Arvustus: “Ghost of Tsushima”
Tootja: Sucker Punch Productions, Sony Interactive Entertainment
Lavastaja: Nate Fox
Muusika: Ilan Eshkeri; Shigeru Umebayashi
Platvorm:  Playstation 4
Ilmumisaeg: 17. juuli 2020
Toetaja: Playstation Europe, Playstation Eesti

Paari päeva pärast ilmuva “Ghost of Tsushima” mängupilti nägin esmakordselt E3 2018 raames ning alates sellest momendist olin võlutud. Playstation 4 on juba nautinud tugevat aastat “Final Fantasy 7 Remake” ja “The Last of Us Part II” ilmumistega, siis sama hooga pannakse nüüd ka edasi. Samurai-teemalised videomängud ei ole midagi uut ega erilist – alles hiljuti saime “Nioh 2” ja enne seda “Sekiro” ning need mõlemad on suurepärased žanri esindajad, kuid “Ghost of Tsushima” on midagi täiesti teistsugust, samas sarnast ning värskelt unikaalset. Just see viimane mõte – unikaalsus – on terve minu kogemuse kokkuvõte, mida proovin ka lahti seletada. Detailselt siin on vähe asju, mida mängijana pole näinud, kuid tulemus on sedavõrd võimas, et tervelt kolmel korral võttis silmad märjaks. Sucker Punch on teinud seda, mida lubas – loonud tõelise ajaloolise samuraidraama keset avatud ja elavat maailma.

Mäng leiab aset 13. sajandi Jaapanis, täpsemalt aastal 1274 ja Tsushima nimelisel saarel. Mängu tegemisel on tugevalt inspiratsiooniks olnud mitmed tuntud must-valged samurai filmid, eriti just kuulsa režisööri Akira Kurosawa stiilipuhad kunstiteosed (“Seven Samurai”, “RAN” ja “Yojimbo”). Mängu protagonist on Jin Sakai, kes on samurai Tsushima saarel. Proovides peatada mongoliarmee sissetungi saarele saavad kõik samuraid surma, välja arvatud kaks – lord Sakari ja lord Shimura, Jini onu. Sealt edasi on Jin Sakai üksinda ning proovib päästa enda onu ning Tsushima saare brutaalsete mongolite eest, kes väsimatult lõikavad ja tapavad kõike, kes neile ette jääb. Nüüd peab Jin tegema elu tähtsaima otsuse – kas au on väärt rohkem kui võit mongolite üle?

Akira Kurosawa oleks uhke

Unikaalne visuaalne stiil on mängu üks suurimaid esimesi tõmbeid. Olles sisuliselt tribuut kinolegendile Kurosawale, on lisatud võimalus kasutada must-valget filtrit, mis imiteerib tolle ajastu filme. Efekt on tõepoolest võimas, eriti kui lisatud on tuul ning atmosfääri rikas muusika. Tuul on teine aspekt, mis pole varem üheski mängus nii olulisel kohal olnud. See näitab suunda, olles nähtamatu kaaslane terve mängu jooksul. Tuulega koos ahhetavat efekti loob taustal töötav osakeste füüsika, mis liigutab lilletolmu, puulehti, oksi ja putukaid. Kõige selle taustal on päike, vihm, lumi ja äikene koos suure Jaapani saarega, mis pakub nii mägesid, järvesid kui aasasid.

Saar on jaotatud kolmeks osaks – Izuhara, Toyotama ja Kamigata. Täpselt selliselt on ka narratiivi ülesehitus – kolmes osas – ning see mängib nagu klassikaline film. Saar on orienteeruvalt 60. ruutkilomeetrit ning täis külasid, kindluseid, metsi, aasasid ja veel palju muud, mida tolle ajastu Jaapanist leida võis. Mägedes on lund, mere ääres on kalamehed, kuid mongolid on igal pool. Nende laagrid on peidus tervel saarel ning nende kätetööd on näha läbi põletatud külade ja piinatud inimlaipade. Jin Sakai liigub kas joostes, ujudes või hobusega. Hobune on sõber, kelle mängija ise valib ja nimetab. Ustava ratsuga veedame koos palju palju aega, sest kogu seiklus võtab aega orienteeruvalt 45 tundi.

Mänguliselt on kõige sarnasem võrdlus ehk Assassin’s Creed seeria, kuid see on eelkõige liikumine / ronimine ja kogutavad asjad. Viimaseid on siin ikka omajagu – tervelt 403. Suur number on siiski erinevate asjade summa, mis jaguneb paljudeks erinevateks osadeks. Seal hulgas on näiteks erinevad maskid ja peakatted, mida keskkonnast leida saab. Sinna sisse on loetud bambuse lõikamine, millega teeb enda mõõgaoskuseid paremaks ning kuumad looduslikud vannid, mis pikendavad maksimaalset eluriba. Seal hulgas on erinevad altarid – kus ühte tüüpi annab amuleti kohti juurde ja teeb nende toimet tugevamaks ning teised annavad haruldasi amulette. Siis on veel surnud samuraide ausambad, kust saab mõõga jaoks uue välimuse ning ilusad kohal saarel, mis inspireerivad haikude kirjutamist. Ja muidugi majakad, mille süütamine annab inimestele lootust.

Tegevust jagub pikaks ajaks

Eelnevatele lisaks on veel surnud klannide bännerid, mille eest saab hobusele uusi sadulaid ning laulvad kriketid, millega Jin Sakai õpib uusi lugusid flöödiga (need muudavad ilma). Viimaks on ajaloolised dokumendid, mis on jäädvustanud mongolite ja saarel elanud inimeste sündmuseid ja erinevad mongolite esemed, mille juures ka faktiline tekst. Mängus karakteri arendamine käib läbi kogemuspunktide, kus iga mõne aja tagant saab ka oskuspunkti. Kogemuspunktid (XP) tulevad läbi missioonide ja mongolite hävitamise ning erinevad levelid on esindatud legendina, mida Jin Sakai kohta räägitakse, kus siis kõige viimane on muidugi Ghost of Tsushima ehk siis mängu tiitel. Oskuspunkte saab kasutada kolmes erinevas kohas – Samurai, Stances ja Ghost oskuste juures.

Samurai oskuste all on blokeerimine ja põiklemine, kus kummagi all on kuus erinevat trikki. Lisaks on siin all veel müütilised trikid ja keskkonda puudutavad oskused nagu näiteks altarite kergem leidmine. Stances all on neli erinevat võitlusseisakut või parema nimega stiili – Stone (kivi), Water (vesi), Wind (tuul) ja Moon (kuu). Neil kõikidel on neli erinevat võimendust ning nende eesmärk on kohanduda erinevat tüüpi vastastega. Stone on mõeldud ainult mõõgaga vastastele, Water on mõeldud kilpi kasutavatele vaenlastele, Wind on mõeldud odade vastu ja Moon on suurte jõhkardite vastu, kes keelduvad pikali kukkumast. Nende vahetamine käib R2 ja vastav nupp ning see käib momentaalselt, seega isegi masside keskel ei ole mingi probleem stiili muuta.

Ghost oskused on need, mida üks samurai tegelikult kunagi kasutada ei tohiks, sest need ei ole auväärsed. Seal all on Ghost Weapons, mis on viis erinevat relva – kunai, püssirohu pomm, tossupomm, kleepuv pomm ja tuulekell. Neil kõikidel on erinevad võimendused. Lisaks on veel seitse erinevat taktikat – elude taastamine, vastasseis, vibu kasutamine, salajane mõrvamine, kuulamine, Shoji mõrvamine ja Ghost eriliigutus. Mis need kaks viimast on jääb Teile avastamiseks, kuid teistest tooks esile vastasseisu (Standoff), mis on äärmiselt oluline mehhanism. Kui mängija läheneb vastastele on alati võimalus lihtsalt nende juurde kõndida ja nõuda, et nad võitleksid. Mõlemad siis seisavad ja kiire reaktsiooniga on võimalik siis vastane koheselt ühe löögiga maha võtta. Mängu lõpuks on seda võimalik maha võtta kuni viis vastast korraga. See eeldab muidugi head reaktsiooni mängijalt.

Tugev ja emotsionaalselt eluline narratiiv

Pisaraid valasin siiski narratiivi pärast ning siin midagi ülemäära ei räägi. Lugu on brutaalselt eluline, halastamatu pilguheit samurai ellu. Mida tähendab olla auväärne sõdalane ning kui palju maksab vabadus opressiivse vaenlase käest. Siin on tugevaid filosoofilisi momente, mida saadab võimas visuaalne pilt, kultuuriliselt tabav muusika ja kusagil seitsme tunni jagu vaheklippe. Kõrvalmissioonid on nii hästi kirjutatud, et neid on raske eristada põhiloost. Võrdleksin siin seda aspekti “Witcher 3” tugevate kõrvalmissioonidega. Hääle andnud näitlejad teevad kõike veatult. Siit jõuan lõpuks ka ühe mureni – mängust on puudu jaapani keele jaoks tehtud suu liikumise animatsioonid. Alustasin koheselt jaapani keeles koos subtiitritega, kuid hakkasin peagi uuesti inglise keeles, sest suude liikumine ei klappinud. Häiris palju rohkem kui arvasin.

Õnneks saab mängus seda igal ajal muuta, seega paljud momendid tegin mitut erinevat moodi, et nautida teost Kurosawa filtri ja jaapani keelega. Teine mure on tehniline. Seintesse kinni jäämine, kivide kohale hõljuma jäämine, hobune ei saa enam kusagilt alla ja muud taolised avatud maailma juures tavalised mured. Õnneks need ei ole mängu lõhkuvad ning alati on lahendus olemas. Ise kasutasin enamasti fast travel lähimasse punkti, sest see on rekordkiire. Ei liialda kui ütlen, et ühest kohast teise teleport on üks sekund. Üle terve kaardi. Ja neid kohti on sadu – iga looduslik vann, iga altar, iga haiku, iga kindlus ja veel paljud teised kohad.

Mängus asju osta ja vahetada saab korjates lilli ja mängusisese valuutaga, milleks on tarvikuid täis kotikesed (Supply Bags- toim.). Relvade ja kostüümide uuendamine käib erinevate materjalide kogumisega nagu raud, teras, riie ja puit (mitu erinevat tüüpi). Duellide ülesehitus on klassikaliste filmide järgi ning Jin Sakai legendi kasvades ei pea mingi hetk enam isegi vastastega võitlema, sest pannakse eest jooksu karjudes “Ghost!”. Siin mängus on palju erinevaid eepilisi momente, kus isiklik lemmik on Jin Sakai mõistmine, et ta enam ei ole ainult samurai, vaid ka Ghost ning seejärel annab ennast täielikult antud rollile. Raske on hetkel midagi eepilisemalt ette kujutada mõnest teistest videomängust! Playstation 4 jaoks imeline aasta läheb kohe veel paremaks ning keeruline on selle aasta parimat mängu ennustada!!!

Hinne: 9,5/10

+ Akira Kurosawa filter.
+ Avatud ja suur saar.
+ Tuul ja osakeste füüsika.
+ Audiovisuaalne stiil.
+ Häälnäitlejad.
+ Tugev ja emotsionaalselt eluline narratiiv.
+ Võimsad kõrvalmissioonid.
+ Palju sisu tervel saarel.
+ Keskkond ja ajalooline täpsus.
+ Muusika.
+ Kostüümid, armor ja muud riiteumise võimalused.
+ Võimas fast travel! Rekordkiire.
+ Duellid (võimas filmilik kogemus)

– Puuduvad jaapani keelsed suu animatsioonid.
– Tehnilised viperused kimbutasid rohkem kui oleks oodanud.

 

Mängu saab osta SIIT.