Tootja: Microsoft Game Studio, Turn 10 Studios
Lavastaja: Bill Giese
Platvormid: PC, Xbox One
Ilmumisaeg: 03. oktoober 2017
Toetaja: Gamestar.ee
“Forza Motorsport 7” on saabunud ning tegelikult ei olnud plaanis seda episoodi seerias isiklikult mängida, sest minu jaoks hakkas see kaotama enda identiteeti, kus kõrvalseeria Forza Horizon ja nüüd juba suht iga aastane põhiseeria lisa selgelt enam ei too lauale midagi uut. Samas on see pidev uute mängude lisamine mõsitetav käitumine Microsoft Game Studio poolt, sest väljaspool seda mängu pole Xboxil mingit müüginumbrit (“Cuphead” teeb ka head tööd), seega miski peab olema see lüpsilehm. Paraku on kujunenud veider trend, et automängud maanduvad minu konsoolides, siis “Forza 7” ei olnud erand. Nüüd tuleb kohe tunnistada, et “Forza 7” on kõvasti parem kui ootasin, proovisin isegi seda maha mängida endal peas, kuid kui asi toimib ja töötab, siis peab seda ka kiitma. Tegemist on viimase detailine lihvitud ja läbimõeldud tehnilise saavutusega, kus on uskumatus koguses sisu nii algajale kui ka tõelisele võidusõidu mängude veteranile. Ootasin arvustamisega nii pikalt, sest tahtsin saada võrldusmomenti “Gran Tursimo Sport” värske teosega, sest need kaks peavad jagama tiitli – “parim võidusõidumäng 2017“. Küsimus on nüüd siis järgmine – kumb võitis?
“Forza 7” on massiivne videomäng, mis hoiab tervet konsooliplatvormi enda õlgadel. Kiita on äärmiselt palju, seega alustan minu jaoks oluliselt aspektist kui videomängu hindama hakkan – struktuur. Üldiselt ei pea seda eraldi mainima, sest suured mängud kõik teevad vigu, kuna info kogust on raske hallata, siis “Forza 7” jätab mulje nagu see oleks nende jaoks lihtne. Varasemalt on seerias olnud sellega probleeme, kuid hetkel peab tunnistama, et puhas struktureeritud sõitmine, menüüd, valikud, keskkkonnad ja isegi sotsiaalne kommuun, mis peaks tegema iga Playstationi ja Gran Turismo fänni kadedaks, paneb Turn 10 Studios tööd tõeliselt hindama . Radade rohkus ning eriti tihe ja nõudlik mängukogemus on ühed põhilised punktid, mis kiirete autode sõpru mängima meelitavad, seega võin julgelt öelda, et “Forza 7” täidab kõik vajalikud nõuded, et olla peaaegu ideaalne võidusõidumäng.
Ainukene küsimärk minu jaoks on mängu iseloomus või siis sellises keskpunktis, mille ümber kogu elamus on ehitatud. Probleemiks on see, et seda on raske eristada Horizon kõrvalseeriast ning hakkab tekkima tunne, et Motorsport on hoopis see madalam variant ning pigem nagu osa Horizonist. Mõtlen selle ideega, et Horizon omab reisimist ja avastamist, mis teeb kogemuse isiklikumaks. Isegi muusika on elavam ning töötab paremini erinevate auto ja keskkonna helidega. Horizon lisaks tundub olevat rohkem väljaspool žanri või seda piiri natukene rohkem hägustama, minnes The Crew suunas pigem kui Motorsporti poole. “Forza 7” oleks nagu eraldiseisev DLC “Forza Horizon 3” jaoks rohkem kui enda identiteeti omav suur frantsiisimäng.
Pikalt ei soovi võrdlusesse kinni jääda, seega lühidalt ütlen, et Horizon omab rohkem lõbusat kogemust, samal ajal kui Motorsport on tehnilisem ja tõsisem. “Forza 7” fundamentaalsed omadused on sarnased tervele seeriale, kus üksikmängija ja mitmikmängija valikud on jäänud samaks, mis põhiliselt on erinevate asukohtade külastamine ning paljude autodega gaasi ja piduri vajutamine. Autode kataloog on fantastiline, seega tulev vaim valmis panna ilusateks ja võimsateks masinateks. Saab valida näiteks kuulsaid muskelautosid Kiired ja Vihased filmiseeriast või suuremaid veoautosid. Kõik need asjad kokku loovad päris massiivse elamuse, mida võibki mängima jääma.
Mäng pakub korraliku tutoriali, seega ei näe põhjust seda vältida ja koheselt hakkab nägema pakutava toote võlu ja lihvitust. Saab kõik vajaliku informatsiooni, kuidas mängida, näeb erinevaid võimalusi, lisaks veoautoga sõita ja proovida ka erinevaid ilmastikuolusid, mis samal ajal demonstreerib ka realistilikku ilmastikumootorit. Olles siiski algaja automängudes, siirdusin kohe karjääri tegema, valides auto ja ühe võimaliku sõidu. Üsna kiiresti tulevad erinevad rajad, autod, asukohad ning iga järgmine on järjesti ilusam. Ei oskagi nagu midagi juurde küsida – kõik tundub olevat paigas.
Leian, et esmakordselt tuleb rääkida natukene rohkem ilmastikust. Varasemalt mitte märkimisväärselt esiletõusev ilmastik ja selle mõju on siin nüüd selgelt parendatud. “Driveclub” käes pikalt olnud tiitel kui ilmastiku kuningas on nüüd liikunud üle Forza seeriale, kus füüsika on hämmastav. Siinkohal ei tee nalja ning ei saa piisavlt rõhutada seda efekti, mis tekib vihma käes kiiresti sõites. Iga liigutus on fikseeritud täpselt nagu peaks, isegi kui teised autod mööda sõidavad ja vett loigust aknale lendab. Täpselt nagu reaalses elus. Uskumatu, kuid pean kiitma ka Xboxi ennast, sest üldiselt kasutu konsool teeb siin midagi hästi. Mängupult käitub käes teistmoodi, kui sõidab mööda märga rada võrreldes kuivaga. Reaalselt – seda on käega tunda ning seda ei saa öelda “Driveclubi” kohta. “Forza 7” võidab taaskord.
Tagasi on tuttav tehnoloogia nimega Drivatar. Põhimõtteliselt (neile, kes pole kursis) on tegemist lindistamise ja stiili õppimisega, et arvuti suudaks seejärel mängija oskuseid järele teha erinevates situatsioonides. Selle eesmärk on pakkuda sõpradele Sinu kui mängija virtuaalselt versiooni. Kogu tehnoloogia on uuendatud ning nii palju (või vähe) kui sellega kokku puutusin, tundus see toimivat vägagi hästi, kuid kuna enda stiil on ebalev ning igati keskmine, siis tegelikult on raske öelda. Pigem oleks pidanud proovima teisi autosid koguaeg rammida ning vaatama, kas see selliselt siis ka toimiks. Ei ütleks, et Drivatar on kuidagi vajalik, kuid kogemust kindlasti ei kahjusta, seega las olla kui seeriale omane unikaalne süsteem.
Veidralt meelelahutuslik aspekt iga Forza mängu juures on autode sättimine enda maitse järgi ning selle jaoks on valikuid fantastiliselt palju. Neid on erinevaid tüüpi, kus osad on ajutised lisad mõjutamaks auto käitumist (kuid koheselt lisab stiimuleid nagu ideaalne möödasõit või lõpetamine viie parima hulgas), erinevad automaatsed abivahendid, mis on kõik mängija kontrollida ja sättida (automaatne pidurdamine, vastu roolimine jms) ning muidugi visuaalsed muudatused. Peaaegu lõputu kombinatsioon pilte, värve ja mustreid on võimalik enda valitud masinale sättida mis iganes formatsioonis ning seejärel komuuni jaoks ülesse laadida. Inimesed saavad neid vaadata, enda autodele sobitada ning anda hääli lemmikutele. Ise kasutasin seda varianti tihti, sest graafilise disaineri jumal astus sündides mööda, seega hea oli valida populaarseid kombinatsioone, mis kas nägid ägedad välja või olid praktiliselt kontrastis erinevate keskkondadega.
Visuaalselt on Forza seeria olnud alati tipptasemel, kuid kuidagi on Gran Turismo ikkagi suutnud ette pandud standartit nihutada kõrgemale. Kuigi “Forza 7” teeb seeria parima etteaste, tuues mängijani erakordselt detailsed mudelid, ilmastiku, rajad, kummijäljed asfaltil, peegeldused erinevatelt auto osadelt ning isegi menüüd ja animatsioond, siis selles aspektis “Gran Turismo Sport” teeb silmad ette. Igaks juhuks selgitan, et hetkel võrdlen kahte tippklassi terves videomängude maailmas, mitte ainult automängude žanris, seega Forza näeb imeline välja, parem kui põhimõtteliselt mis iganes teine mäng, lihtsalt GT Sport on natukene parem.
Eelnevalt mainisin, et “Forza 7” on peaaegu ideaalne võidusõidu mäng, seega siin on probleeme. Üks tõsine mure on pikad laadimisajad ja siinkohal ei mõtle 10-15 sekundit, vaid reaalselt minutites mõõdetavat aega ning see on naeruväärne. Tuleb meelde Xbox One versioon mängust “Just Cause 3“, kus esimene laadimine oli üle viisteist minuti pikk, siis siin asi päris nii hull ei ole, kuid ega palju puudu ei jää. Alguses mitu korda arvasin, et äkki on kokku jooksnud, kuid kuna mängisin Xbox One peal, siis kunagi ei tea. Paraku PC versioon ei olnud, seega ei saa öelda, kas see on üldine probleem või ainult konsooli probleem.
Järgmine viga ja päris suur viga on need tobedad ja loodetavast peagi keelatud “loot boxes“. Jah, isegi Forza ei suuda ilma nendeta. Ise ei ostnud ühtegi, ei osta kunagi ning põhimõtteliselt keeldun mängudest, kus need on isegi olemas. Tegemist on pay-to-win süsteemiga, mis peaks olema piiratud hasartmängude seadustega. Siin mäng kaotas palju minu raskelt teenitud austusest ning ka enda lõplikust hindest. Fännid kindlasti leiavad siin vabandusi, et saab ka ilma ning ega need rahalised lisad väga palju edasi ei aita, kuid selle süsteemi suhtes tuleb rakendada null tolerantsi.
Kokkuvõtteks ütlen, et “Forza Motorsport 7” on massiivne mäng, mis imeb viimased raasud Xbox One konsoolist välja. Isuga ootan Xbox One X, et proovida, mida see suudab selle mänguga teha. Visuaalselt jääb alla “Gran Turismo Sportile”, avastamise ja lõbu poolest jääb alla Horizon seeriale, sügavuselt ei ole nii hea kui “Project Cars 2″ ning kolmandate toodete tugi on nõrgemapoolne, sest kumbi minu käes olevast roolikomplektist ei olnud sobilik. Xbox One omanikele kohustuslik ost igal juhul. Forza on suuruselt kolmas võidusõidu frantsiis peale Need for Speed ja muidugi Gran Turismo, kuid võttes viimaseid mänge kui näitajaid, siis kõik viitab Forzale kui žanri liidrile. Üle 700 erineva auto on hullumeelne valik läbi iga variandi – peaaasi, et rattad all. “Forza 7” on rohkem tavamängijale mõeldud täiskomplekt kui tõeline simulatsioon ja espordi mäng, seega igale ühele oma.
Hinne: 8,5/10
+ Imelised visuaalid ja detailid.
+ Igale oskustasemele sobiv.
+ Tõeline karjäär.
+ Uskumatult suur valik autosid.
+ Radade ja võimaluste arv on suur.
+ Imastiku mootor on ideaalne.
+ Pult annab edasi teekatet ja ilmastikku.– Laadimisajad on naeruväärsed.
– LOOT BOXES.
– Kolmandate tootjate riistvara toetus jätab soovida.
– Autost vaatel näidikud ei muutu ning käte liikumine tihti ei lähe kokku sõiduga.
