Tootja: Playwood Project ApS, Deck13, WhisperGames
Lavastaja: Michael Rud Jakobsen, Tom Rethalleriga
Hind: Steam: 19.99€, 23.98€ Deluxe Edition
Platvormid: PC (tulevikus ka Mac, tahvelarvutite ning konsoolide tugi)
Ilmumisaeg: 8. veebruar 2018
Sel korral heidame pilgu ja kõrvad ühele omapärasele mängule nimega “Wartile“, mis sisuliselt on arvutigraafikaga oluliselt detailsemaks timmitud lauamäng, ent milles astub AI mängija vastu päris eduliselt võrreldes 12-aastase lapse või lillede kastmise kõrvalt parasjagu aega leidnud vanaemaga. Mängida saab üksinda “arvuti” vastu. Mängu mehhaanika on küll pööretepõhine, ent siiski mitte nagu Heroes of Might and Magic seerias, vaid iga tegelase kohta on eraldi taimer. Kahandatud, aga karmimaks krutitud versioon vanast legendist “Age of Empires 2“.
Mängu tootja Playwood Project ApS asutati aastal 2014 Michael Rud Jakobseni poolt omades selleks hetkeks seitse aastat eelnevat kogemust juhtiva mängudisainerina ilmselt paljudele tuttava “Hitmani” videomängu tiimis ning kaks aastat kogemust kunstnikuna “Kane and Lynch 2” arendusmeeskonnas. Koos Tom Rethalleriga (vanemprogrammeerija stuudiost IO-Interactive) panid nad esimese alustala “Wartile” jaoks oma väikeses kontorikeses keset Kopenhaagenit. Tänase seisuga on tiimis asutajana ja loova juhina eelmainitud Michael Rud Jakobsen, programmeerijatena Jens-Emil V. Kristenses ja Casper Falck Hansen, erinevate mängustsenaariumite disainerina Hans Emil Hoppe Rauer, peaanimaatorina Chris Ebeling, helidisainerina ja muusikuna Simon Holm List, 3D modelleerijana Kaushik Sara ning 2D kunstnikuna Julijana Mijailović.
Mängu narratiiv on passiivne ning ülimalt minimaalne – kohati võib leida kergesti seeditavat kirjeldust mängitavate tegelaste kohta ning enne missioonile asumist saab lugeda mõned laused eesolevast ilmastikust, vastastest ning mängitava missiooni põhieesmärgist. Mängus sees olles korratakse mõneti eelmainitud missiooni põhisammud üle ning lisaks tuuakse välja tähtsam info, mis kõige olulisem ja antud stsenaariumi puhul mängjal vaja teada on.
Mängus olevaid tegelasi läbiv teema on üks – Skandinaavia ja selle mütoloogia. Eks ikka suuremad ja pisemad, karvasemad ja vähem-karvasemad viikingid ning vibudega ja odadega kurjad (aga keskmisest ilusamad) naised. Mainitud tegelastega saab läbi mängida erinevaid missioone erinevates raskusastmetes, mis saadakse lukust lahti sellele eelneva kergema astme edukal läbimisel. Alguses on iga missioon kergelt ka nagu sissejuhatuse eest, õpetades ikka ja jälle midagi uut ja seda siis kas uute võimete, relvade või abikaartide näol.
Mängu lõviosa meenutab pisut vana head Microsofti ja Blizzardi RTS-i stiili, kus oli näha iga tegelase liigutus ning kontrollisid teda kui jumal kuskilt ülevaltpoolt. Tegelasi kontrollid piiratud nelinurksel alal, kus tegelaste jaoks kasutatav ala on märgitud kergelt kumava kuusnurkse märgina ehk siis sarnasel ruudulise vihikuga, ilmselt sealt tuleb ka mängu nimi (war – sõda, tile – põrandakivi => sõjakivid; kivi millel sõditakse). Pahade tegelastega kakeldes tuleb arvestada kogu ümbruskonnaga – taimik, ehitised (tornid, müürid), kas asud oma tiimiga kõrgemal või madalamal pinnasel määrates eelise enda või vastase jaoks olulise ründetugevuse osas.
Kontrollklahvide osas ei tundunud mäng keeruline, enamus lükkeid tehtavad hiirega ning tühikuga saab ka aega aeglustada kui pisut rohkem mõtteaega või reaktsiooni tarvis. Süsteeminõudlikkus on silmailu arvestades vägagi okei, sülearvuti i7 Quadi ja GTX860M videokiibiga sai isegi 4K seades enamuse ajast üle 30 kaadri kätte.
Muusika on mängul mega ning seda näitab ka mängu arendajate kindlus muusikapakk eraldi müüdava paketina pakkuda. Heliefektid on väga head. Graafiline osa on kenasti optimiseeritud, sujuv liikumine nii menüüs kui ka liikuvate elementide animatsioonid olid silmale ilusad. Ainus silmajääv miinus on kesine kasutajaliides mängueelses menüüs. Kui võrrelda klassikaliste Blizzardi strateegiamängudega, siis “Wartile”-i menüü on, ma isegi ütleks, ebaõnnestunud. Paar valikut olid täiesti tühjad ning tihti olin menüüs sobramas, et nüüd seda, teist või kolmandat valikut taga otsida. Ei saa siinkohal mainimata jätta, et mängisin mängu “Early Accessis”, loodetavasti ametlikus versioonis on see mure lahendatud.
Nagu hetkel Steamis varajase versiooni kohta selle artikli kirjutamise hetkel lugeda võib, siis mängu tagasiside on väga positiivne. Minu arvamus on sama. Pole konkreetset võrdlust “tabletop” digitaalsetest mängudest tuua, ent omamoodi innovatiivne on ta kindlasti. Uuele mängijale pakub on tõenäoliselt pinnuks silmas kohutavalt arusaamatu mängueelne menüü, ent mängu päriselt mängima hakates see ununeb – graafika on väga ilus, helid on üsnagi hea segu atmosfäärilisusest ja filmilikkusest. Rohkem võiks mängus olla muidugi erinevat pudi mida iga missiooniga teenida saab ja millega oma vägevaid kangelasi tugevamaks või visuaalselt ägedamaks saaks kruttida. Ootused olid minu jaoks mängu suhtes suhteliselt madalad omades absoluutselt mittemingisugust ettekujutust, kuna ei viinud end eriti selle spetsiifilise žanriga eelnevalt kurssi. Kui kaarte, relvi ja ägedaid maske tuleb veel mängu juurde, siis usun, et see ligi 20-eurone hinnasilt täitsa õigustab end, ent varajasem versioon sellest olnuks pigem väärt 15€.
Hinne: 7/10.
+ Visuaalselt väga ilus.
+ Lihtne ent huvitav mängusüsteem
+ Muusika ja helid sobivad 101%
+ Sobib väga laiale vanusegrupile
+ Mängu süžee minimaalne, aga adekvaatne ning piisav– Väga kehv peamenüü teostus (Early Access versioonis)
– Kuidagi vähevõitu erinevaid nipsasjakesi ja kaardikesi, millega oma tegelasi ühel või teisel viisil paremaks seada
– Hetkeseisuga puudub mitmikmäng (Early Access versioonis)
