Tootja: Kadokawa Games, NIS America
Lavastaja: Atsushi Ii,
Platvormid: Playstation 4, Playstation 3, Playstation Vita
Ilmumisaeg: Oktoober 3, 2014
Toetaja: –

Kas olete kunagi mõelnud Dark Souls’i seeria mängimisele? On teis tärganud huvi “Bloodborne” vastu või ehk tõmbab enda suunas “Demon’s souls”? Peale esimest tundi ning kahtteist surmaanimatsiooni nägemist kajavad mängija ümber jopid ja matid, pool tundi hiljem visatakse pult nurka ning kõlab lubadus: “Ma ei mängi seda mängu enam kunagi“. Seal ollakse mängijate vastu üsna armutu ning ka kõige lihtlabasem hanguga külamees võib osutuda õiges kontekstis korralikuks väljakutseks. Kui te siiani arvasite, et asi enam hullemaks minna ei saa, siis te eksite. “Natural Doctrine” on nende mängudega vägagi sarnane, lihtsalt käigupõhine, taktikalise rollimängu kuues.

“NAtURAL DOCtRINE” toimub mõõkade, tulirelvade ja maagiaga fantaasiamaailmas, kus viimased inimesed on kogunenud kokku maailma ainsasse linna, nimega Feste ning elavad ohutult paksude seinte taga, olles eraldatud välismaailma ohtudest. Välismaailm on täis goblineid, minotaure ning kõikvõimalikke muid olendeid. Linnakodanikuks olemise õigust ei anta niisama, vaid see tuleb välja teenida. Sama üritab ka teha mängu peategelane Geoff, kes koos Vasili nimelise kaaslasega hakkab turvama Anka nimelist aardeotsijat. Üsna kiiresti hakkavad aset leidma sündmused, mis ähvardavad inimesed ning muud elukad maa pealt pühkida ning Geoff juhtub olema selle kõige keskmes.

Lihtsalt öeldes näeb see mäng üsna halb välja. Playstation 4 versioonile on saadaval ka lisad, kuid välimuselt on asi sama, kesise graafikaga mäng, mis ei mahu isegi korralikult teleripildile. Värvid kipuvad olema tuhmid ning graafika on ajale jalgu jäänud. Loomulikult on ka dublaaž üsna halvasti tehtud ning võiks olla oluliselt parem. Narratiiv on samuti üsna kesine ning sisu on vähe. Tehisintellekt on mängija suhtes armutu, samas olles mängija poolt teeb võimalikult valesid otsuseid. Hea näitena võib tuua ühe missioni, kus ülesandeks on jõuda sõdurite eest põgeneva võlurini, probleemiks on see, et võlur põgeneb ainult vaheklipis, esimesel võimalusel pöörab ta ennast ümber, jookseb vaenlaste otsa ning teeb endast kõik, et kiiresti surra. Üsna suureks miinuseks on ka mängu pooleli jätmise võimaluse puudumine keset missiooni. Peale teatud saavutusi lahingutes luuakse küll check point, millest mängija surma korral uuesti alustab, kuid mängu salvestada pole siiski võimalik ning konsooli väljalülitamise korral tuleb uuesti alustada. Missioonide vahel tuleb manuaalselt mäng salvestada, sest automaatsalvestus puudub. On ka olemas mitmikmängu võimalus, kuid kahjuks polnud võimalik vastast leida.

Miks ma sellest mängust üldse kirjutan? Kõik on ju negatiivne? EI! Mängu mehaanika oli üllatav ja huvitav. Tegemist on tõelise käest lastud võimalusega, mis oleks võinud olla oluliselt parem. Nagu ka teistes taktikalistes rollimängudes, on ka siin võitluse ajal käikude järjekord paigas, kuid olenevalt mängija valikutest võib mõne teise karakteri käik tulla oluliselt varem ning vahel isegi mitu korda. Kombinatsioonisüsteem lubab vahel ühe karakteri käigu lõppedes lähedal asuvate karakteritega käiku jätkata ning see ongi see pisiasi mis selle mängu huvitavaks teeb. Ainsaks kriteeriumiks on see, et käik lõppeks mingi tegevusega, näiteks rünnak või ravijoogi kasutamine. Täpselt sama võimalus on ka vastasel, tehisintellekt kasutab seda pidevalt mängija vastu ning olukorrad muutuvad üsna kiiresti positiivsest negatiivseks ja vastupidi. Ülimalt tähtis on ka asetus, vastavalt karakterite vahelisele kaugusele suurenevad boonused – mida kaugemal, seda parem. Iga käigu ajal võib karakter liikuda kuni kaks ruutu, olenevalt karakteri suurusest võib üks ruut mahutada kuni neli karakterit. Ühtegi käiku ega kobinatsiooni ei loeta kohe tehtuks, plaani saab paika panna ja läbi mõelda, katsetada, kui midagi valesti läheb, siis käigud tagasi võtta. Kokku on karaktereid kümme, kes kõik on erinevate oskuste ja võimalustega (lukkude muukimine, seinte lõhkumine, kilbiks olemine)  ning neist üheksa on korraga võitluses kasutusel ja ei pea valima, keda võtta, keda jätta. Lahingute vahepealses osas on skill tree kaudu võimalik tugevamaks saanud karakterite oskusi oma soovide järgi lõputult ümber seada. Maagia kasutamine nõuab resurssi nimega “Pluton“. Seda on võimalik leida erinevatest aardekirstudest ja saada auhinnaks mõne lahingu eest, iga loits kasutab mingi kindla koguse ning olenevalt mängustiilist võib see mingil hetkel otsa saada. Eriti vajalik on see mängu hilisemas staadiumis.

“NAtURAL DOCtRINE” kipub olema keeruline just oma kombinatsioonisüsteemi tõttu, kui vastane seda mängija vastu mõnes pudelikaela olukorras ära kasutab, kohati tulevad rünnakud sealt, kust neid ei oota. Lahingud on kohe kaotatud kui mõne mängijapoolse karakteri elud nulli jõuavad. Pidevalt on mängus neutraalseid tugevaid karaktereid, kes lihtsalt korraks läbi käivad. Huvitavaks teeb asja see, et nendega on võimalik tüli norida. Tõenäosus neid võita on siiski nullilähedane kui, siis järgmise mängukorra jooksul, mitte ennem. Võimalik on ka kohata tugevaid vastaseid juba mängu alguses, lihtsalt neist tuleb ringiga mööda käia. Sellest kõigest ka ühised jooned eelnimetatud mängudega, lihtne kaotada, checkpointe on lahingu jooksul harva ning on kohti, kus mäng tundub lihtsalt frustreeriv. Samas raskete lahingute võitmine tekitab ka rahulolu, just nagu eelmainitud mängudes. Selles mängus pole ühtegi poodi, kõik varustus tuleb ise kirstudest lahingute ajal välja kaevata, enne kui kõik läbi saab, hiljem tagasi tulla ei saa.

Lühidalt öeldes on “NAtURAL DOCtRINE” korralikult vigu täis ning oleks võinud olla palju rohkemat, huvitav mehhaanika lisab küll mõne plussi, aga kastaneid siiski tulest välja ei too. Hardcore taktikamänguritele peaks see siiski oma mehaanika osas huvi pakkuma ning on igati proovimist väärt. Vähemalt siis kui hind õige on.

Hinne: 6/10

+ Odav, soodukate ajal saadaval 10 euro eest
+ Lõputu karakterite kohandamine, skill tree lubab pidevalt muudatusi teha
+ Erineva mängustiiliga karakterid, kes on automaatselt kõik lahingus

– Valearvestus resurssidega võib maksma minna terve mängu.
– Lahingud venivad pikaks ning pole võimalik vahepeal salvestada
– Kole välimus, halb dublaaž koos vähese sisuga

PS. Frustratsioon läks lakke ja pult lendas, kui olin jõudnud viimase bossini ning selgus et mul pole piisavalt plutonit, et mängu lõpetada. Loomulikult pidin tundideviisi katsetama, enne kui asi päriselt selgeks sai. Sellel hetkel polnud enam võimalik kuhugi tagasi minna ja seda juurde koguda.