Gamescom 2024 | Kontrolli tõelist kaost. „Sonic x Shadow Generations“ teeb Sonicust kõrvaltegelase oma mängus

Sega 3D platvormer “Sonic x Shadow Generations” ilmub juba oktoobris ning ainult selle idee on piisavalt intrigeeriv, et tekitada suuremat huvi kuigi niisama kõrvalt vaadates on äärmiselt kerge küsida: “Kas see on lihtsalt järgmine Sonicu mäng või vana asja uuesti müümine?”.

Tegelikult mõlemat, sest tegemist on „Sonic Generations“ (2011) uuendatud versiooniga, kuid see lisab ka täiesti uue kampaania siil Shadow jaoks kui teine protagonist Sonicu kõrval. Seda sellel põhjusel, et Sega on kuulutanud 2024. aasta Shadow aastaks, mida sümboliseerib ka Paramounti film „Sonic the Hedgehog 3“, mis jõuab kinodesse detsembris (treiler ilmus alles eile). Shadow on sedavõrd tugevalt fookuses ka siin värskelt Gamescomil proovitud mängus, et on raske näha seda kui Sonicu lugu, sest ta ei saa Shadow varjust välja (pun intended).

Alates mängu väljakuulutamisest tundus “Sonic x Shadow Generations olevat midagi enamat kui lihtne remaster, kuigi Sonicuga seotud osa seiklusest jääb põhimõtteliselt muutmata (välja arvatud mõned visuaalsed täiustused), lubab täiesti uus Shadow osa tuua lauale midagi täiesti unikaalset. See pakub kamaluga täiesti uusi tasemeid ja mehaanikaid, mida polnud originaalses mängus saadaval. Pärast mängu proovimist Gamescomil võin öelda, et see tõepoolest on rohkem kui lihtsalt remaster, tundudes pigem unikaalse tootena või siis originaali otsese järjena. Olen seda 2011. aasta originaali mänginud, kuid kuna tunnetus on täiesti teine, siis neid on tegelikult raske isegi võrrelda.

„Sonic Generations“ (2011) on tänaseks klassikaline platvormimäng, mis vaheldub külgvaates kerimise ja 3D-mänguviisi vahel. Selle 13 aasta vana mängu uuendatud versioon kuulub nüüd oktoobris ilmuva „Sonic X Shadow Generations“ komplekti, kus mängijad saavad soovi korral vahetada „Shadow Generations“ ja „Sonic Generations“ uusversiooni vahel. „Shadow Generationsi“ sündmused toimuvad paralleelselt „Sonic Generationsi“ sündmustega, mis annab juba tuttavatele sündmustele vajalikku värskendust. Süžee keskmes on siil Shadow, kes seisab silmitsi oma peavaenlase, tulnukas Black Doomiga, kes on pärast oma lüüasaamist mängus „Shadow the Hedgehog“ (2005) tagasi tulnud ja plaanib maailma vallutada.

Sonic on kiire, kuid Shadow on kõvasti lahedam

Mängija põhiline tegelaskuju ja protagonist on Shadow, kes juhitavuselt sarnaneb Sonicuga, kuid suudab aega peatada, et külmutada objekte ja pääseda alternatiivsetele radadele. Lisaks saab ta kasutada „Doom Powers“ nimelisi võimeid, mis annavad talle täiesti ajuvabasid trikke. Nende võimete hulka kuuluvad vaenlaste ründamine odadega, vaenlaste õhku paiskamine, koletiseks muutumine, et liikuda üle maastiku, lendamine ja vee peal surfamine. Erinevalt „Sonic Generations“ külgvaates kerivast maailmast on „Shadow Generations“ põhiliselt 3D ja avatud maailmaga, mis on sarnane „Sonic Frontiers“ (2022) mänguviisile. Tegelikult isegi mitte ainult sarnane, vaid päris tihti lausa üks-ühele sama.

Minu aeg “Sonic x Shadow Generations mängimisel polnud kuigi pikk, kokku umbes 45 minutit või nii. Mäng oli täpselt selline, nagu seda mäletan, ja mul ei olnud probleeme mõlema Green Hill taseme suhteliselt kiire läbimisega. Need, kes pole kunagi originaali mänginud, neil veab, sest minu ja fännide arvates on „Sonic Generations“ (2011) üks parimaid 3D Sonicu mänge, mis kunagi välja lastud. Lisaks tegin kiiresti Sonicuga ka Chemical Plant 1. ja 2. taset, kuid põhiliselt on siin põhjust rääkida Shadowga mängitud Kingdom Valley 1. tasemest ja Metal Overlordi bossivõitlusest. Juba sellest demost sai selgeks, et kui hästi Sonic ja Shadow omavahel sobivad, olles ikka täiesti erinevad tegelased.

Kui Shadow on nii lahe, siis pole Sonicut vaja

Uus Shadow sisu tundub olevat sama hästi teostatud kui Sonicu algse mängu oma. Gamescomi demo sisaldas kahte täispikka taset, sealhulgas Kingdom Valley, mis paljastati alles viimases treileris, ja kahte täielikku bossivõitlust – Biolizard ja Metal Overlord. Viimane tundus eriti eepiline tänu taustalaulule „What I’m Made Of“ (mängust „Sonic Heroes“ aastast 2003) ja tempole (video sellest võitlusest on olemas ka VideogamersEu Youtube’i kanalil). Võrreldes Classic ja Modern Sonicu tasemetega, on Shadow levelid oluliselt pikemad ja keerulisemad, sisaldades palju erinevaid teid lõppeesmärgini, mis omavad ka kõvasti rohkem vaenlaseid. Shadow liikumiste komplekt tundub samuti keerulisem kui Sonicu oma, mis on selgelt mõjutatud „Sonic Frontiersist“ (2022). Kuid Shadow levelite kujundus on endiselt sügavalt juurdunud “Generations filosoofiasse, seega need ei ole täiesti kohatud, kuigi kvaliteedi vahe tõenäoliselt tekitab situatsiooni, kus enamus mängijad teevad ainult Shadow leveleid.

Tegelast Sonicust põhiliselt eristab Chaos Control võime, mis võimaldab mängijal aeglustada aega käsu peale. Sellel on tohutult palju erinevaid kasutusviise, andes ruumi loovusele ja osavusele. Nagu enne ütlesin, siis lihtsalt kiiresti jooksev ja hüppav Sonic jääb varju. Shadowga läbi Kingdom Valley liikumine on suurepärane kiiruse, osavuse ja jõu kombinatsioon, kus vaenlaste hävitamine teekonnal on puhas nauding. Rööpaga sõitmine, kotkaga lendamine ja kõik muu, mis rõhutab kiirust, on tipptasemel. Sellel on palju sarnaseid jooni „Sonic Frontiers“ mängupildiga, mida osad fännid mingil põhjusel ei seedinud, samal ajal mina aga nautisin täiega. Sonic Teamile oli oluline, et nii Shadow kui ka Sonic oleksid selgelt eristatavad ja seda nad tõepoolest on. Shadow mängus on tunda kaalu ja löögijõudu, mida Sonicul pole, samas Sonic tundub üldiselt kiirem ja väledam. See erinevus mängib suurt rolli, sest lükkab Sonicu kõrvale kui peategelane, sest meie soov on Shadow olla. Mul ei ole midagi Sonicu vastu, kuid Shadow on lihtsalt lahedam ning me pole temaga eriti mängida ju saanud.

Kaose kontroll on mängukogemuse keskpunkt

Kingdom Valley näitab meile Shadow Doom Powers erinevaid trikker nagu surfamine läbi veesegmentide, mis on suurepärane ettevalmistus Metal Overlordi bossivõitluseks. See Chaos Control on selle mängukogemuse keskpunktis ning siin on lagi päris kõrgel. Juba näen vaimusilmas, kuidas inimesed leiavad absurdselt andekaid viise kuidas need levelid muuta lühikeseks ja kiireks. Juba selle demo ajal leidsin pidevalt uusi võimalusi, kuidas seda võimet ära kasutada, mis selgitab ka seda, et miks Shadow levelid on nii palju keerulised kui Sonicu omad. „Shadow Generationsi“ tasemed on sarnaselt „Sonic Generationsile“ võetud varasematest Sonicu mängudest nagu „Sonic Adventure 2“ (2001), „Sonic Heroes“ (2003) ja „Sonic the Hedgehog“ (2006). Mängus on ka tasemed, mis pärinevad pärast algse „Sonic Generationsi“ ilmumist, nagu „Sonic Forces“ (2017) ja „Sonic Frontiers“ (2022).

„Frontiersi“ mõju oli tunda ka kahes bossivõitluses. Nii Biolizardil kui Metal Overlordil on mitu faasi, mis nõuavad mängijatelt nõrkade kohtade paljastamist ja Shadow võimete kasutamist. Mõlemad on tugevalt disainitud, kuid Metal Overlordi võitlus on palju parem tänu muusikale ja eepilisele mastaabile. Biolizardi võitlus tundus veidi kohmakam, kuid see on peaaegu traditsiooniks saanud siil Sonicu mängudes, et mingid asjad jäävadki kandiliseks ja nagu poolikuks. Usun, et Biolizard on täisversiooni ilmudes muutunud sujuvamaks. Metal Overlord on samal ajal tõsine ja väljakutsuv boss, kellega Shadow võitleb vee peal tagaajamise kujul. See on kiire ja jõuline mängukogemus, mis toob Shadow võimed esile.

Shadow näeb parem välja

Shadow levelid näevad ka visuaalselt päris palju paremad välja ja isegi Shadow mudel on detailsem kui Sonic. Tõenäoliselt oleksid fännid rahul olnud lihtsalt „Sonic Generations“ uue versiooniga (sest me elame ajastul, kus nostalgia on põhiline disainielement), tõstab uus Shadow sisu “Sonic x Shadow Generationsi kõrgustesse, mida originaal ei saavutanud. Seetõttu kujuneb see mäng kohustuslikuks kõikidele fännidele, tuues kokku need, kes eelistavad traditsioonilisi Sonicu mänge ja need, kellele meeldivad rohkem need 3D avatud maailmaga „Sonic Frontiers“ tüüpi lood. Siin on midagi igat tüüpi fännile.

Lõpetuseks panen kirja, et millistest mängudest on erinevad levelid ja bossid siia kokku toodud. Space Colony ARK / Radical Highway on mängust „Sonic Adventure 2“ (2001), Rail Canyon on mängust „Sonic Heroes“ (2003), Kingdom Valley on mängust „Sonic the Hedgehog“ (2006), Sunset Heights on mängust „Sonic Forces“ (2017) ja Chaos Island on mängust „Sonic Frontiers“ (2022). Boss Biolizard on mängust „Sonic Adventure 2“ (2001) ja Metal Overlord on mängust „Sonic Heroes“ (2003). „Sonic x Shadow Generations“ ilmub PC, PlayStation 4 ja 5, Xbox Series X/S, Xbox One ja Nintendo Switch platvormidel 25. oktoobril 2024.

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja endine ehituse peatöövõtja ja/ning projektijuht on täiskohaga rahuvusvaheline meelelahutuse ajakirjanik. Abikaasa ja nelja lapse kõrvale aega leida pole kerge, kuid suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar