Tootja: Sony Interactive Entertainment, First Contact Entertainment Inc.
Lavastaja: –
Platvormid: PSVR
Ilmumisaeg: 28. august 2018
Toetaja: Playstation Eesti
First Contact Entertainment poolt loodud VR FPS on vägagi lähedal esimesele tõeliselt heale FPS mängule VR keskkonnas. Olgugi, et nii “Farpoint” kui ka “DOOM VFR” on selles žanris tugevad näitajad, siis “Firewall Zero Hour” tabab märki nii liikumisega, tunnetusega kui ka mugavusega ning just see viimane on tihti probleemiks olnud teiste taoliste mängude juures. Mäng ise ei ole kaugel sellistest tuntud nimedest nagu Counter Strike ja Rainbow Six, kuid teemaks on arvutist andmete varastamine. Ehk siis üks meeskond valvab arvutit, et keegi sellele ligi ei saaks ning teine proovib sealt andmed kätte saada. Nüüd tuleb ründav meeskond hävitada või pidada vastu etteantud aeg.
Ilma VR aspektida oleks tegemist natukene liiga lihtsakoelise tulistamisega, mis konkureerida ei suudaks, kuid kogu kogemus VR keskkonnas toimub paremini kui oleksin osanud loota. Suhtlus meeskonnaga on kerge ja üks väheseid kordi, kus olen saanud VR peakomplektiga mikrofoni kasutada. Heli ja liikumine loob üpris terava kogemuse ning kvaliteet on üllatavalt hea arvestades kui vana juba PSVR tegelikult on. Mäng on mõeldud Aim juhtpuldi jaoks (nagu “Farpoint” ja “Doom FVR”), kuid töötab ka tavalise Dualshock 4 puldiga. Aim toimib ideaalselt ja sarnaselt “Farpoint” mängule, kuid nagu ikka on probleemiks kiired liigutused, kus Playstationi kaamera ei suuda täpset infot anda. Tulemuseks on tihti segadus nagu oli seda “Bravo Team” mängimsel, mis tihti lõppes jälgimise seadete taastamisega. See on tüütu ning vahel ajas isegi kurjaks.
Kindlasti ei soovita seda mängida tavalise puldiga, sest sihtimine ja liikumine tundub ebaloomulik ning päris kiiresti kippus ka iiveldus seda tulema. Move pulte mina selle mänguga tööle ei saanud. Visuaalselt ei ole tegemist erilist meistriteosega, kuid ajab asja ära. Isegi PSVR jaoks on tegemist pigem keskmise tulemusega. Erinevad asukohad on kerged ning hoiavad suhteliselt sama ideed, et igale asukohale peab olema mitu võimalust ligipääsemiseks. Erinevad karakterid on selle žanri jaoks suhteliselt standardiks muutunud, kus iga operaator omab erinevat oskust, millele lisandub mängu jooksul lahtilukustatav teine oskus.
Mäng ise on põhimõtteliselt ainult mitmikmängule suunatud, sest üksimängija sisu on üks missioon, mille eesmärgiks on mängima õpetada. Seda saab teha ka sõpradega, kuid kahjuks jäi proovimata, seega ei oska öelda kui tore see võib olla. Siin oleks muidugi saanud teha co-op variandi juurde, mida seni pole PSVR peal väga näinud. Mitmikmäng on läbi interneti ning suhteliselt halastamatu. Olen sellistes mängudes halb ning suutsin vastu pidada ca 20-30 sekundit iga mäng. Vahel sain kauem aega maas verest tühjaks joosta, kuid üldiselt oli keegi kiiresti minu kohal ja lõpetas piinad ära. Seega lihtsalt istusin, jõin oma jooki läbi kõrre ja vaatasin kui teised, selgelt osavamad mängijad, üksteist nahutasid. Olles VR kogemus, siis päris kiiresti sai selgeks, et meeskonnaga peab koguaeg rääkima ning üksteise seljatagust vaatama – sõna otses mõttes, sest vastasel korral oli ehmatus kerge tulema. Olenemata kui tore seda mängida on, ei saanud kahjuks seda palju teha, sest mingil põhjusel on üks mäng ainult üks raund. Vahel need kestsid alla minuti, mis peale läks kogu asi tagai menüüsse, kus osad mängijad läksid ja uusi tuli kaua oodata. Teisel õhtul ootasin kusagil 45 minutit ning panin lõpuks kinni, sest ei leidnud piisavalt inimesi, et saaks mängida. Idee on hea ning kogu asi nagu töötab ka, kuid selgelt on näha, et selline žanr on VR jaoks veel liiga toores.
Hinne: 6/10
+ Näitab, et FPS žanr töötab VR keskkonnas ilma probleemiteda.
+ Mugav, loomulik ja intuitiivne.
+ Üllatavalt reaalse tunnetusega.– Sisu jääb väheks.
– Playstationi kaamera üksinda ei suuda kiireid liigutusi jälgida.
– Mängud on liiga lühikesed.
– Väikene mängijate arv.
– Üksikmängijale mõeldud sisu ei ole.
Ülevaade ka video kujul:
