Tootja: RocketWerkz, Zen Studios
Platvormid: PSVR, Oculus Rift, HTC Vive
Ilmumisaeg: 15. september 2016(PC), 30. jaanuar 2018(PS4)
Hind: 14,95€
Kui lugejate seas juhtub olema keegi, kes igatseb veel neid aegu, kus sõda tuli mängida erinevate figuriinidega ning ei pelga oma fantaasia abil sõdureid ägedamaks kujutada, siis selle aasta alguses ilmunud VR mäng, “Out of Ammo” mõeldud just teile. Ilma mingisuguse narratiivita ja suhteliselt minimaalne “Out of Ammo” laseb mängijal kehastuda komandöri rolli ning teha oma rühma suhtes ülaltvaates strateegilisi otsuseid, püstitada kaitseehitisi ja pillata maha pomme, samal ajal vaenlaseid lainete kaupa tõrjudes. Lihtsalt öeldes on tegu tower defense tüüpi mänguga, mis eeldab Playstation Move pultide olemasolu.
Põhimenüüks on sõduri telk koos sinna juurde käiva sisustusega ning väiksemat sorti lasketiiruga, kus saab erinevaid relvi proovida. Telgi alas edasi liikumine toimub teleportides ning ükski objekt pole takistus, väga vabalt saab liikuda läbi seinte, laudade, kastide või nende sisse kinni jääda nähtavasti ei ole seinad päris asjad. Kiiresti saab selgeks, et esmapilgul suurena tunduv ala on tegelikult väike ning väga kaugele liikuda ei saa, mööda lasketiiru ala joosta ei lubata. Paremat kätt on võimalik kasutada, et seintel olevaid objekte (loe mänguseaded) näppida, väga mugavalt on parema käe nimetissõrm vajutamiseks välja sirutatud. Seintelt on ka leitavad vastavad plakatid, mis näitavad erinevate nuppude funktsioone, kuid abi on sellest vähe, oluliselt mugavam on minna missioonide alt tutorialit tegema, kus põhiasjad üsna kiiresti selgeks saavad.
Lahingu siseselt leiab mängija end keset oma baasi, olgugi et maailm tundub üsna suur, on liikumiseks jäetud väga väike ala. Lahinguväljaks võib olla väga vabalt pommitada saanud linn või kõrb, kõik oleneb valitud missioonist. Mängija ülesandeks on kas kedagi kindlat elus hoida või ise elus püsida, vastaseid tuleb järjest peale lainetena ning iga üle elatud rünnaku järel toob kopter uusi sõdurid või muid tarbeesemeid, millega oma eluiga pikendada., Kindlasti on selle kõige juures vaja kaitsta oma suurt rohelist telki. Sõdureid on kolme tüüpi, snaiprid, raketimehed ning automaadimehed, igaühel neist on oma kasutusala. Iga sõdur tuleb oma äranägemise järgi taktikaliselt paigutada, tulistamine toimub neil automaatselt. Soovi korral on võimalik mõne oma mehe üle kontroll võtta ning esimese isiku vaates panna kasutusse oma lasketiiru oskused, siiski liikuda sellises olekus ei saa. Lisaks on olemas ka meedik ja insener, viimane aitab ehitada erinevaid kaitseehitisi (juhul kui materjal olemas on) meedik korjab kokku laipu ja tegutseb automaatselt, nähtavasti proovib surnuid tagasi tuua. Kopteri poolt toodavast materjalist on võimalik teha liivabarrikaade, snaipritorne ning kuulipilduritega varustatud laskepesasid. Lisaks kõigele muule on ka komandöril endal vastavad abivahendid, lahingute ajal on vasakus käes nuppudega pult, mis laseb kutsuda kaugtuld või ise mõned vastased aegluubis snaiprite jaoks ära märkida, selleks vajalikke punkte antakse muidugi vaenlaste tapmise eest loomulikult on parem käsi juba vaikimisi vajutamise asendis.
Täiesti olemas on ka teine, esimese isiku vaates missioonitüüp, kus mängija lihtsalt käitubki snaiprina, saab liikuda täpselt samamoodi nagu põhimenüüs ning peab teatud maa-alal olevaid sõdureid kaitsma, pealtvaade ning sellega kaasnevad võimalused puuduvad. Esimese isiku vaates mängides saab pidevalt moon otsa, relva laadimiseks on enamasti vaja teha kolm liigutust, enamasti saab moona oma vöö küljest, muul juhul relva kõrvalt kastist.
Välimuselt on “Out of Ammo” üsna lihtne, detailidele pole eriti tähelepanu pööratud ning kõik inimesehakatised, olgu siis sõdurid või terroristid, näevad välja nagu oleks “Minecraftist” ära karanud – kõik on kandiliste peade ning siledate nägudega. Siiski tabamuse korral lähevad inimesed katki ja midagi vere laadset lendab laiali. Alles jäävad ka laibad, niipalju detaile siiski on, sõdureid üle võttes on ka vastaste nägusid paremini näha.
Esimese asjana hakkas juba põhimenüüs häirima relva laadimine ja asjade krabamine, olgugi et tehniliselt on asi õige, ei taju VR seade alati vastavaid liigutusi õigesti ning relva laadimist, ülesse korjamist või nupuvajutust ei registreerita. Teine, oluliselt häirivam asi, oli pealtvaates lahing. Kuna seistes tekkisid rohkem kui tõsised tasakaaluhäired, otsustasin katsetada mängimist põrandal istudes. Olgugi, et mängusisene seadistus lubab ka põranda kõrgust muuta, ei paistnud et asi oleks lahingus midagi muutnud, tegevus lihtsalt toimub oluliselt madalamal kui kõikides teistes VR mängudes ja sõduriteni on keeruline ulatuda. Kogu asi laheneb kui katse-eksituse meetodil joppides ja mattides kaamerat sättida, kuid see ei garanteeri, et hiljem jällegi enda jalad ette ei jää. Seintest läbi kõndimine tundus pigem naljana kui mängu lõhkuva andestamatu veana.
Kokkuvõtteks võib öelda et kasutajaliides kipub olema ebamugav, kuid õnneks mitte liiga keeruline. Välimuse osas on mäng tagasihoidlik ja kohati on raskusi tekstide lugemisega. Siiski mõte sulandada kokku strateegia ja esimeses isikus tulistamine tower defense mänguna ei ole halb. Asjal on jumet kui nüüd ainult teostus veidi paraneks, sest heast mõttest üksi jääb väheks. Loodetavasti ei pea järgmist toimivamat stateegiamängu kaua ootama. Isiklikult näeksin midagi vana hea Dungeon Keepersi laadset sellisel kujul toimimas.
Hinne: 3.5/10
+ Lihtne mängida (tutorial tõesti aitab).
– Välimus ei ole midagi ilusat.
– Ebamugav kasutajaliides.
– Lisaks tasakaalu meelte sassi ajamisele pakub hetkel VR ainult võimalust kahe käega relva laadida, kõik muu oleks ka teisel kujul teostatav.
