Arvustus: Predator: Hunting Grounds
Tootja: IllFonic, Sony Interactive Entertainment
Lavastaja: –
Platvorm: PlayStation 4, PC
Ilmumisaeg: 24. aprill 2020
Toetaja: Playstation Eesti
Kiskja on tuntud filmimaailma ikoon, mis on videomängudest käinud läbi aastakümneid, olles külaliseks olnud ka sellistes tuntud nimedes nagu Mortal Kombat, Call of Duty ja isegi Ghost Recon. Olgugi, et tegemist on sedavõrd tuntud tegelasega, kellel on rohkem stiili kui midagi muud, siis päris enda sellist suurt ja silmapaistvat videomängulist elu pole ta veel elama hakanud. Lootsin sügavalt, et Sony enda poolt levitatud “Predator: Hunting Grounds” võiks olla see esimene, mis tekitab selle pikalt oodatud vau-efekti, kuid kahjuks seda ei tulnud. Tuli hoopis palju ootamist, tehnilist viperusi ning ohkamist raisatud potentsiaali üle. Mängu taga on stuudio Illfonic, kes tegi viimati sarnase asümmeetrilise mitmikmängu “Friday the 13th The Video Game”. Sarnased probleemid tulid ka siia mängu kaasa, olenemata, et Sony on mängu loomisel abiks olnud.
Mängu idee ise on äärmiselt lihtne – kosmiline tapamasin Kiskja lastakse lahti sügavale džunglisse eesmärgiga jahtida neljaliikmelist inimeste meeskonda Fireteam. Inimestel on erinevad ülesanded, mis tuleb ära täita. Need missioonid võivad olla kellegi konkreetse kõrvaldamine, mingi koha kaitsmine teatud aeg, mõne koha vallutamine ja muud taolised. Kui need kõik edukalt tehtud, siis tuleb muidugi minna koperi peale. Kiskja eesmärk on siis kõik inimesed kõrvaldada enne kui nad saavad kopterisse ja minema lennata. Fireteam liikmena mängimine meenutab vanemaid Call of Duty mänge või isegi rohkem Ghost Reconi omasid, kuid mitte kaugeltki nii poleeritud. Tulistamine on lõbus ning põhiline mehaaniline pool on korralikult paigas. Arvuti poolt kontrollitud vastased ei paku mingit väljakutset, sest tegelik vaenlane on kusagil puude otsas vaikselt vaatamas.
Lõbus ainult Kiskja rollis
Olgem ausad – põhiline lõbu kogu mängus on siiski Kiskjana mängimine. See on keerulisem ning alguses ei olegi võib-olla kohe valmis nii kiiresti liikuma ega kõiki füüsilis oskuseid maksimaalselt ära kasutama. Kiskjana mängimise võtmesõnadeks on kiirus ja vertikaalne liikumine. Erinevad kaardid pakuvad erinevaid võimalusi, kuid põhiline ja olulisem liikumine käib mööda puid ja hüpates ebanormaalselt pikki vahemaid. Lisaks veel relvad ja muud surmavad vidinad, mis teevad Kiskjast täpselt sellise tapamasina nagu teda filmidest mäletame. Fireteami jaoks on Kiskja siiski kõige ohtlikum lähivõitluses, kus Kiskjal on totaalne ülekaal. See viimane oli ka isiklik lemmik taktika Fireteami vastu – lihtsalt hüppad meeste juurde. Taoline tegevus siiski peab olema kaalutletud ning peale kiiret tapmist tuleks koheselt ka kaduda, sest otsene tuli relvadest on siiski surmav.
Nüüd see kurb osa – üks mäng ise kestab kusagil 10 minutit keskmiselt, siis järgmise mängu leidmine võtab sellest kindlasti kauem. Pole vahet, kas cross-play PC inimestega on sees või mitte – tulemus on ikkagi sama ja suht aeglane. Ainukene põhjus, miks üldse siia tagasi mängima tulla on piisavalt motiveeriv arendamise süsteem, mis annab uusi relvi ja võimalusi järgmisteks mängudeks. Osad asjad võtavad omajagu mängimist, et lahti saada, kuid hetkel ei ole märganud, et neid saaks osta näiteks päris raha eest, mis on alati positiivne. Üldiselt tahaks öelda, et see mäng pole veel täielikult valmis. Fireteami poolt pole korraliku õpetust, seega kuni tänaseni ei tea täpselt, et kuidas Parry süsteem toimib. Samuti on mul küsimusi Kiskja enesehävituse osas. Tean, et ei ole kõige osavam virtuaalne tulistaja, kuid inimestene ei suutnud kordagi võita ning Kiskjana võitsin iga kord alates kolmandast mängukorrast, seega pakun välja, et siin on veidi vigane tasakaal poolte vahel.
“Predator: Hunting Grounds” on mäng, mida ootasin väga, kuid kahjuks olen rohkem pettunud kui rahul. Ei hakanud pikemalt rääkima tehniliselt viperustest, sest neid lihtsalt oli liiga palju. Alates mängu katkemisest kuni mängudega ühendamiseni välja. Paar kuud oleks pidanud kindlasti veel ootama ja rohkem testima erinevaid võimalusi tasakaalu jaoks. Kiiresti korduvaks muutumise vastu oleks ka midagi vaja välja mõelda. Eks näis, mida tulevik mängu toob! Ootame ja näeme.
Hinne: 6/10
+ Suurepärane idee.
+ Alguses haarab endaga kiiresti kaasa.
+ Kiska tundub nagu tõeline Kiskja.
+ Soundtrack (filmist võetud).
+ Hästi läbimõeldud motivatsiooni mehhanismid.– Fireteam on liiga nõrk.
– Palju tehnilisi probleeme.
– Mängude leidmine võtab kaua aega.
– Kõik tahavad olla ainult Kiskja, sest see on kõige lõbusam osa.
– AI vastased ei oma mingit mõtet.
Mängu saab osta SIIT.
