ARVUSTUS | Nuppude klõpsijate märg unenägu. “Street Fighter 6” on terves seeria kõige parem kogemus

Kaklusmängudes on praegu algamas uus kuldne ajastu. “Street Fighter 6” just ilmus, sügisel tuleb uus “Mortal Kombat 1” ja kohe peale seda ka verivärske “Tekken 8”. E-sportlased saavad samuti rõõmustada, sest Capcom on pannud välja seni suurima auhinna, milleks on 1 miljon dollarit parimale “Street Fighter 6” mängijale. Isegi Eesti väike kommuun on läinud kihevile, sest turniirid naasevad kinoekraanidele juba 10. juunil kinos Artis. Hullumeelne aeg, et olla fänn.

“Street Fighter 6” teeb põhimõtteliselt kõik õigesti, kuid siin on siiski veel veidi ruumi, et olla parem. Endiselt kaklusmängude alistamatu kuningas on ideaalne “Killer Instinct” (2013), mille sarnast vist ei näe enam kunagi. Uus tänavavõitlejate videomäng tuleb kolmes tükis – lugu, online ja offline, mis igal sammul tuletab meelde mulle mu vanust. “Sa oled vana ja aeglane” on see põhiline ooper, mida mu Dualsense mängupult valugrimassides laulis, kuid ega see mul tegelikult hoogu maha ei võtnud. Kui juba mängimist alustasin, siis oli jube keeruline lõpetada.

Uus kohtub vanaga

Veider on mõelda, et olen 30+ aastat mänginud kaklusmänge ja mitte midagi pole muutunud. Sama sõber lasteaiast on endiselt minu kõrval pult käes ja alati valmis virtuaalselt molli andma. Me naerame samamoodi ja isegi sarnaste lolluste üle. Me mängime samasuguse kirega, lihtsalt enam pole nii nooruslikult teravad. Ja isegi mängud on täpselt samad, lihtsalt uues kuues. “Street Fighter 6” on tõesti imeilusas pakendis, mida saadab rohke kostüümide valik, iseloomuga tegelased, värvide üleküllus ja muusika igale maitsele. Capcom on peatamatus hoos.

Ilmumisel on 18 karakterit ning mängu edu taga olevat 2D tuuma pole muudetud. Kes on varem erinevaid Street Fighteri versioone proovinud oskab mängida ka hetkel viimast. Meil on tagasi kõik tuntumad näod nagu Ken, Ryu, Chun-Li, Dhalsim ja Zangief. Olemas on ka mõned uued näod nagu nooruslik Kimberly, pidevalt joogine Jamie, tugeva raamiga Manon ja ai-ai kallistusega Marisa. Ja nagu kombeks on saanud, siis karakterid jagunevad tüüpide järgi, mis antud žanris on tavapärane.

Armastusega poleeritud kunstiteos

“Street Fighter 6” on eelmiste mängu parimad palad kõik ühes kohas. Armastusega poleeritud kunstiteos, mida on imeline tunne mängida. Uus Drive nimeline meetrisüsteem muudab mängu kiiremaks ja annab rohkem võimalusi kaitsmiseks ja ründamiseks. Samal ajal on see kahe teraga mõõk, sest kui Drive meeter saab otsa, siis tuleb pikalt kannatada “katkises” olekus. Väljaspool seda Drive uuendust on mäng suures osas vana hea Street Fighter.

Suurim muutus mängunuppude jaotuse valikud, kus on nüüd 3 täiesti erinevat varianti. Muidugi on olemas Classic, mis on tüüpiline kuuenupuline kaklusmäng. See jaotab löögid kergeks, keskmiseks ja raskeks ning seda nii jalgade kui kätega. Modern valik on pooleldi automatiseeritud süsteem, kus näiteks ühe nupuga on võimalik teha terveid kombinatsioone. Viimane kannab nime Dynamic ning on klõpsijate märg unenägu, sest paneb sisulist AI mängija eest võitlema. Üks-kaks vajutust käivitab terve seeria rünnakuid, seega imeline valik näiteks lastele, kes soovivad koos vanematega head mängu nautida.

Kas kopeerib Tekkenit ja Mortal Kombatit?

Eelnevalt mainitud kolm tükki, millega “Street Fighter 6” tuleb on järgmised – Fighting Grounds, World Tour ja Battle Hub. Esimene on klassikaline Street Fighter, kus saab üksinda harjutada või koos sõpradega mängida nii kodus diivanil või läbi interneti. Battle Hub on kolmandas isikus virtuaalne mängutuba, kus on mängu arkaadimasinad. Beeta ajal sai seda palju näha ja tegemist on kohaga, kus tõenäoliselt 99% mängijatest oma aega hakkab veetma. Sealt saab vaadata ka näiteks Capcom World Touri turniire.

Tavalisele videomängurile pakub enim huvi World Tour, sest tegemist on magusa narratiivi keskse kogemusega, mida Street Fighter pole kunagi varem teinud. Sarnaseid asju on varem teinud Mortal Kombat mängulaadis Krypt ja Tekken mängulaadiga Tekken Force Mode. Lugu algab oma tegelase loomisega ning eesmärgiks on avastada, et mis on tõeline jõud. Lugu algab Metro City keskel ja Luke’i (mängus olev karakter) juhendamisel proovime saada algajast tõeliseks tegijaks.

Uutele mängijatele kättesaadav

Linn on suur, kuid mitte avatud maailm. Inimesed annavad erinevaid ülesandeid, kuid põhiliselt tuleb ainult kakelda ning tundub, et terve linn on täis inimesi, kes lihtsalt tahavad peategelasele peksa anda. Lihtsalt öeldes on tegemist rollimänguga, kus relvadeks on mängija enda nukid. Vaikselt tuleb saada kogemust, oskuseid ja varustust. Siin mingit erilist sügavust ei ole ning ainukene tõeline vaheldus on autode vanametalliks muutmine. Kogemuse tuumas on siiski momendid kui kohtame vanu ja tuntud tegelasi.

Tuttavad näod üldiselt võtavad enda tiiva alla ja vaikselt õpetavad ära kõik põhilised asjad, mida siin mängus on vaja teada. “Street Fighter 6” kavalalt on teinud missioonidest õppetunnid, sest edukas läbimine on tihti seotud mõne põhifunktsiooni selgeks saamisega. Tuleb midagi blokeerida või teha mõni konkreetne eriline liigutus. Igal juhul parem kui kuivalt harjutada, mida tavaline huviline ise tegema ei hakka. Selliselt on mäng võimeline tõmbama ligi ka uusi inimesi, mis on tegelikult olnud suureks probleemiks.

Žanri uus kuldajastu on alanud

World Tour on suures osas terve kogemuse hingeks. Jah, narratiiv on sisuliselt paroodia, kuid see peidab endas siiski seda idamaiset võitluskunstide filosoofiat, läbi mille ennast paremini tundma õppida. Ja salamisi oleme avastanud enda jaoks kaklusmängude põhitõed. Me saame naerda, et Ryu ei oska telefoniga sõnumeid kirjutada ning isegi tunneme osadele tegelastele kaasa (see on imelik, kuna nende vastu mängimine on jube keeruline). “Street Fighter 6” on osavalt lahendanud eelmise mängu suurima probleemi, milleks on offline üksikule mängijale mõeldud sisu. Imeline töö.

Enne mainisin, et asi pole siiski ideaalne. Minu kriitika on rohkem seotud Capcomi tugevalt tarbijakahjuliku käitumisega, kus juba ilmumisel on teada uued karakterid. Ehk siis juba kohe peame maksma juurde. Samuti oleme jõudnud punkti, kus füüsiline plaat enam ei sisalda mängust suurt midagi, seega oleme igavesti sõltuvad võõrastest serveritest, mida kollektsionäärina ma ei taha kohe kuidagi näha. “Street Fighter 6” on imeline kaklusmäng, mis on põhimõtteliselt ideaalne avapauk kaklusmängude žanri uuele kuldajastule. Head mängimist ja turniiril näeme (10. juuni kinos Artis).

Hinne: 9,5/10

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja endine ehituse peatöövõtja ja/ning projektijuht on täiskohaga rahuvusvaheline meelelahutuse ajakirjanik. Abikaasa ja nelja lapse kõrvale aega leida pole kerge, kuid suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar