Arvustus: “>observer_” – õõvastav küberpunk ja Ida-Euroopa hullumeelsus.

Tootja: Aspyr Media, Bloober Team
Lavastaja: –
Platvormid: Linux, Mac, PS4, Windows, Xbox One
Ilmumisaeg: 18. august 2017
Toetaja: Bloober Team

On aasta 2084 ja kui keegi imekombel elas üle haigusepuhangu nimega Nanophase, siis tõenäoliselt hukkus hiljem hoopis tehnoloogilises olelusvõitluses bioloogia ja kübertehnoloogia vahel. Need “õnnelikud”, kes ellu jäid on pööranud enda tähelepanu narkootikumidele, virtuaalreaalsusele, neuroloogilistele implantaatidele – mis iganes aitaks vältida igapäevast sünget reaalsust. “>observer_” paneb mängija Daniel Lazarski rolli, kes on eliit neuroloogiline detektiiv erinimetusega Observer või maakeeli Jälgija, kelle üleandeks on häkkida kahtlusaluste mälestusi, kuid see protsess ei ole ohutu ega ilma kõrvalnähtusteta. Lugu algab Danieli tööautos, kus mees saab äkitselt salapärase sõnumi enda pojalt Adamilt, kes on insener kõikvõimsas Chironi korporatsioonis, kust Daniel liigub C klassi getosse uurima enda pikalt eemal olnud poja appikutset. Seal vaesusest rõkkavas korrusmajas on Daniel sunnitud häkkima surnud inimeste mõistuseid, et lahendada sarimõrvad ja enda poja kadumise müsteerium, olles samal ajal pidevas kahtluses, mis on päris ja mis mitte ning kas ta üldse tegelikult on saanud ülekuulatavate inimeste mõttemaailmadest.

“>observer_” on unikaalne esimeses isiku vaates küberpunk psühholoogiline thriller, sisaldades elemente õudus ja krimi žanridest, segades hulka sügavat dialoogi, eneseanalüüsi, keskkonna avastamise ning inimõistuse keerukuse uurimist. Peaosas on küberpunk žanri legend Rutger Hauer (tuntud filmist “Blade Runner“),  kehastudes detektiiv Lazarskiks, kes on Krakowi eliitüksuse üks parimad tulemaks toime aasta 2084 düstoopilise ja tumeda atmosfääriga. Mängu loomise taga on Blooper Team stuudio, kelle sulest on varasemalt ilmunud “Layers of Fear”. “>observer_” on eelkõige suunatud küpsele publikule, sest tegemist on häiriva teosega, mis esitleb probleemseid ja traumatiseeritud mõistuse elamusi visuaalselt, olles ehmatav, õudne, ebamugav ning muidugi epilepsia hooge esilemanav. Promokampaania lause ütleb juba kõik – mida sa näed, see häirib sind!

Mehaaniliselt kergekoeline videomäng, kus põhimõtteliselt saab ainult kõndida ja joosta, on teinud suuri panuseid näitleja Rutger Haueri oskustele ning visuaalsele esitlusele. Mängija ülesandeks on lahendada kuritegu, milleks on peata laip detektiiv Lazarski poja korteris. Kas see on tema poeg? Ei oska öelda. Kuna antud düstoopia on küberpunk, siis loo kangelane on tugevalt tehnoloogiliselt uuendatud, kus lisatud on bioskänner, tehnoloogia skänner, öine nägemine, võime kõike häkkida ning arvutile ja andmebaasidele ligipääs otse enda peas oleva kiibi kaudu. Kasutades neid võimalusi tuleb sukelduda detailidesse, rääkida naabritega ning leida ülesse sarimõrvar, kes hoones inimesi tapab ning põhjus, miks Adam abipalveks salajase kõne tegi.

Tugevaks rõhumispunktis on loodud atmosfäär selles tulevikuühiskonnas, kus inimesed on alla andnud ning keskenduvad rohkem isikliku heaolu säilitamisele, kui kellegi teiste muredesse süübimisega. See keskkond on häiriv juba üksinda, kuid kui sinna lisada võikad mõrvajuhtumid, mida detailselt peab uurima ning vaimne terror, mis inimeste peades peidus, on tulemuseks päris mõjuv küberooper, mis laulab inimeseks olemise kurba aariat. Kaos ja segadus, mis inimeste peades valitseb, on mängu tegiajte poolt suur saavutus, mis räägib palju läbi sümbolite ja minisegmentide, jutustades iga inimese pattudest, tähtsatest sündmustest nende eludes, hirmudest, luupainajatest ning momentidest enne vägivaldset surma, proovides anda vastuse küsimusele – miks nii läks? Mänguelamus ei ole pikk, kusagil 6-7 tundi, siis sujuvalt pool sellest veedab detektiiv Lazarski inimeste peades, kus on sunnitud tegelema ka enda pojaga, surnud naisega ning põrumistega, mis viisid teda sellesse momenti. Huvitav osa – need on kõik alati segamini ohvri mälestusega, seega mängija ülesanne on tähelepanelikult vaadata ja osata eristada.

Visuaalne esitlus ei ole ainukene suur pluss“>observer_” juures, kaugeltki mitte. Loo kirjutamine on minimalistlikult suurepärane, kus osavate vahenditega saame teada tegelaste probleemidest ning on suhteliselt kerge sümpatiseerida vanamehega, kelle enda mõistus ei ole enam täiesti korras peale kõiki neid ülekuulamisi. Reaalsustaju hoidmiseks tuleb võtta tablette, kuid see alati ei toimi ning mäng esitleb läbimõeldult neid momente, kus üleminek fantaasiasse on märkamatu. Mis on tõeline? Paraku on mäng keerulise kompositsiooniga, mistõttu peab mängu ise kogema, et üldse tajuda, mida proovin siin edasi anda. Sellest tulenevalt muidugi on mängija küpsusel suur roll, seega alla vanuse 25 ei soovitaks.

Küberpunk saab olla õudne, kuid üllataval kombel “>observer_” seda ei ole. Siin on palju momente, mis sisaldab võimalusi ja tihti esitleb ennast kui õudusmängu, on see lõpuks siiski thriller, mis panustab psühholoogilisele härimisele. Mäng tahab olla ebamugav ja see õnnestub. Probleemiks on totaalne ohutunde puudumine, mis vähendab paljude stseenide tähendust ning muudab koletiste eest hiilimised igavaks. Ühel momendil soovisin teada saada, et kas siin on üldse võimalik surma saada või endale liiga teha, siis hea uudis on see, et saab küll, kuid päris keeruline. Isegi kui ime läbi leiab ennast “Game Over” ekraanilt, siis iga 5 meetri tagant olev kontrollpunkti loomine ei kaota mängust mitte midagi. Peale põhiloo saab majas natukene ka ringi liikuda ja erinevaid kohti leida. Mängus on omajagu peidetud ruume, kus on arvutid, et ühte puzzlemängu mängida ning kaarte korjata. Soovida jätab loo lõpp, või õigemini kaks lõppu, mis jätab tegelikult kõik lahtiseks. Ei oska öelda, et kas mul jäi midagi tegemata, kuid enda kogemusele tuginedes saan öelda, et arendusmeeskond soovib mõtestamise ja moraalsed põhjendused jätta mängijale. Julge otsus ja tundub, et seekord läks täppi.

Hinne: 8/10

+ Unikaalne esitlusviis
+ Küberpunk psühhoterror
+ Omas žanris täistabamus
+ Julge teema
+ Huvitav asukoht ja tegelased
+ Suurepärane protagonist

– Puudub ohutunne
– Motivatsioon puudub, et viita aega keskkonda avastada väljaspool põhilugu
– Lõpplahendus jääb nõrgaks

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja endine ehituse peatöövõtja ja/ning projektijuht on täiskohaga rahuvusvaheline meelelahutuse ajakirjanik. Abikaasa ja nelja lapse kõrvale aega leida pole kerge, kuid suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar