Tootja: Square Enix Division 5
Lavastaja: Kazuya Niinou
Platvormid: Playstation 4, Playstation 3, PS Vita
Ilmumisaeg: 28. jaanuar 2016 (Jaapan), 14. oktoober 2016 (Euroopa)
Maaletooja: Gamestar.ee

“Dragon Quest Builders” on üks nendest mängudest, mis paberil on totter, veider ja niivõrd võõras, et kohe kindlasti sellisena toimida ei saaks, kuid reaalsuses on tegemist ühe Playstation 4 unikaalseima rollimänguga, mis ainult kinnitab Sony mänguplatvormi rollimängude kuninga tiitlit. Põhimõtteliselt on tegemist “Minecraftiga“, millel on olemas ka reaalne narratiiv. Keegi ei osanud loota, et Dragon Quest frantsiis võtab teekonna “Minecraft” ja “Terraria” tüüpi žanri juurde ning teeb seda sealjuures sedavõrd veatult ja sujuvalt, et tulemuseks on seeriale truu tunnetus ja tõeliselt meeldejääv rollimängu kogemus.

Kohe mängu alguses saame teada, et meie ei olegi selle loo kangelane ning meil ei ole võimalik enda karakterit mitte kuidagi tugevamaks muuta läbi lahingute (väga võõras kontseptsioon rollimängude maailmas). Võimetu ennast tugevamaks muuta ei tähenda, et loo peategelane ei oleks kuidagi eriline. Nimetu ja mälestusteta poiss/tüdruk omab võimet ehitada mida iganes ta soovib, kasutades selleks ainult toormaterjali ning eriliseks muudab selle tõsiasja see, et saabume maailma, mida kontrolliv kuri jõud on eemaldanud igalt elanikult oskuse ehitada.

Mängu tempo on väga kiire, värvid on äärmiselt elavad ja kogu olustik on pigem lapsemeelne kui tõsine rollimäng. Ülesehitus on suhteliselt lineaarne, narratiiv väga lihtsameelne, disain on kerge ning kõik mängulised mehhanismid töötavad ideaalselt. Lahing ja ressursside kogumine komplimenteerivad üksteist ning naljalt juba igav ei hakka.
Põhiline tegevus mängus on linna ehitamine (nagu ka mängu nimi reedab), selle elanike ja linna terviku kaitsmine rünnakute eest ning elanike abistamine nende muredega. Tegevustik on jaotatud nelja peatüki peale, kus igas peatükis tuleb alistada üks neljast maailma valitsevast koletisest. Maailma nimi on Alefgard, mis on jaotatud viieteistkümneks saareks, kus iga saar on omade unikaalsete ressurssidega, kliimaga ja koletistega. Põhiline lugu järgib esimese “Dragon Quest” mängu alternatiivset lõppu, kui loo peategelane võttis vastu Dragonlordi pakkumise temaga liituda ning valitseda poolt maailma (mis oli muidugi lõks).

Mängu imeline disain on peidus fundamentaalses tasakaalus, kus oma veidra žanripaigutusega hoiab kõiki rollimängulisi elemente, kuid ei kaota mängitavuse sujuvust kuni viimase minutini ning kõigub lapsemeelse ja täiskasvanu sõbraliku mängu piiridel.
Suurimaks plussiks minu jaoks oli see, et mäng nõuab mängijalt väga vähe, olles sisuliselt lihtne ja kerge, siis saan naasta mängu juurde millal iganes ja tulemus on alati sama. Korduvaid tegevusi ei pea kartma, sest mäng ei karista eksimusi põhimõtteliselt mitte kunagi. Lõhutud linna on kerge taastada, sest ressursid ei kao ära ning suremine siin mängus tähendab linna tagasi teleporteerumist.
Miinuseks on see, et peale igat peatükki tuleb alustada algusest peale. Õpitud asjade kaotamine, ressursside kaotamine, relvade kaotamine – need mõjuvad veidikene demotiveerivalt ning edaspidi võtab tagasi soovi ehitada hiigelehitisi, sest see ei jää alles niikuinii. Samuti on mängul puudu igasugune online (võrgus mängimise) osa, mille asemel on Terra Ingognita vabaehitamise võimalus, kus uus maailm annab kergemad võimalused ehitada midagi imelist ning seda teistega läbi interneti jagada.

Mängu hinne: 8/10

Plussid:
+ kiire, lihtne ja ilus
+ hoiab endas Dragon Questi hinge
+ ainulaadne mängukogemus
+ väheselt frustreeriv

Miinused:
– lihtsameelne lugu
– iga peatükiga uuesti alustamine
– segased ehitamistingimused
– raisatud võimalus luua võrgus mängimise viise

Meie Youtube’i kanalilt leiab “Dragon Quest Builders” läbimängimise playlisti: https://www.youtube.com/playlist?list=PL4E_pUvla4gGybRo-acBRg7UAixza7N23