“Dispatcher” on Steami keskkonnas olev mäng, mis ei ole eriti hea, kuid sellest hoolimata on sellel suurel hulgal positiivseid hinnanguid. Mis selle taga võib olla?
“Dispatcher” on väikene mäng, mille otsa vast muidu ei satukski, kui sellel ei oleks nii hea positiivsete ja negatiivsete hinnangute suhe. Selle mängu keskmine on “very positive” ning kokku on 229 hindajat. Sellega on mäng üks Steami paremini hinnatud mänge. Kindlasti suur osa neist hinnangutest tuli varajase ligipääsu ajal, kuid uurimiseks põhjust andis see väikene müstika sellest hoolimata.
Mäng ise ei paista kuidagi silma ning on standardiks muutunud väikene õuduslugu, kandes endas väikeseid rollimängu elemente. Siin mängus ei saa vastu võidelda, seega ainukene asi, mida saab teha on joosta ja peitu pugeda. Mängu mehhaanika ei ole hea ning see ei ole korralikult seletatud, liikumine on ebamugav, levelid on kõik äärmiselt sarnased ja igavavõitu, suremine on liiga kiire ning tihti täiesti vältimatu. Vähemalt on mäng ilus ning vahel isegi veidikene hirmus.
Sellise mängukogemuse põhjal saab selgelt öelda, et see lugu ise ei ole põhjus sellisteks hinnanguteks. Esimene instinkt oli uurida, et kas arendaja on proovinud osta kasutajate arvustusi (mida on varem juhtunud), kuid see ei tundu olevat selle mängu juures probleemiks. Hakates mängu ja positiivsetesse kommentaaridesse süvenema, saame hoopis teistsuguse pildi, kui alguses ette lõi.
Nimelt on arendajad läinud odava huumori poole, selle asemel, et luua kvaliteetne kogemus. Banaalne ja lohakas viis, kuidas imponeerida mängijate soovile jagada sotsiaalmeedias kõike, mis on loll ja veider. Esimest korda tuleb see välja siis, kui valida oma karakterile taustalugu. Valida on mitme variandi vahel, kuid sisult on nad sarnased mõnele näitele – “mängur: oled osav tehnoloogias ja endale loonud terve armee karaktereid, kuid päriselus ei saa enam hakkama” või “idioot: ausalt öeldes me ei tea, kuidas sa sinna kosmoselaeva sattusid, kuid me loodame su peale”. Kokku neid taustalugusid üheksa tükki – üks hullem/naljakam kui teine.
Sellise algusega ning oma karakteri väljanägemisega ei saagi suurt tegelikult loota. Peale selle, et mängijal pole õrna aimugi, miks on mängur, idioot või pornostaar komoselaevas, mis uurib võõraid eluvorme, on suureks saladuseks, et mida teeb hiire vasak nupp. See teeb kõike ja siis vahel ei tee midagi. Kõige huvitavam on muidugi hiire parem klõps, mis näitab kollidele keskmist sõrme. Täpselt, nii on – näitad keskmist sõrme, jooksed eest ja saad surma. Vähemalt ei sure mõttetult.
Muidugi huvitavam osa algab siis, kui võtta omale naiskarakter. Valida saab kolme erineva hääle vahel ning mitte ükski neist ei meelita õrnemat sugu kuidagi ning pigem on tugevaks ärrituseks feministlikule liikumisele. Samas selline käitumine tunduks juba selle konkreetse mängu juures loogiline. Hüperseksualiseerimine muidugi ei lõpe sellega – olles naine ja vaadates alla, on näha ainult suuri rindu. Youtube’i keskkonnas on olemas selle mängu video, kus üks härrasmees mängib kaks tundi ainult alla vaadates.
Sellise esitlusega on see mäng loonud ideaalse võimaluse teha tobedaid arulagedaid ühelauselisi arvustusi nagu “olin pornostaar kosmoselaevas ja võitlesin tulnukatega neile keskmist sõrme näidates”. Liikudes edasi kommentaaride juurde, siis täpselt selline asi seal ka ees ootas. Paraku sellised naljaga pooleks arvustused mõjutavad tugevalt Steami algoritme ning muidugi ka müügitulemusi, kus head mängud ei saa tähelepanu, mida võiksid saada. See on muutumas trendiks läbi terve Steami.
Soovitus tulevikuks – enne kui asuda ostma mängu, millest midagi ei tea, puhtalt ainult selle hinnangu põhjal, võiks rahulikult läbi lugeda mõned kommentaarid, mis on jäetud.
Lõpetuseks ka täiesti korrektselt mängu kokkuvõttev treiler.
Allikas: steamed.kotaku.com
Jäta kommentaar:
