“CoD: Modern Warfare 3” näol on tegemist järjega Modern Warfare seerias. “Call of Duty” seeria ei ole enam pelgalt mäng, tegemist on fenomeniga, millest on kuulnud iga pisutki videomängudega kokkupuutuv isik, just nagu Super Mario, Grand Theft Auto jt.
Nagu oodatud, on ka selle mängu süžee äärmiselt mitmekülgne, mängijal on võimalus kehastuda erinevateks kangelasteks ning külastada mitmesuguseid paiku. Mäng on kiire ja nauditav, ükski stseen mängust ei kesta liiga kaua ega tüüta ära. Kogu süžee läbimängimiseks kulub osaval mängumehel umbes 6-8 tundi, mis on selliste mängude puhul ka üpriski tavaline. Sisuliin saab alguse sealt, kus Modern Warfare 2 lõppes, täieliku elamuse saavutamiseks soovitan kogu seeria järjest läbi mängida.
Lasin seekord ka sõpradel proovida ja arvamust avaldada. Üldiselt meeldib mäng kõigile. Eriti meeldis mängu mitmekesisus, nii erinevate lahinguväljade, varustuse kui ka lähenemise osas. “CoD: Modern Warfare 3” võimaldab ühes lahingus osaleda nii jala- kui ka õhuväelasena, mis annab üllatavalt laheda emotsiooni. Jalaväelasena all kaugtuld tellides või õhuväelt toetust küsides üritad iga sekundi elus püsida ning mõtled närviliselt, kuidas sellega küll nii kaua läheb või miks tellitud tuli natukene valesti välja kukkus, samas kui üleval õhus teise üksuse tellimust pead täitma ja näed, kui keeruline on tegelikult õhust õigesse kohta tuld suunata, saad asjast paremini aru ning mõistad olukorda. Veel on positiivse poole pealt välja tuua sujuv ja efektne videokasutus, mitmes kohas mängu jooksul läheb mäng sujuvalt üle ilusa graafikaga videoks, kus sisuliselt näed ennast tegemas erinevaid keerulisi, kuid huvitavaid asju.
Negatiivse poole pealt tuleb välja tuua, et mäng on liialt koridoripõhine, mis sisuliselt tähendab seda, et puudub võimalus minna laia maailma avastama. Mängijale on vabaks liikumiseks suhteliselt kitsas koridor (üldiselt mõni tänav, sild, metsatee või mõne hoone koridor), mida mööda tuleb liikuda. Seega see, kes rohkem laial alal omapäi uidata tahab, peaks arvatavasti “Battlefieldi” seeria poole vaatama. Samuti on mäng muutunud liialt lihtsaks, isegi tegelaste juttu ei pea enam kuulama, kuivõrd ekraanile ilmuvad nupud, mida millisel hetkel vajutada. Lihtsaks just eelkõige mõtlemise kohapealt, tulistamise ja action’i osas on hakkama saadud üpriski keerulise mänguga, kuivõrd arvuti poolt kontrollitud vastased taassünnivad teatud ajavahemiku tagant, mis hoiab mängul ikka korraliku tempo sees.
Multiplayeri kõige suurem muutus toimus killstreakide osas. Olen siin korduvalt mõelnud, kuidas killstreaki eesti keelde tõlkida, kuid tulutult. Ühesõnaga, tegemist on autasudega, mille saab mängija, kui korjab teatud arvu skalpe ilma ise kordagi langemata. Killstreakideks on läbi erinevate seeriate olnud erinevad head boonused, nagu näiteks võimalus tellida õhuvägede toetust, laskuda teiste kohale kopteriga, kasutada puldiga juhitavat pomm-autot või hoopiski erinevate UAV-radarite kasutamise võimalus vastase märkamiseks. Eelmised seeriad ei ole kunagi väärtustanud erinevate mängustiilide võimekust Killstreake saavutada. Iseenesest mõistetavalt ei ole ju täpsuslaskur (snaiper) võrdne hästivarustatud eriüksuslastega, lihtsalt aeg, mis kulub snaiperil skalpide korjamiseks, on tunduvalt pikem ning seetõttu on nii snaiperid kui ka teised esindatud mängustiilid või ametid ebavõrdses olukorras. Kuid mitte enam. “Modern Warfare 3” tõi selles osas kauaoodatud muudatuse. Enam ei ole ainuüksi vastase tapmine see, mis viib mängijaid killstreakideni, vaid ka erinevate ülesannete täitmine mängus kogub punkte Killstreakide saavutamiseks ning lisaks tavalisele killstreaki pakile (surmade ja tapmiste suhe toob killstreakid) on nüüd valida ka Support ja Specialist Package, mis loovad taktikalisi eeliseid nende kasutajatele. Nende lisadega on kõnealuse väljaande puhul tegemist siiani kõige taktikalisema “Call of Duty” mänguga.
Mäng sisaldab äärmiselt palju uut ja huvitavat ning kõigest siin kirjutada ei jõua ja ei tohikski, kõigile peaks jääma mingisugune avastamisrõõm. Õnneks võib tõdeda, et seda “CoD: Modern Warfare 3-s” jätkub küllaga. Ka kõige kogenum mängur leiab nimetatud mängust palju uut ja huvitavat. Infinity Ward ja Sledgehammer ei ole mitte üksnes loonud meie ajakohast supermängu, vaid on seda teinud veelgi paremini. Ka graafilise poole pealt on mäng jätkuvalt tasemel.
Arvustaja: Ott (kaskarai)
Jäta kommentaar:
