Tootja: FromSoftware
Lavastaja: Masaru Yamamura
Platvormid: Playstation 4, Playstation 5, PC, Xbox One, Xbox Series S/X
Ilmumisaeg: 25. august 2023
Toetaja: Bandai Namco

Kümme aastat on möödunud sellest, kui tuli välja viimane sissekanne FromSoftware’i Armored Core seerias. Peale massiivseid hitte nagu Sekiro, Elden Ring ning Dark Souls III naases stuudio oma juurte juurde. Armored Core VI: Fires of Rubicon arvustus uurib, kas kõik need soulslike mängud on FromSofti lõdvaks teinud või on neil robotimängude vaib alles.

Armored Core VI räägib loo planeedist nimega Rubicon-3 ning sealsetest konfliktidest. Mängija asub palgasõduri rolli ja peale esimest kiiret missiooni saab ta endale ka nime- Raven. Tegemist on väga sümboolse nimega frantsiisis, kuna Raven on olnud teemaks peaaegu igas mängus. Kuna teose narratiiv vajab tõeliseks arusaamiseks mitut läbimängimist, on seda raske kirjeldada ilma suuremate lugu rikkuvate kirjeldustega. Küll aga saab mainida, et teosel on kolm lõppu ning mängijate valikute kaudu saab kätte esimesed kaks, kolmas aga tuleb kolmanda läbimängimise kaudu, kus tekivad uued missioonid ning missioonisisesed üllatused. Tegevust jätkub kümneteks tundideks ning seda ainult põhinarratiivi jälgimiseks.

Armored Core seeria põhiliseks tunnusmärgiks on saanud mängija vabadus oma mecha tuunimiseks. Igat osa on võimalik vahetada- jalad, käed, pea, keha, relvad kätel ja õlgadel- kõiki neid saab muuta. Jalad on põhilised, sest neid on neli erinevat tüüpi, mis muudavad mängu fundamentaalselt.

• Tavalised jalad on keskmise kiiruse ning stabiilsusega, mis toetavad keskmist kehatüüpi.
• Vastupidiste liigestega jalad, mis on kerged ning on mõeldud mängijatele, kes eelistavad kiirust.
• Tetra-jalad, mis lasevad mängijal vähema energia eest õhus hõljuda.
• Tank-tüüpi jalad, mis toetavad raskeid osi ning eemaldavad tagasilöögi suurematelt relvadelt, ent on aeglased.

Teos on ehitatud ka nii, et mängija kasutaks erinevaid osi tihti ning ei jääks sama roboti peale terveks mänguks. Erinevad vastased ning bossid on lihtsamad kui kasutada kindlaid tüüpi relvi ning jalatüüpi. Näiteks ühel varasemal bossil on nõrk koht tema kohal, mistõttu on parem kasutada tetra-jalgu, et hõljuda ning seda kohta kõmmutada. Mõni teine vastane aga nõuab mängijalt kiirust ning kiireid reflekse, mida ei saa teha ilma kas tavaliste või vastupidiste liigestega jalgadega. Muidugi on võimalik teha terve mäng läbi ainult üht tüüpi robotit kasutades, aga mängija kaotab väga palju, kui ta ei proovi erinevaid osi, mida arendajad on mängu pannud.

Mäng on missioonipõhine ning missioone on palju. Peale lihtsalt vastaste eemaldamisele tuleb vahepeal kaitsta rakette, uurida langenuid palgasõdureid, hiilida pimeduse varjus ning palju muud. Erinevust jagub nii struktuuris kui ka bossivõitlustes. Erinevate missioonide vahel on võimalik käia garaažis oma robotit tuunimas, uusi asju ostmas või proovides oma robotit areenis. Areen on 1v1 mängulaad, mille kaudu saab juppe, raha ning OS kiipe. OS kiibid on vajalikud erinevate passiivsete uuenduste jaoks, nagu näiteks elude taastamisprotsendi suurendamine või andes mängijale võimalus oma relvad manuaalselt maha visata. Lisaks sellele on peale teist peatükki võimalik proovida ka võrgupõhist PvP mängulaadi, mida saab mängida kas 3v3 või 1v1 formaadis. Tegemist on väga laheda kogemusega, sest tesite mängijate geniaalsus oma robotite väljanägemise ning funktsionaalsuse koha pealt on piiritu. Mina tegin endale näiteks roboti, kes põhineb FromSoftware’i 2004. aasta Jaapani eksklusiivmängu(ning nüüdseks tänu Devolver Digitalile ka läänes saadaval) Metal Wolf Chaos peategelase, Michael Wilsoni põhjal. Kuna mängija saab muuta ka oma roboti värve ning teha erinevaid sümboleid/vinüüle, millega oma robotite väljanägemist muuta, on võimalusi lõputult.

Rubicon-3 on laastatud planeet. Tühjad jääväljad, laastatud linnad, maa-alused koopad ning mahajäetud tehased kaunistavad seda maad. Iga asukoht on unikaalne ning täis pisikesi detaile, peidetud kirste, vastaseid ning narratiivi täiendavaid logiraamatuid. Mängijal on avastamist palju ning kõike seda saadavad õrnad, kuid tugevad ning terased meloodiad. Bossivõitluste ajal on muusika üles keeratud, kuid kahjuks on eelmistest mängudest kuulsaks saanud vokaalidega rokk-laulud peaaegu täiesti puudulikud. Enamus neist on asendatud rohkem modernse ning techno-laadse kogumikuga, mis on ikkagi hea, aga ei õhka seda Armored Core’ile omast atmosfääri.

Armored Core VI on fantastiline mäng. FromSoftware on oma pika pausi järel naasenud oma juurte juurde ning seda suure pauguga. Tegemist on kohustusliku kogemusega igale inimesele, kellele mingilgi määral robotid huvi pakuvad. Väljakutsuvad bossid, ilusad maailmad, väga põhjalik tuunimissüsteem ning võrgus omavahel mõõdu võtmise võimalus loovad kokku eepilise supi, mille söömisest mul kunagi isu täis ei saa.

Hinne: 9/10

+ Väga põhjalik tuunimissüsteem

+ Tegevust mitmeks läbimängimiseks

+ Meeldejäävad tegelased ning asukohad

+ Fantastilised bossid

– Muusika on kohati nõrk

– Mõned relvad on peaaegu kasutud