REAL RACING 3
EA ala keset Hollywoodi on päris suur ning esimese hooga ei suutnud kohe endale head kohta alustamiseks leida. Suur mass tuli kõik korraga peale pressikonverentsi, et siis hakata mängima, võistlema ja fännikaupa koguma. Võtsin esimese telgi ning hakkasin asju järjest ära proovima ning kuna järjekord oli kõige lühem “Real Racing 3” juures, siis selle ka valisin. Tunnistan ausalt, et kuulsin sellest mängust esimest korda alles nüüd, kuigi tegemist on juba 2013 aastal ilmunud teosega. Üritusel püsti olnud masinates oli pre-alpha versioon uuest versioonist, mis peaks suve jooksul välja tulema. Mäng ise on telefonide ja tahvlite peal, kus gaas on koguaeg peal, pidurdab masin ise ning ainukene mängija ülesanne on kurve ideaalselt läbida. Uskumatult ilusa välimusega rallimäng on üllatavalt sujuv ning kohe ei oska midagi halba öelda. Proovisin seda kokku natukene alla poole tunni, kus sõitsin kolme erineva autoga kolmel erineval rajal.
UNRAVEL TWO
Üllataval kombel äärmiselt pika järjekorraga oli “Unravel Two“, mis on järg südamlikule seiklusele paari aasta tagant. Järg on juba ka ilmunud, seega oli veidi ootamatu, et mäng asus mitte filmimise ja pildistamise alas. Kuna olen üksinda, siis valisin endaga koos mängimiseks ühe kohaliku ajakirjaniku. Mina olin punane, värskelt merelt tulnud ja laevaõnnetuse üle elanud murtud hingega kõndiv lõngakera ja minu kolleeg üle ookeani võttis endale sinise lõngakera rolli, kes tuli kohvrist välja. Meie kahe karakteri ühinemisel taasärkas maagiline säde, mis hakkas juhtima läbi puslerohke platvormide maailma, mille läbimiseks on tarvis koostööd.
Ilus ja atmosfäärikas 2D platvormer teeb hästi seda, mida on endale plaani võtnud ning koostoo on tõesti olulisel kohal. Üks nupp hüppab, üks nupp paneb karakterid kokku ning parem tagumine trigger viskab lõnga, et ronida ja rippuda. Sedaviisi kahekesi liikusime esimese peatüki lõpuni, kus sai otsa ka aeg, mida meile pakuti. Esimene kogemus on meeldejääv ning kvaliteetne. Pusled on piisavalt rasked, oskuseid on vaja paras jagu ning kaaslane ei ole siin ainult ilus pärast.
COMMAND & CONQUER: RIVALS
Lapsepõlves olin suur Command & Conquer seeria austaja, kuid aastatega vaikselt eemaldusin tervest frantsiisist. Konverentsi ajal näidatud “Command & Conquer: Rivals” ei tundunud mitte midagi erilist, eriti veel sest tegemist mobiilimänguga, ei pannud sellele ka palju rõhku. Üleval oleval suurel ekraanil toimuv pani mind seisma ja tekitas huvi, siis võtsin rahulikult järjekorda ja nautisin seda tapvalt kuuma päikest, mis lagipähe paistab.
Kusagil pool tundi ootamist ja sain koos paarilisega lahingut alustada. Kiiretempoline mäng on halastamatu ning väga intuitiivne. Siin ei pea seletama erinevaid mehhanisme ja õpetama, et kuidas mängida, vaid tuleb lihtsalt hakata pihta. Hetkel ainult kaks fraktsiooni ja mitte väga palju võimalusi, kuidas enda üksuseid alguses muuta ei tõmmanud tähelepanu mängu visuaalselt küljelt. Arendusmeeskond seisis mul kõrval, siis otsustasin küsida ka, et mis inspireeris visuaalselt poolt, siis ütlesid, et pidevalt mindi tagasi seeria populaarsemate teoste poole.
Mängimise ise on äärmiselt lihtne. Formaat on üks ühe vastu, kus tuleb vastase baas hävitada. Keskel asub neutraalne ala, kuhu saab ehitada erinevaid võimsaid relvi ja vastase relvi enda omaks muuta. Kestvus ühel mängul on kusagil 7-10 minutit, seega midagi pikalt planeerida ei tasu, vaid tuleb tegutseda. Minu taktika oli koheselt kolm harvesteri välja saata, et raha oleks ning pidevalt helikopteritega vastane tule all hoida. See toimis sedavõrd hästi, et esimese mängu ka võitsin. Teisel korral oli vastamisi juba parema vastasega, kes ehitas keskele võimsa raketiheitja ja kaitses seda kogu jõuga. See raketiheitja lõhkus minu baasi kahe lasuga. Täna proovitud mängudest jättis kõige parema mulje just “Command & Conquer: Rivals”.
FIFA 19 ja NBA Live 19
Peale väikest pausi, et päikese eest puhata, liikusin EA Sports alale, kus olid kõik nende tulevased spordimängud nagu “NHL 19”, “Madden 19”, “Fifa 19”, “NBA Live 19” ja isegi “UFC 3“. Ise proovisin ainult “Fifa 19” ja “NBA Live 19”, sest nii NHL kui ka Madden seeria mängud on kõik minust mööda läinud ning ei tähenda suurt midagi Eesti publiku jaoks. Mingisugusel veidral põhjusel olid kõik EA Sports mängud pildistamise ja filmimise keelu all, isegi “UFC 3”, mis on ammu juba väljas.
“Fifa 19” puhul ei ole siin tegelikult mitte midagi öelda. Selle 40 minutiga ei leidnud koheselt mitte ühtegi vahet “Fifa 18” mänguga. Või isegi “Fifa 17” omaga. Visuaalselt tugev spordimäng toimis nagu toimima pidi ning siin ei usu, et mingeid erilisi üllatusi on tulemas. “NBA Live 19” puhul on sama jutt, sest need vahed eelmistega on sedavõrd väikesed, et ilma reaalajas kõrvutamata on peaaegu võimatu neil vahet teha. Mõlema puhul oli selge üks -fännide kogus on suur ning nende nägudest jäi mulje, et tegemist on tõepoolest uue ja innovatiivse asjaga.
ANTHEM
Ürituse kõige kesksemal kohal olnud videomäng oli lausa eraldi alaga veel omakorda, mida nimetati “Anthem Theater”, kus oli sissepääsu ja väljumise jaoks piiratud koridor. Ootamine oli pikk, sest soovijad reaalselt mängu ise proovida oli väga palju. Kusagil 70-80 minutit hiljem tuli lõpuks ka minu kord. Juhatati pimedasse konteinerisse, kus kõigepealt võeti ära kõik lindistamiseks vajalikud seadmed. Siis vaatasime väikest videoklippi, et mis sündmused toimusid enne seda demo, mida mängima kohe hakkame. Seejärel järgmises väiksemas ruumis oli kusagil kuusteist mängukohta ja mängimiseks oli Xbox One pult arvuti küljes.
Ühel pool oli üks demo ja teisel pool oli põhimõtteliselt sama demo, kuid algas natukene hiljem. Ehk siis nad olid demo kaheks teinud. Mängida lasti juba nähtud osa “Anthem” mängust, seega siin ei ole midagi lisada. Kõik on täpselt nagu ootasin – liikumine, nupud ja graafika. Pean tunnistama, et suurelt ekraanilt reaalajas olev pilt oli kõvasti parem kui ootasin. EA oskab ilusaid videomänge teha.
Kiire demo proovitud, mis kestis kusagil veerand tundi, sai teisele poole “Anthem” ala, kus ootasid siis päris kostüümides näitlejad. Sai fännipilte tehtud ja nende kostüüme imetletud.
BATTLEFIELD V
Rahvamassides olnud eraldi nurk ei olnud pikalt minu huviorbiidis, sest tundus olevat koht, kus jäängi ootama. Kõik muud asjad ära käidud ja tehtud, mida teha soovisin, siis võtsin rahulikult järjekorda. Sain inimestega üks tunnikene juttu puhuda kui lõpuks meieni kord jõudis. Laevakonteineritesse ehitatud suurem mänguala oli sarnane “Anthem” omaga, kus kõige pealt tuli istuda pimedas ja vaadata video, mis rääkis “Battlefield V” mängust ning sellest, mida kohe kõik mängima hakkame.
Sain teada, et tegevus on Norras Teise Maailmasõja ajal, kui Britid tungivad sisse ja sakslased kaitsevad enda alasid. 64 mängijat on korraga mängus (või oli 48, juba hakkab ununema), kus need jagunevad täpselt pooleks. Tegevus on läbi nelja päeva, kus igal päeval on erinevad ülesanded. Esimene päev on ühel ülesandeks mitte lasta brittidel maanduda ja teistel siis lihtsalt maanduda. Esimese päeva tulemused kanduvad teisele üle. Teisel päeval on lippude kaitsmine ja võtmine põhimõtteliselt. Rohkem edasi mängida ei lastud.
Visuaalselt äärmiselt võimas kogemus oli minu jaoks taaskord Xbox One puldiga arvuti peal ning vähemalt kolm korda jooksis asi kokku. Kusagil 45 minutit kestnud täispikk kaks päeva lahingut oli põnev. Surma saades näites sain tagasi tulla otse tanki või lennukisse – eeldusel, et neid on veel alles kusagil laoplatsil. Sõduritüüpe sai valida nelja vahel, kus üks on tugi, üks ründaja, üks lõksud ja lähivõitlus ja viimane snaiper. Neid muidugi tuleb kindlasti juurde. Ise tegin suurem osa ajast snaipriga ning sain lõpuks ka mängu nelja parima hulka (viimane, ehk neljas) kui “Dream Squad Members” eraldi lõpuekraan.
See päris tugev esitlus muutis minu arvamust selle mängu kohta. Mitte ainult see võimas presetnatsioon Los Angelese kesklinnas, vaid mäng ja selle võimalused. Nii palju siin vihjab tegijate kirele kogu tegevuse juures, seega olen kindel, et Battledfield seeria austajatele on siin sisu mitte ainult kuudeks, vaid lausa aastateks.
Kuidas see üritus toimus ja mida seal veel näha oli?
Põhimõtteliselt terve kvartali hõivanud ala oli täis erinevaid palgatud näitlejaid ja cosplay inimesi. Iga siseneja sai erineva käepaela, kus värv määras ligipääsu ja võimalused. Punane käepael oli “Lets Play”, ehk siis Twitchi ja Youtube’i inimesed. Nemad said suhteliselt ainult mängualade juurde. Mustad oli need, kes ostsid fännipileti. Ei teagi kui kallis see oli, kuid kuna neid oli seal vähe, siis eeldan, et vähe see ei maksnud. Kollased ja sinised tundusid olevat erinevat tüüpi abilised ja vabatahtlikud, kelle siis lubati ka mängida ja asju proovida. Valge oli siis pressile mõeldud ja seda kandsin ka ise.
Iga mängu juures skänniti käepeal enne kui midagi mängima asusid. Kui midagi tehti – pilti või skoori koguti, siis see info läks automaatselt käepaelaga seotud emaili peale. Väga mugav. Ala otsas oli “auhinna ala”, kus päeva lõpus sai enda käepaela skännida ja iga proovitud mängu eest mingisugust fännikaupa saada. Sealne niisama jagamiseks olnud kaup oli eraldi sellest, mida mängude juures jagati. Mõni sai niisama või sest oli kiirelt kohal, mõni võitis mõne väljakutse jne. Kraami jagati jõhkrates kogustes.
Mängudest oli kohapeal veel näiteks Plants vs Zombies, terve sisemine hall EA Play jaoks, kus erinevad tundus mängijad enda kätt proovisid. “Star Wars Battlfront II” oli mitmes kohas korraga üleval. Ise proovisin ainult seda uut Han Solo lisapakki, kuid ei olnud midagi muljetavaldavat. Muidugi oli püsti ka Simsi telk, kuid seal ei olnud järjekorda. Neil oli olemas ka väikene söögiala, kus väikene pudel jooki oli 4 dollarit. Pealaval hakkasid õhtul esinema erinevad tuntud artistid, seega kontsert oli päris kõva. EA oskab igal juhul asju esitleda ning mingit kokkuhoidu kusagil tunda ei olnud.
Homme on Microsoft ja Bethesda. Proovin nii palju ära käia kui füüsiliselt on võimalik. Viimane konverents algab kohaliku aja järgi kell 20:00, seega sinna vist enam ei lähe, kuna asun keskklinnast tunni aja kaugusel ja nii hilja enam ühistranspordid ei liigu.
