Kätte oli jõudnud reede, mis tähendas palju vaba aega ja poole ööni mängimist. Valida oli üsna paljude heade mängude vahel, aga kui PlayStation Eesti mulle augusti lõpus avalikustatud õudusmängu üle andis, poleks ma tõesti osanud arvata, et jätan teised mängud peatselt kõrvale ja pühendan terve öö just sellele mängule.
Mängu mängimiseks olid suurepärased tingimused – õues oli pime, toas ei põlenud ükski tuli ja suuremat sorti telekas aitas mänguvälise kiiresti unustada.
“Until Dawn” sai alguse põhitegevusele eelnenud aastal, kui halva nalja tõttu surevad Blackwood Pines’i metsa jooksnud õed Hannah ja Beth. Selle lühikese osa jooksul oli mängijal võimalik omandada kõik mängimiseks vajalikud control’id, mis osutusid vägagi lihtsateks.
Noorte õdede surma-aastapäeval, täpselt aasta hiljem, on tüdrukute vend Josh kutsunud sama kamba kokku, et sarnaselt eelnenud kordadele veeta öö selles hirmuäratavas majas.
Koidikuni on jäänud 10 tundi ning järgmisena tutvustatakse mulle kõiki ülejäänud tegelasi: Sam, Mike, Chris, Ashley, Emily, Matt ja Jessica, kellele lisandub ka varem mainitud Josh.
Mängu vältel oli vaid mõni üksik jumpscare, mida reaalselt oodata oli: kõik teised ehmatused leidsid aset kohtades, kust neid kõige vähem oodata oleks osanud.
Mängus toimuva muutis veelgi hirmsamaks tingimus, et mitmed õudused olid võetud küsimuste vastustest, mida mängija iga peatüki tagant andis.
Üldsuses oli mäng suures osas film, mis minu arvates sobis sellise mängu juurde erakordselt hästi. Seda omadust kirjeldab suurepäraselt mKuubis.net poolt tehtud ülevaates esinev lause ,,Kontroll mängu üle on jäetud minimaalseks, et Sa saaksid täielikult mängu süveneda, samas piisavaks, et sa ei unustaks, et tegu on mängu mitte filmiga ning mängu kulg ja lõpptulem on siiski sinu kontrollida…”.
Tegemist on küll õudusmänguga, aga siiski kasutasin mängust sõpradele rääkides ka sõna ,,Ilus”, kuna nautisin maksimaalselt “Until Dawn’i” graafikat, mängitavust ja suurepärast helindust, mis võimendas veelgi mängu sünget meeleolu!
Kuigi olen kõikjalt leidnud kommentaare õudusmängu lühikese läbitavusega kaasneva kalli hinna kohta, siis minu jaoks teeks saadud elamus tasa iga hinna.
“Until Dawn” on ülimalt kaasahaarava sisuga õudusmäng, mis avaldab muljet nii oma tõetruu loo kui ka suurepäraste tehniliste omadustega!
Mäng jõudis kindlasti minu lemmikute hulka ja saab kindlasti veel mitmeid kordi läbi mängitud.
Kirjutas: Martin Raid
martin@videogamers.eu
