Arvustus: “Dungeons 3” – kurjus võidab alati PS! Ükssarvikuid ei vigastatud!

Tootja: Kalypso Media Digital, Realmforge Studios
Lavastaja: –
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, PC, Mac, Linux,
Ilmumisaeg: 13. oktoober 2017
Toetaja: Kalypso Media Digital

Pole just väga palju mänge, mis laseksid kogeda narratiivi läbi kurja tegelase silmade, eriti veel reaalajas strateegiamängu vormis ning rohkete rumalate naljadega. 97. aasta “Dungeon Keeper” ja selle järg jättis paljude mängurite mälestustesse sügava jälje, kui mängija ülesandeks oli kaevata oma koletistele koopaid, koguda kulda ning tappa kõik need vastikud rüütlid, kes vargile tulid. Vahepeal on palju vett merre voolanud ja lastest on saanud täiskasvanud, kelle lapsepõlve mälestused äratati ellu üle-eelmisel aastal ilmunud “Dungeons 2″ mänguga, mis oli esimene analoogne konsoolimäng üle väga pika aja. See suhteliselt märkamatult tulnud ja läinud videomäng oli õnneks piisavalt populaarne, et sünnitada järg. Verivärske “Dungeons 3” laseb kogeda peategelase, Ülima Kurjuse (Ultimate Evil) uusi vallutusi, ehitada koopaid ning seda kõike kaadri tagant tuleva sarkastilise huumori saatel.

“Dungeons 3” jätkab sealt, kus eelmine osa lõppes. Ülim kurjus on lõpetanud oma vaenlaste ja rivaaliga (Ennerääkimatu Kurjus) ning pärast pisikest ükssarvikute grillimise pausi pöörab oma pilgu senivallutamata olnud Idamaa suunas. Kuna teepeale ette jääv meri neelab korduvalt Ülima Kurjuse sõjaväe, otsustab peategelane läheneda asjale teisiti. Saates välja oma varju, rikub ta ära ühe Idamaise varjuhaldja (dark elfThalya, tuues esile tema kurja poole ning rakendab ta enda uutesse, kohalikesse koobastesse tööle. Sellest hetkest peale on vaesel haldjaneiul kahestunud isiksus ning pidevalt üritab ta endaga vaielda või mõistusele tuua. Nii algabki suur vallutuskäik. Üksikmäng ehk Campaign lasebki mängijal kogeda Ülima Kurjuse ja Thalya seiklusi Idamaades, loomulikult pidevalt toonitatakse, et kurjus võidab kõik ning ei puudu ka sarkasmi ja referentsirohked kaadritagused naljad.

Täpsemalt kujutab “Dungeons 3″ endast mittetraditsioonilist reaalajas strateegiamängu, mis leiab aset fantaasiamaailmas. Peategelasel ehk Ülimal Kurjusel on võimalik käsutada Snot’i nimelisest rassist töölisi, kes mängija maa-alust vangikoobast teenivad. Maa alune ala on lihtsalt suur, mullablokkidega täidetud ruumi, kuhu on võimalik erinevaid tube ja käike rajada, aeg-ajalt leides mõne juhusliku vaenlase (näiteks ämblikute pesa). Kursoriks pole mitte lihtsalt nool, nagu teistes sarnastes mängudes tavaks, vaid kurjuse käsi. Soovi korral saab sellega koopaelanikke üles korjata ning ka lüüa, et töö kiiremini tehtud saaks.

Snotid kaevavad mulla sisse uusi ruume, opereerivad erinevate masinatega ning loomulikult kaevandavad ka kulda, kuid võidelda nad siiski ei oska, seega sõdurid tuleb eraldi palgata. Kui varasemas osas pidi populatsiooniga oluliselt ettevaatlikum olema, sest töölised ja sõdurid “jagasid ruumi”, siis “Dungeons 3″ puhul seda muret pole – kõik on eraldi. Sõduriteks on võimalik palgata ämblike, goblineid ning paljusid teisi fantaasiaelukaid, kes mängija vangikoobast heade rüütlite eest kaitsevad, muidugi on ka võimalik minna maapeale ise tüli norima. Loomulikult ei käi teenistus tasuta, oma lojaalsuse eest nõuavad kõik vabalt palgatavad elukad  toitu, magamisaset ja palka. Lojaalsustingimute puudumisel aga hüljatakse mängija vangikoobas ning tuleb leida uued sõdurid. Õnneks on Mängijale jäetud üks karakter, kes teda mitte kunagi ei hülga. Selleks on Thalya, kes võrreldes teiste mängudega on nagu hero karakter.

Sarnaselt eelmisele osale on ka “Dungeons 3″ tagasihoidlike rollimängu elementidega, kus iga tapetud vaenlase eest kogub kaklev kollide grupp kogemuspunkte ning seeläbi muutuvad tugevamaks. Endiselt on alles ka vastaste poolt maha pillatavad raamatud, mis koletisearmeed tugevamaks teevad, andes neile lisavõimeid. Mõni seisneb atribuutide suurendamises, teine jällegi annab juurde lisaoskuse (näiteks palgapäeval annab koletis mängijale raha, mitte ei nõua seda). Thalya, kui teistsuguse karakteri tugevamaks muutmine käib läbi skill tree. Kasutajaliides on tehtud oluliselt lihtsamaks ning nüüd käib kõik ehitamine ja uue tehnoloogia omandamine selleks vastavast menüüst, mis terve ekraani kinni katab. Varasemalt sai erinevaid toiminguid teha ainult selleks ette nähtud ruumis ja oli rohkem kui tülikas.

Kurvastuseks kõigile neile, kes eelmises osas nautisid mitmikmängus kahe erineva osapoolega mängimist (hord ja deemonid), selles osas on ainult üks osapool. Sellele vaatamata on õpitava tehnoloogia kogus oluliselt suurem, sisaldades endas nii hordi kui ka deemonite osa, boonusena on lisatud ka ebasurnud (undead). Mitmikmängu on võimalik mängida kuni kolme sõbraga, alati võib ka vastaseid otsida juhuslikult. Endiselt on kõige põhilisemaks ressursiks kuld, mida läheb vaja kõigeks, tähtsuselt järgmine oleks kurjus (evilness) ja seda on võimalik maapealsete vallutustega koguda.

Välimuselt näeb “Dungeons 3″ välja suurepärane, ilusam kui tema eelkäia ning üsna värviline. Endiselt on olemas suvalised metsiku looduse elemendid, näiteks jänesed jooksmas üle aasa, kuid siin pole võimalust nende ründamiseks. Loomulikult muutub maapealne ala vastavalt vallutustele. Kui esialgu on puud rohelised ning nende kõrval on jooksmas ilus sinine oja, siis peale Ülima Kurjuse armee vallutuskäiku muutub vesi laavaks, kaovad põõsaid mööda jooksvad jänesed ning pead tõstavad kombitsalaadsed puud. Sellele vaatamata, et vallutused teevad pildi süngemaks, suudab teos endiselt püsida ilusa ja värvilisena. Samuti pole detailidega liialdatud ning kõike on täpselt parasjagu nagu sellisele mängule kohane. Muusika on sobilik ning kõlab nagu oleks mõnest Harry Potteri filmist võetud. Kaadri taga kõlavad enamasti sarkastilised naljad ning üsna tihti on võimalik kuulda tuttavaid nimesid (Buffy ja Winchesteri vennad). Meeldiv on ka näha et kaadritagune hääl ei räägi ainult endaga, sest korduvalt satutakse Thalya ning tema teise poolega vaidlustesse, mis võivad lõppeda vägivaldselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et olen selle mänguga rahul, sest on asju mida on tehtud paremini kui oleksin lootnud. Uuendused muutsid selle teose üsna kaasahaaravaks ning paremaks. Puudub ka eelmise osa üks suurimaid probleeme peale välja tulekut, stabiilne läägimine isegi sellistes kohtades, kus midagi parajasti ei toimu. See on küll olemas, kuid võrreldes eelmise osaga, on asi oluliselt leebem. Siiski ei tulnud “Dungeons 3″ täiesti valutult – nimelt on probleem mängu automaatsalvestuses. Salvestatud andmed võivad tekitada süsteemis (PS4) veateate keset automaatsalvestust, mis omakorda toob kaasa mängu sulgemise ja viimase salvestamise mittekehtimise. Minul juhtus antud veateadet (ce-34878-0) tulema üsna mitu korda ning enamasti hoidsin autosave ajal hinge kinni. Mängu teiseks suurimaks probleemiks oleks see, et kõrvalt vaatajale ei tundu teos väga atraktiivne, pigem on huvitav ainult mängijal. Meeldiv on näha, et “Dungeons 3″ ka bosse sisaldab, olgugi et need koosnevad enamasti suure kambaga ründamisest ja ei ole midagi eirilist, on nad siiski täiesti olemas. Kindlasti on see teos proovimist väärt, kui olete reaalajas strateegiamängude huviline. Arvestada tuleb sellega, et ta on siiski natuke teistsuguse tempo ja laadiga kui tavalised selle žanri esindajad.

PS. Selles mängus ei saanud viga ükski ükssarvik, sest nähtavasti tapeti kõik juba eelmises osas ära.

Hinne: 8/10

+ Kena välimus.
+ Kaadritagune huumor annab oma positiivse poole.
+ Mitmikmängu olemasolu.
+ Võimalus mängida kurjuse poolel.

– Antud mängu huumor ei pruugi kõigile sobida.
– Võib esineda probleeme salvestamisega.
– Kõrvaltvaatajale ebahuvitav.
– Lääg muutub häirivaks.

 

Jäta kommentaar:

About Priit Kajandi

See "Oppai" särgiga tüüp, kes kaklusmängude turniiridel oma saamatusega silma paistab. Põhihuviks on küll taktikalised rollimängud, kuid alati valmis ka Tekkenis molli saama

Lisa kommentaar