Tootja: Namco Bandai, Dimps
Lavastaja: Masayuki Hirano
Platvormid: Playstation 4, Xbox One (meie mängisime), PC
Ilmumisaeg: 28. oktoober 2016
Maaletooja ja toetaja: Gamestar.ee

“Dragon Ball Xenoverse” ilmus veebruaris 2015 ning oli esimene Dragon Balli videomäng, mis ilmus kaheksandale konsoolide põlvkonnale. Olgugi, et Dragon Ball mangal ja animel põhinevaid mänge on tehtud lugematu arv, siis just Xenoverse tõstis selle seeria suurte tegijate hulka, olles kõige edukam DB seeria videomäng. Seal kus raha printimine on tööle saadud, seal on kindlasti oodata ka järge. Xenoverse saavutas edu väga mitme põhjusel, millest kõige suurem roll oli mängu lõbus ülesehitus, mis ei võtnud ennast tõsiselt ning tohutult sisu ja fännidele mõeldud lugu, kus sai nautida eepilisi ja tuntuid stseene erinevatest Dragon Ball animeseeriatest. Olgugi, et Xenoverse oli kaugel ideaalsest mängust, ei takistanud see olemast meelelahutuslik kogemus ning fännide üks eelmise aasta lemmikuid kaklus-rollimänge (üldiselt just 3D anime-fighter).

“Dragon Ball Xenoverse 2” tuli paljude suurte lootustega, kus iga Dragon Balli fänn pani kogu seeria tuleviku just selle mängu õlgadele, lootuses, et Namco Bandai kindlasti suudab ära kasutada esimese mängu raisatud potentsiaali. Tulemus – “Xenoverse 2” on samamoodi lõbus, ei võta ennast tõsiselt ning tundub olevat täpselt samasugune mäng nagu seda oli esimene osa.

“Xenoverse 2” lubab igal mängijal luua enda karakteri, kes on üks viiest põhilisest rassist, anda sellele välimus ja hääl, mis talle meeldib ning hakata ajapatrulliks, kelle ülesandeks on liikuda läbi ajaloo parandades vead ajavoolus. Dragon Ball seeriale kohaselt saab õppida juurde uusi trikke, arendada peidus olevaid võimeid, uuendada välimust, edukalt lahendada hulgaliselt missioone ning muidugi kasutada enda raudseid rusikaid.

Võitlus on endiselt äärmiselt kiire ja kaheksasuunaline kaos, mis on hästi lahendatud ja suhteliselt intuitiivsete mehhanismidega, kus uute trikkide ja kombinatsioonide õppimine on kerge ja suur lust. Endale meelepärase karakteri loomisel on juures hulgaliselt uusi valikuid, mängu animatsioon on sujuvam ja ilusam ning võitlusest on ära kadunud need veidrad värinad, mis mängu kokku jooksutasid.

Üldiselt on “Xenoverse 2” läbiv teema just selline – igat asja on natukene parendatud, kuid mitte piisavalt, et selle kohta võiks öelda uus mäng või isegi järg. Kahjuks jäeti alles ka arusaamatu loogika, kus igal rassil on fikseeritud animatsioonid, isegi siis, kui teed trikke ja kasutad võimeid, mis kuuluvad teistele rassidele. DB fännina väga oleksin soovinud näha massiivset sayani (mängus olev tulnukrass) sõdalast tegemas hapraid inimrassi kombinatsioone. Mängumehaanika on endiselt väga nauditav ning suurepäraselt läbimõeldud, kuid tõeline lõbu algab alles siis, kui hakkad koos sõbraga mängima co-op mänguviisi.

Narratiiv on selles mängus sama – ajavoolus on tekkinud vead ning mängija ülesandeks on need ükshaaval kõrvaldada, mis muidugi tähendab DB maailmas palju palju rusikaid ja värvilisi efekte. Antagonistid (loo kurjamid) on seekord Dragon Ball Super ja Dragonballi filmidest tuntud Lord Slug, Cooler, Turles ja Janemba, kes külvavad ajavoolus kaost, lootuses kõrvaldada Goku enne kui temast sai terve universumi võimsaim olend.
Kahjuks suur osa kõrvalmissioone (suhteliselt kolmandik) on üks-ühele koopia esimesest mängust, isegi osad põhiloo missioonid on täpselt samad, kasutades sama dialoogi ning vaheklippe. Selline asi tekitas kerget frustratsiooni – kas ma tõepoolest mängin uuesti sama mängu?

Võrgus mängimine on “Xenoverse 2” mängus väga suur osa, olles põhiliselt kergemat tüüpi MMO, siis just see sai ka kõige enam uuendusi ja lisasid. Seekord on tegevus uues linnas – Conton City, mis on ca viis korda suurem kui Toki Toki City, mis omakorda tähendab, et kõik erinevaid poed ja asukohad on ilma eraldi laadimisekraanita, enda uuendamine on kiirem ja suurema valikuga, lisaks enam ei pea enda oskuseid nullima, kui soovid varustust vahetada. Mängude ühendamine on endiselt masendavalt halb, kuigi mängijate arv on päris suur. Samuti pole kadunud momendid, kus keset lahingut kogu programm kokku jookseb, mille tõttu tuleb mäng uuesti käivitada. Väga kiiresti hakkas häirima menüüde ja nuppude kogus, mis tuleb läbi teha, enne kui saad näiteks kellegiga koos võrgus mängida… see on jubedalt halb disain.
Uue lisana on juures “Expert Mode“, kus on nüüd võimalik koos viie sõbraga minna ühe hiigel suure ja tugeva vastase vastu, kuid see läheb kiiresti igavaks, sest kõik vastased on ühesugused. “VS Mode” on endiselt halva kvaliteediga, ühendus kõigub tohutult, karakterid ei ole isegi lähedal tasakaalustatud mängule ning terve seltskond, kes seal mängib, kasutavad võitmiseks erinevaid auke mängudisainis.

Kõigest hoolimata on mäng nauditav, kuid pigem on küsimus selles, et kas see mäng on üldse vajalik. “Xenoverse 2” on pigem nagu kallis DLC esimesele mängule või tasuline patch, mis parandab eelmises tehtud vigu. Sõpradega koos on kogemus äärmiselt hea, sisu on tohutult ning igav ei hakka, seega meie soovitus oleks mäng soetada veidi hiljem, kui hind vastab uuele sisule, mida mängija tegelikult saab. Samal ajal, kui varem pole “Xenoverse” mängu endale soetanud, siis tasuks koheselt alustada teise osaga.

Lõpetuseks toon välja olulisemad muudatused võrreldes eelmise mänguga.

• Canton City on seitse korda suurem kui Toki Toki City
• 300 mängijat saavad korraga olla ühes serveris
• Linnas saab liikuda nii lennates kui hõljukiga
• Suur kogus uusi karaktereid ja bosse (enamasti Dragonball Super seeriast ja DB filmidest)
• Igal rassil on eraldi auhinnad missioonide eest, andes motivatsiooni proovida ka teiste rassidega
• Suuresti uuendatud visuaalid – animatsioon, graafika, värvid jms.
• Lõpuks lisati juurde Training School
• Parandatud kaamera liikumine võitluse ajal
• Võimalus tuua üle enda karakter eelmisest mängust
• Mitu erinevat lõppu põhiloole (vastavalt tehtud valikutele)
• 100 kõrvalmissiooni
• Mäng jookseb nüüd 60fps

“Xenoverse 2” on siiski parem kui seda oli esimene osa, siis hindame mängu ka vastavalt.

Hinne: 6,5/10

Plussid:
+ Ülipikk kampaania – 50+ tundi
+ Väga palju sisu, mida mängida
+ Ambitsioonikas idee, mis tõstab teistest animemängudest selgelt esile
+ Ülipikk nimekiri erinevaid võimeid ja trikke
+ Autasustab osavust
+ Imeline võitlusmehaanika
+ Hea huumor
+ Korralik fännide teenindus
+ Suurepärane soundtrack

Miinused:
– Vaese mehe MMO
– Vigane online
– Liiga vähe uuendusi, et olla eraldi mäng’
– Nõrk narratiiv (olenevalt kui suur fänn keegi on)
– Puudu on missioonide logi (kas paberit on vaja või fotograafilist mälu)
– Fast Travel ei kajasta missioonide asukohti (frustreeriv)
– Häälnäitlemine on piinlikult halb, kuid parem kui eelmises osas

Meie videot mängu esimest tunnikesest saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=cFNIOyNtf0g