Tootja: Koei Tecmo, Team Ninja
Platvorm: PlayStation 4
Ilmumisaeg: 13. märts 2020
Toetaja: PlayStation
Souls-like žanr on paljudele mänguritele tuttav, seda kas läbi enda, oma tuttavate või hoopistükkis saamatu videomänguajakirjaniku kogemuse. Olles kokku puutunud iga From Software’i Soulsi-mängu, “Sekiro”, “Bloodborne’i”, “Code Veini” ning otse loomulikult esimese “Nioh” mänguga, olin ma “Nioh 2” jaoks päris korralikult valmistunud. “Nioh 2” arvustus uurib, kas ettevalmistus oli piisav või suutis teos mind oma raskusega üllatada?
Nagu ikka selle žanri teostele omaseks, tuleb ka siin mängus põigelda oma vastaste eest, samal ajal hoida pilku oma jaksumeetril ning samal ajal minnes läbi taseme, avastades saladusi, vahepunkte ning lõpus anda bossile kere peale. “Nioh 2” aga paneb rõhku ka nänni saamisele– tegemist on Borderlandsiliku süsteemiga, kus iga vastane pillab maha mingi portsu staffi peale suremist. Tugevamad vastased ja bossid otse loomulikult annavad mängijale eriti head kraami, nagu näiteks isegi uusi oskusi erinevatele relvatüüpidele.
Relvi on palju- mõõgad, Odachid, odad, kirved, püssid jne. Igal nendel on ka oskuspuu, mida saab mudida ning kui relvi kasutada, saab nendega ka kogemuspunkte, mille eest erinevaid lahedaid lisavõimeid osta. Suurema osa mängust veetsin mina kasutades oda, sest hea kaugus ning relva tugevus olid soliidsed. Korraga saab mängijal olla kaks külmrelva ning kaks tulirelva. Lisaks sellele on ka erinevad positsioonid(Stance), milles relvaliigutused on teistsugused. Tuleb leida üles õige asend ning kas tugev või nõrk rünnak ning neid kasutades vastaseid maha nottida.
Peale selle on “Nioh 2s” võimalik ka ise deemoniks muutuda või kasutada nende võimeid. Selle jaoks on võimalik vastastelt saada Soul Core-nimelisi asju, mis annavad mängijale võimaluse kasutada just sellele deemonile omast liigutust. Näiteks on võimalik saata välja suur madu, kutsuda kaks luukere appi vaenlast tulistama või õhku hüpates oda visata. Korraga saab võtta endale kaks deemonivõimet. Deemoniks ise muutumine on aga totaalselt kasutu- See kestab paar sekundit, see ei tee rohkem haiget kui niisama odaga susimine ning seda on üliraske saada. Loodan, et Yokai Shift saab uuenduse, mis teeb ta rohkem kasutatavamaks.
Muidugi on võimalik varustust ka ise teha, kasutades selleks seppa. Seal tehtud asjad on kohati isegi paremad, kui on olemas vajaminevad materjalid ning lahti saadud sepistustekst, et just seda kindlat asja teha. Lisaks sellele saab seal ka uuesti rollida oskuseid, mida igal relval või rüül on. Vahetada saab ka välimust, et olla effektiivne ja stiilne.
Teose lugu leiab aset 16. sajandi Jaapanis, mis segab kokku päris ajaloolised tegelased nagu Oda Nobunaga, Abe no Seimei, Hanzo Hattori jne deemonite ehk yokaidega. Mängu alguses tuleb luua ise tegelane(Seekord pole peategelane William, kuna Nioh 2 leiab aset enne esimest osa) ning peale seda satub ta kokku Tokichiro nimelise mehega, kellest saab tema parim sõber. Koos hakkavad nad Jaapanis möllama ning sealt algab pikk rännak läbi aastakümnete ning erinevate Jaapani regioonide ning võimude. Lugu kestab umbes 30-40 tundi(vastavalt oskustele) ning on täis vägevaid momente, naljakaid kõrvalmissioone ning hulganisti hästi kirjutatud tegelasi.
“Nioh 2” on struktureeritud missioonidena– kaardi pealt tuleb valida tase ning siis saab seda alles mängida. Tegemist pole ühte maailmaga nagu muudes antud žanri teostes, kuid siin see toimib hästi. PlayStation 4 Pro peal olid laadimisajad ülikiired ning arvestades, kui suured ning ilusad on alad, milles ringi ekselda, on tegemist muljetavaldava saavutusega.
Audiovisuaalselt pole midagi kurta- mäng näeb välja väga kena, jookseb 60 kaadrit sekundis ning on täidetud fantastilise muusika(Mida saab kuulata Spotifys). Tegelaste ning relvade animatsioonid on suurepärased ning Yokaide disainid on võrratud.
“Nioh 2” on kindlasti üks nendest teostest, mida võiksid proovida ka need, kes pole erilised Souls-like žanri fännid. Nendele, kes seda on aga, leiavad eest tundidepikkust lõbu, perfektse varustuse otsimist, piisava väljakutse ning kõike seda saadab fantastiline lugu ning välimus.
Hinne: 9/10
+Suurepärane mängitavus
+Hea audiovisuaalne disain
+Tegevust jätkub kümneteks või koguni sadadeks tundideks
+Tugev narratiiv
+Tõetruud tegelased
+Piisavalt raske– Yokai Shift on kasutu
– On ainult New Game Plus ja sealt edasi enam ei lähe
