Playstation 5 on väljas olnud juba 3 aastat, kuid vabalt poelettidelt ostetav alles aasta. Värskelt ilmunud Playstation 5 Slim on veidi väiksem, kuid kas siin on ka muid erinevuseid? Või äkki peaks ootama järgmisel aastal ilmuvat võimsamat versiooni, et hoopis see mängumasin Jõuluvana kingikotti pressida?
Viimase aasta jooksul on Sony müünud umbes 3 konsooli võrreldes iga konsooliga, mida Microsfoti Xbox on müünud, seega kui turuliider ta domineerib ka meil siin Eestis. Objektiivselt on Xbox ehitanud parema ja mugavama kasutajaliidese, mis pakub rohkem võimalusi kui Playstation 5 ning see on kõvasti väiksem, kuid mängude saamine on keerulisem ning võrgus mängimine on peaaegu võimatu. Eesti on olnud viimased 25 aastat Playstationi riik ja selleks jääme veel pikaks ajaks kui Microsoft midagi totaalselt muuta ei kavatse.
Kui palju siis Slim tegelikult väiksem on?
Playstation 5 esimene ja põhiline kriitika on alati olnud selle suurus. Kobakas ja raske masin vajab oma suurust, et seda võimsust kuidagi jahutada. Xbox Series X on pisike kuubiku laadne, mis mahub igasse riiulisse, kuid võib nahale põletada tugeva jälje, sest jahutamine on tõsine probleem. Sony tegelikult vajas juba ammu mingisugust lahendust Xboxi kahe väikese masina vastu. Xbox Series S on veel väiksem ja maksab vaevu pool Playstationi hinnast, kuid seal on mängija igavesti Xboxi online poe pantvangis. Series S läheb veel kuumemaks ning sellel on ka probleemid mängude jooksutamisel.
Playstation 5 Slim on teretulnud uuendus ning siin on mitu olulist muudatust. Esimene on muidugi suurus. Originaalne masin on 104mm (kõrgus) x 390mm (laius) x 260mm (sügavus), siis Silm on 96mm x 358mm x 216mm. Kuna mõlemast on olemas ka ilma plaadimängijata versioonid, siis nende suurused on 92mm x 390mm x 260mm ja 80mm x 358mm x 216mm. Keskmiselt on suurus vähenenud umbes 30% ja see tundub suur muudatus, kuid reaalsuses on mõlemad masinad ikkagi suuremad kui põhiline konkurent Xbox Series X. Aususe mõttes tuleb see ikkagi välja tuua. Kindlasti ei soovita osta ilma plaadimängijata versiooni, sest sellisel juhul on kasutaja täielikult ühe digitaalse poe pantvangis. Digitaalne ost on ainult rentimine, kuid plaat riiulis on ikkagi ostja omand. Pidage see oluline vahe endal meeles. Samuti plaati saame sõbraga vahetada, digitaalseid nimesid kusagil pilves mitte.
Kumb on võimsam – originaalne või Slim?
Võimekus on järgmine küsimus – kas Slim on kuidagi nõrgem või võimsam? Vastus on mõlemale ei, sest masinad on näitajate järgi täpselt sama. Üks väikene erinevus siiski on ja see on masinas sees oleva SSD kõvaketta mahutavus. Originaalne masin tuli sellise huvitava numbriga nagu 825GB vaba ruumi, siis Slim tuleb ilusa 1TB ruumiga. Arvestades tänaseid mängude suuruseid, siis 2-3 ekstra mängu mahutab ära. Igal juhul soovitan lisada oma SSD, mille kohta olen varem teinud ka õpetusvideo, sest see lisamugavus on seda väärt. Ise kasutan 2TB lisaketast, kuid konsool toetab kuni 8TB.
Kõige suurem ja kasutajasõbralikum muudatus on Slimi võime eemaldada plaadilugejat. See tähendab, et kui klient ostab endale odavama Slim versiooni, kus pole plaadimängijat küljes, siis saab selle sinna eraldi hiljem juurde osta. See on teretulnud muudatus ning vahetamine on kiire. Tundub, et see on Sony katsetamine nende järgmise konsooli jaoks, mis hakkab tõenäoliselt olema juppide uuendamisega, muutudes sisuliselt mänguarvutiks. Slim on teinud veel ühe muudatuse. Originaalsel konsoolil on ees üks USB-A ja USB-C koht, siis Slimi puhul ees enam USB-A kohta ei ole, ainult kaks USB-C võimalust. See on tõenäoliselt seotud sellega, et PSVR 2 ja Playstation Portal mõlemad kasutavad USB-C otsa, mitte USB-A.
Mida mängida?
Tähelepanelik lugeja märkas, et mingeid suuri vahesid ei ole, kuid kõik muudatused parandavad kvaliteeti, suurust ja kasutajakogemust. Slim maksab ka sama hinda, mis originaalne masin, seega pole vist mõtet küsida kellegi käest, et kumb versioon Jõuluvana kingikotti peaks minema. Toon kiirelt välja ka põhilised mängud, mida võiks kaasa pakkuda või endale soetada koos konsooliga. Võimalusel koos plaadiga. Esimese kolme aasta jooksul on parimad mängud „God of War Ragnarök“ (sai tasuta uuenduse nüüd 12. detsembril), „Returnal“ (üks isiklikke lemmikuid), „Horizon Forbidden West“ (imeilus ulmeseiklus), „Elden Ring“ (eelmise aasta parim mäng), „Ratchet & Clank: Rift Apart“ (seiklus igale pereliikmele), „Demon’s Souls“ (tõsistele mänguritele), „Deathloop“ (uutele mänguritele) ja „Marvel’s Spider-Man 2“ (selle aasta üks parimaid mänge, kuid võimalusel sobiks ka eelnevad osad).
Mängude valik muidugi otsa ei saa. „Alan Wake II“ väärib mainib, kuigi sellel mängul ei ole füüsilist versiooni. „Baldur’s Gate 3“ võitis just selle aasta parima mängu, seega igal juhul soovitan sinna maailma ennast ära kaotada. „Cyberpunk 2077“ on nüüd lõpuks valmis ja kiidetud. „The Last of Us Part II“ saab kohe uuendatud versiooni. „Gran Turismo 7“ on endiselt üks maailma parimaid võidusõidu simulaatoreid. „Street Fighter 6“, „Mortal Kombat 1“ ja „Tekken 8“ (ilmub juba 26. jaanuaril) on kõik korraga ühes masinas iga kaklusmängude sõbra kauaoodatud unistus. Hetkel on imeline aeg olla mängur, seega miks mitte kinkida endale või kellelegi teisele see imeline lapsepõlv.
Üks unustamatu moment
Ma ei unusta kunagi kui minu ema mulle Hobby Hall kataloogist Playstation 1 konsooli tellis koos mängudega „Crash Bandicoot“ ja „Tekken“. Iga päev vaatasin kalendrisse. Iga päev käisin ukse peal postiljoni ootamas. Päev lõpuks saabus ja mäletan täpselt seda tunnet, lõhna ja iga momenti kui seda pakki avasin, kokku panin ja tööle sain. Minul oli õnnelik lapsepõlv ning osa sellest oli tänu videomängudele. Täna on rohkem võimalusi kui tollel ajal, kuid emotsioonid ja mälestused jäävad. Head mängimist ja häid saabuvaid pühi.
