Arvustus: “Marvel’s Iron Man VR”
Tootja: Camouflaj, Darkwind Media, Sony Interactive Entertainment
Lavastaja: Brendan Murphy
Platvorm:  PSVR
Ilmumisaeg: 03. juuli 2020
Toetaja: Playstation Europe, Playstation Eesti

2020 on Raudmehe jaoks hea mänguaasta, sest lisaks täna ilmunud “Marvel’s Iron Man VR” on sügisel tulemas ka Square Enixi “Marvel’s Avengers”. Raudmees on mõlemas ilusti olemas ning kõik temale omased jooned nagu raketid, peopesast tulevad laserid ja lendamine on ilusti paigas. Playstation VR peale ilmunud Raudmehe seikluse eesmärgiks oli panna mängija tuntud superkangelase rolli, andes meile võimaluse näha läbi Tony Starki silmade ning proovida selga ka seda kuulsat raudrüüd. Jah, siin saab lennata ning tulistada enda peopesadest, kuid lisaks on ka täiesti originaalne Marveli enda poolt kirjutatud narratiiv, mis paneb Tony Starki vastamisi päris mitme kurjamiga.

Lugu algab momendil kui Tony Stark lõpetab relvade tootmise ning kuulutab ennast maailmale kui Raudmees. Peagi liigume mitu aastat tulevikku kus keegi tundmatu vastane ründab Tony Starki lennukit, mille peale Pepper Potts peaaegu ära sureb. See ajab Tony tigedaks ning mees naaseb enda relvade tootmise juurde, äratades ellu ka selle jaoks lootud tehisintellekti Gunsmith. Nüüd on mängija ülesandeks leida ülesse salapärane seinu läbiv Ghost, kelle eesmärgiks on võtta maha Tony Stark ning mehe kompanii.

Mäng kestis kokku kusagil 8 ja pool tundi, kuhu sisse mahtus ka harjutamist ning paar kõrvalist missiooni. Kokku on kolm erinevat raskusastet, kus põhiline muutus on Raudmehe vastupidavus ning vastaste oskus liikuda ümber mängija (ehk siis mida raskem on raskusaste, seda keerulisem on neid enda vaateväljas hoida). Kusagil 95% mängust on lendamine, kus käteasend määrab suuna, kuhu Raudmees lendab. Saab lennata ka ühe käega, et siis teisega vastaseid maha võtta. Lendamise jaoks on mitmeid erinevaid trikke ning muidugi saab ka automaatselt hõljuda. Mäng kestab läbi kaheteistkümne peatüki, kus iga edukas läbimine annab uurimise jaoks punkte. Need punktid on vajalikud, et uusi relvi ja modifikatsioone raudrüül lahti lukustada.

Mängijale antakse kaks erinevat seadistust, mida saab ise vabalt enda tahte järgi sättida. Mina näiteks tegin ühe kaitse jaoks (kiirem manööverdamine ja vastupidavus) ning teise ründamise jaoks (rohkem relvi, kiirem taastumine uuteks rünnakuteks, rohkem jõudu). Kuna kogu mäng sõltub lendamisest, siis siin on ka asja võti. Olles mänginud kümneid erinevaid VR mänge, kus lendamine on fookuses, siis “Iron Man VR” on alla keskmise mugav, kus kummitab kaks põhilist probleemi. PlayStationi kaamera ei ole niivõrd tundlik, et suudaks neid väikeseid käteliigutusi fikseerida täpseks lennuks, eriti järsud liigutused ning kaamera keeramine on tõeline peavalu, sest kaabliga PSVRi ei saa füüsiliselt ümber enda ju keerata. Kuna põhiline funktsioon on sedavõrd ebamugav, siis ka kogu mäng muutus täpselt selliseks.

Kui lennata ei oska, siis kas mängida ikka saan?

Tõsi, mäng pakub valikuid kaamera keeramiseks. Saab valida “smooth”, mis sujuvalt keerab pilti või siis järsku keeramine, kus saab valida 15, 30, 45 või 90 kraadi. Minu jaoks parim variant lõpuks jäi järsku ja 30 kraadi. Sellega sain mängu ilusti läbitud keskmisel raskusastmel, kuid ei saanud hakkama teatud kõrvaliste missioonidega, mis nõudis kiiret liikumist ja manööverdamist, sest kaamera lihtsalt ei registreeri neid liigutusi kuniks äkiliselt siis võtab ja siis Raudmees kaotab kontrolli. Tulistamise ja arsenali kasutamise kohta pole mul midagi kurta – sihtimine on täpne ja relvade kasutamine intuitiivne. Seal tõesti tekkis tunne, et olen Raudmees.

Visuaalselt on mängus häid momente, kuid üldiselt on pigem keskmine graafiline saavutus. Eriti nukker on Tony Starki kodu, kus asju lähedalt on parem mitte vaadata. Eriti hästi on näha tekstuuride nõrkuseid taimedel, kividel jms. On ka häid näiteid – näiteks S.H.I.E.L.D-i õhulaev on ilus ning samuti ka koobas, kus Raudmees sündis. Lisaks tavapärasele PSVRi fuktsioonidele on siin mõned huvitavad aspektid. Meeldis näiteks uste või raskete asjade sulgemine, keevitamine, roomamine ning raskuste tõstmine-  need on tehtud hästi. Samuti meeldivad rollidesse valitud häälnäitlejad, kes suudavad tabada filmidest tuntud inimeste nüansse.

Narratiiv on lihtsakoeline superkangelasfilm, kus suuri üllatusi ei ole. Meile pakutakse tervelt kolm vastast, kellest viimane selgub alles kõige viimases peatükis. Muusika on mõnus ja sobilik, selline filmilik ja ülesse tõstev. Erinevaid lugusid on siin ainult 2 või 3 tükki, kuid ega tegelikult rohkem polegi vaja. Kui põhilugu on läbi, siis saab hakata tegema erinevaid erimissioone ning eelnevaid asju uuesti üle mängida, et teenida rohkem punkte ja seeläbi uusi asju raudrüü juures lahti lukustada. Kõikide asjade äramängimine võtab kusagil 15 tundi. Üldiselt olen mänguga rahul, kuigi lendamine siin ei meeldi mulle üldse. Oleks saanud paremini, sest teised on seda teinud etemalt. Enda hinda on see siiski väärt, sest VR mängu kohta on see päris pikk ning narratiiv tegelikult filmilikult lõbus pilguheit Tony Starki ellu.

Hinne: 7/10

+ Tulistamine, sihtimine ja relvad.
+ Narratiiv.
+ Osad aspektid on unikaalselt lahendatud.
+ Palju sisu ka peale mängu.
+ Raskusastmed muudavad väga palju.
+ Häälnäitlejad teevad suurepärast tööd.

– Audivisuaalselt pigem keskpärane ja alla.
– Lendamise tundlikus ei sobi PSVR peale.
– Kõik on ehitatud lendamise ümber.

Mängu saab osta SIIT.