgu edukalt avastatud žanritele.

Probleemiks on mängu tavaversioon, mis ei kasuta VR prille. See võtab põhimõtteliselt kõik need plussid ja kaotab kõik erilise, tehes minu jaoks sellest suhteliselt igava ja kergelt unustatava videomängu, mida ei soovitaks kellelegi. Kindlasti ei saa öelda, et see mäng vajab virtuaalreaalsust, kuid lihtsalt ilma selleta on ilma igasugustest trumpidest, vajudes žanri lõputult korduvasse normaalsusesse. VR lisab mitu unikaalset argumenti ning minu teada on see seni üks esimesi VR mänge, mida saab mängida kodus diivanil koos sõbraga kahekesi. “Bloody Zombies” esitab videomängude loomulikku evolutsiooni ning laiendab võimalusi, mida kindlasti mõni järgmine mäng kasutab paremini. VR on endiselt kasvav videomängude osa, kuid kui kodus on olemas võimalused seda teistsugust maailma nautida, siis leian, et “Bloody Zombies” peaks olema üks neist mängudes seal valikus.

Hinnang: 8/10