“Erica” – kui enne veel polnud kombeks filmi kõrvale telefoni näppida siis…

Tootja: Flavourworks, Sony Interactive Entertainment
Lavastaja: 
Jack Attridge
Platvormid: 
Playstation 4
Ilmumisaeg:
19. august 2019
Toetaja: Playstation Eesti

Ei ole saladus, et on olemas grupp inimesi, kes ei soovi enda käega videomänge mängida, kuid armastavad neid selle asemel vaadata. Olgu selleks siis verine surelike heitlus või lihtsalt jalgpall, publikut leidub kõigele. Analoogsest ideest on välja kasvanud üks natuke teistsugune mängužanr, millele ei oska isegi korralikku ja täpsemat nimetust anda – mängijatel on vabadus teha erinevaid lugu muutvaid otsuseid, samal ajal kulgedes sujuvalt läbi narratiivi ainult üksikutes kohtades nõutud nuppe vajutades. Üldpildis oleks tegu nagu ühe interaktiivse filmiga, mis allub teatud piirini vaataja soovidele, kuid samas ei kesta ka meeletult kaua. Head näited siia juurde oleksid “Fahrenheit”, “Detroit: Become Human” ja “Until Dawn”. Värskelt poelettidele ilmunud “Erica” on lisaks kõigele eelnevale veel ühe lisaga, tegemist on Sony Playlink mänguga ehk siis inimestel on võimalik tõmmata oma nutiseadmetesse vastav äpp ning antud seadeldist kasutades mõjutada noore daami keerulist lugu. Kuna Sony, erinevalt Blizzardist, ei eelda, et kõigil on nutitelefonid, saab siiski antud teost ka puldiga mängida.

Noore daami, Erica, elu on juba varakult peapeale pööratud, olles tunnistajaks oma isa mõrvale. Pärast mitmeid aastaid (ning ilmselt teraapiatunde) läheb asi uuesti käest. Peale imeliku paki leidmist oma ukselävelt, kistakse neiu põnevasse ning imelike unenägudega vürtsitatud sündmusekeerisesse, mis omakorda allub juba mängija otsustele. Loo lõpp ei ole päris kindel ning pole isegi seda teada, keda tegelikult kohatud tegelastest usaldada võib.

Mängija ülesanne on ülimalt lihtne, lisaks tund ja kolmveerand kestva narratiivi väljakannatamisele tuleb mööda telefoniekraani oma sõrmega vastavas suunas liigutada. Vahel on vaja süütada tulemasinat, mõnel juhul otsida toast uut huviobjekti või lihtsalt anda nuga, äärmuslikes olukordades tuleb kasutada kahte sõrme, näiteks kui on mõne tüdruku pluus vaja lõhki rebida. Lisaks tegevuste imiteerimistele saab ka valida erinevates dialoogides Erica hoiaku või vastuse, kõik asjad siiski kujutavad endast telefoni ekraanil nühkimist. Kui mingil põhjusel toimivat nuturiista ei leidu või on liiga vähe netimahtu, et vastav äpp tõmmata, saab ka tavalise Playstation 4 puldiga hakkama, tuleb lihtsalt nühkida mööda mitte nii täpset, puldi keskel olevat puutepaneeli, muus osas on asi sama. Lühikese mängu põhimõtteks ongi olukorrad mitu korda läbi mängida ja iga kord teistsuguseid valikud teha, et narratiiv ikka kõigi erinevate nurkade alt näha oleks, ka trofeede nimekirja vaatamine võib valikute osas häid mõtteid pakkuda.

Välimuselt on “Erica” väga ilus, nagu päris film. Kui võtta arvesse kõiki erinevaid valikuvõimalusi ja mängu enda välimust, siis pole midagi imestada, et kogu moodustis kaalub natuke rohkem kui 40 giga. Filmile kohaselt on lisaks kvaliteetsele pildile ka korralik heli, soovi korral saab lisada subtiitreid. Vabadust kogu teispoolse ekraanimaailma avastamiseks siiski antud ei ole. Kui mind miski selle teose juures häirib, siis see, et pole saadaval peatükkide valikut nagu mõnes teises analoogses tootes vaikimisi võimalik on, uusi asju proovides oleks elu oluliselt lihtsam. Küsimusi tekitab ka see, et miks peategelane stabiilselt jälle uute riietega ärkab? Kas tegemist on tõesti kompulsiivse uneriietujaga? Üldmulje on siiski suurepärane, valikud tõesti on lugu muutva toimega ja peale teist ning teistsugust läbimängu on jätkuv soov teisi variante narratiivist näha.

Kuigi võib olla täiesti piisav ka ainult ühekordsest mängust. Playlink toe lisamisega oleksin oodanud uusi ja huvitavaid võimalusi erinevate objektide käsitlemiseks, lähemalt uurimiseks, huvitavaid mõistatusi, mida lahendada, selle asemel on kasutusel kõige lihtsam ekraanihõõrumine, pole hetkel päris kindel, mida tootja telefonide lisamisega saavutada üritas, lihtsalt linnukest vastava toetuse saamiseks? Kahjuks vaatamata oma kõlblikusele mängida, jääb “Erica” alla teistele, analoogses žanris olevatele toodetele.

Hinne: 6.5/10

+ Mäng on ilus.
+ Palju variante narratiivi muutmiseks.
+ Huvitav ka kõrvaltvaatajale.

– Vähene vabadus avastamiseks.
– Puudub võimalus valida peatükke.
– Antud žanris on väljapaistvamaid isendeid.
– Miks see asi Playlink on?

Jäta kommentaar:

About Priit Kajandi

See "Oppai" särgiga tüüp, kes kaklusmängude turniiridel oma saamatusega silma paistab. Põhihuviks on küll taktikalised rollimängud, kuid alati valmis ka Tekkenis molli saama

Lisa kommentaar